Sõnale nav leiti 513 luuletust
Peidan valu 5
Suvi on ees
ja olen endiselt see mees
kes mõtleb, mis saab
kui lapselaps külastada tahab;
jätke meelde, vanavanaisa olen
ja laua taga muretsen
mil naine on sillas ootama
aga mina oma valu peitma;
noogutan sarkastiliselt kaasa
mida ütleb minu abikaasa
aga tegelikult uudist ei salli
seega koju jääda ei vali;
lapselaps on lumehelbeke
ning kooliõps on tite isake
on tunded kõigil peres riivatud
tahatakse saada muredest peidetud;
nägu naerul püstoli võtan
ja toru suhu tõstan
lehvitan kõigile aidaa
sest idikatega maailmas elada ei saa
Maikuu valu
Olgugi, et ilm kohati vilu
kostitab jahedate tuultega
mind rohkem segab, mida teeb pilu
aasias koduloomadega;
algab tänavatoidu festival
Hiinas, Siiamil ja Koreal
kus kasse/koeri süüakse
neid elusalt keedetakse;
korjatakse puuridesse
neljajalgsed kaitsetud
siis heidetakse pottidesse
või saab ahju kohal küpsetatud;
see põrgu on iga aasta
peale söömise naudivad piinamist
ja ei salli sellist inimsaasta
mis vajab ÃœRO poolt piiramist;
neid pilte ja videoid nähes
ma tean, et pean tähelepanu andma
süttiks vastupanu meil igaühes
et lõppeks ära see neetud draa .....
History
ma jalutan üksildastel tänavatel
seal kus vana Thames voolab
ja igas näos mida kohtan
meenub mulle see
mille eest ma olen põgenenud
igas inimeses
igas käes
igas suudluses
elamine on teistele inimestele
ma loodan et sa mõistad
ma pean teile rääkima enda loo
sellest kuidas ma armastasin
ja kuidas ma selles läbi kukkusin
loodan et mõistad
need tunded ei tohiks inimeses olla
igas lapses
igas silmas
igas taevas
minu pea kohal
loodan et tean
nii et tule minuga voodisse
sest need oleme sina ja mina
ja me oleme ajalugu
pole enam midagi öelda
millal ma su ük .....
Ajavaip
Ma koon mineviku helilainetest vaipa.
Afrodiite laulust ja Kleopatra aariast.
Näkkide lembemeelitused kajavad Antlantise mere põhjatust igavikust.
Taevatähtede jumalannade kristalneklirin langeb vaibale tähetolmuna.
Indiaanlannade Å¡amaani sajatused annavad vaibale tummise joone.
Rehetalu pirruvalgus asetab vaibale vanaema ragilauluse koduse pai.
Kaja
Tühja mahajäetud maja
aknas pole valgust- pime
tänav tühi leian aja
hõikan sisse ema nime
Pöördub nimi tühjast majast
mitu korda kõrvu püüan
tunnen ema nime kajast
veelkord mitu korda hüüan
Ema kordumatut nime
korrutades kostab kaja
majas pime õues pime
viimast korda hüüda vaja
Viimne hüüd on kajastatud
keegi pimedusest tuleb
tulek täpselt ajastatud
akna nime kaja suleb
Ema nimi tühjas majas
metsades ja laantes kõlab
iga kord kui hüüan kajas
mulle vastamiseks elab
Veel üks Sofia emadepäev
Küll on see pere asjatu vaev
eriti, kui on emadepäev
sest eile pidanud lilli tooma
ja viima välja kohvi jooma;
ning loll see abikaasa on
kellel ees on tüütu koon
koos poegadega voodi serval
annavad kinke alles esmaspäeval;
ja Sofia seda ei hinda
pigem pistab oma jao rinda
kinni seotud pojad ära sõidutas
teel kooli autoga nad jõkke uputas;
ADHD on poistel omapära
nii sai tädi tunda sära
sest ema tiitlist lahti sai
oma mehele valmistas vai;
tuleb abikaasale külla
aga kes lubas tal tulla?
vaia otsa abikaasa lõi
võttis munad maha ja need ära sõi;
joo .....
ka nii võib kirjutada, kannatlikkust selle lugemiseks
ei Pessoa värsse saa juua
nagu järjekordselt
lahti korgitud pudelit veini
kallad klaasi ja tuled rõdule
veini lonkshaaval rüübates
päikese kätte vaatama
kas õunapuu vari on
samas kohas mis eile
rohi kastest juba kuivanud
kompostihunnikul sumisemas
arbuusi koorte kohal kärbsed
jasmiinipõõsas maja juurde viiva
tee ääres lõhnab samamoodi edasi
see maailm mis jääb toa
hea ja kurja
tee ning plangu vahele
aias ei vaja mingit
seletamist ta on kogu aeg
olemas nagu pilv taevas
õunte küpsemine okstel
sul ei õnnestu millegagi
peatada takista .....
Toomepuu
Toomepuu on puhkenud õide-
lõhnavad, õrnroosad nad.
Ööbikut saab varsti näha
Toomepuul, seal laksutamas.
Imeline Toomepuu
õitseb terve maikuu.
Õitest salamisi marjad saavad,
marjad nagu mustikad,
mis suu mustaks muudavad.
Toomepuust on laule loodud,
luulel lastud lennata.
Maalitudki Toomepuud on
mõne pintslitõmbega.
Toomepuult ma mõne oksa,
emale võiks kinkida,
Mõtteis paneks oksal laulma-
õrna ööbiku oma viisiga.
Tõmmake pistik seinast
Mälestused, mis jääb selja taha
kuis ta ootab surma haiglavoodis
me ei taha vanavanemale paha
arst ravi lootis;
aga me perepea kuuleb juttu pealt
ilma, et me seda teaks
mõtteid ja sõnu ootab sealt
mida suu tagant väljuda saaks;
see pole julm, kui saaks lõpuks puhata
"tõmmake pistik seinast"
tahaks meile praegu kosta
"parem on lahkuda sellest maailmast";
pole masin mingi tegija
kui patsient surma ootab
pole arst mingi ütleja
las patsient enda üle otsustab;
need päevad haiglas mööduvad nagu aastad
parem on minna valudest tuttu
ja kui elu .....
Sada tuhat tulpi
Sada tuhat tulpi
noogutavad päid...
Õied taeva poole püsti
süda õitsel näib
Sada tuhat tulpi,
mis Kiievil kingitud
Nüüd annavad meelerahu...
Hingele, mis kurnatud...
Südamele, mis vaevatud...
Sada tuhat tulpi
noogutavad päid...
Ja Hollandisse tuuled soojad
viivad tänusõnu häid...
Ly-le tänus, hilinenult
Sa lähed kindlasti
mööda seda hommikust tänavat
suur kohmakas maja vari põiki teel
aga peale astuda on imelik
inimesi pole päike on külm
ja valus liiga raske
lillede varjudest tohib üle astuda
aga selle maja varjust ei saa
hommikune udu jookseb
põõsaste vahel on värinateni külm
lavendlid aias on mustad ja külmetanud
nende jaoks pole sügisel enam lõhna
Sa lähed kindlasti
mööda seda hommikust tänavat
üks pool päikses teine varjus
oled sa näinud kuidas tuul
tantsib uduga kergelt väga kergelt
tol hommikul käisid Sina
päikese pool mina varj .....
Vanakuu Rootsi kohal
Ramadaan sai hoo sisse
pühad imbuvad Rootsisse
mille kohal kõrgub vanakuu
moslem muudkui avab suu;
või viskab jälle autole tuld
küll on võõras see Rootsi muld
sai uudistes lugeda tšurkadest
kahejalgsetest loomadest;
teevad, mida tahavad
seadusi vaevalt kuulavad
sest, kui koraan põleb
mässama kaltsude jõuk tuleb;
et neile ei meeldi vaba sõna
aga see toimib silmakirjalikkusena
kriitikat pigid ise ei taha
aga teevad oma kultuuriga paha;
ning pole mune rootslastel
omada rahu ja korda lihavõtetel
hea, et Eestis moslemid kontrolli all
sest ei veere tänaval p .....
Peidan valu
Astun toas ringi
mõistus lihtsalt otsas
ei leia oma kingi
suu tühjalt naeratas;
naine vaatab mu kurbi silmi
aga ilmest aru ei saa
väristan kulmi
parem, kui ta ei tea;
tahan majast välja saada
ja võlts irve püsib ees
õues saaks mõistust koguda
olen pettumust peitev mees;
sest pojatütar helistas
kes äsja saanud 14 aastaseks
oma uudistega ära ehmatas
ütles, et saan vanavanaisaks
Jälle jänku Juss
Dektektiivid on juhtumil
mis Moskvas öösel toimus
seosed ei jookse kokku, mil
Jänku Jussil suur elamus;
pikk - kõrv, kel sinine karv
edukas oli ta atendaat
tõuseb taevasse surnute arv
sest lastetegelane on psühhopaat;
lööb mõõgaga munad maha
mis oranž nagu porgand
ja/või torkab pommi ohvri taha
kelle iga ja sugu pole erand;
võtab kätte automaadi
ja kõnnib tänavatel
kaasas pudel limonaadi
ja laseb rääkida kuulidel;
värvib ohvri mune iga aasta
ja siis ära sööb
ei talu Juss teiste saasta
kes ette jääb, selle maha lööb;
lastele kinkis granaa .....
Armastuse raievang
Ma vajan kallis sind ma vajan
ma vajan sinu armastust
ma vajan ühte sõna imelist ma vajan
ma vajan ühte luuletust
mis sees ma sinu tarbeks kõlan kajan
jah seda sõna sinu tarbeks vajan
ma vajan tähti sõnu lauseid
kust küll saan
end õhtu hakul õue ajan
Kust saaksin õiged sõnad just
seal ülal taevas tähed lademeis
ma ronin kõrgel künkal kust
saan taeva sirutada käe
saan püüda tähesademeid
saan sõnadesse taevalise väe
Ma künkal- vana kalapüügikahv
on käes ja teises mõlkis ämber
jah algab tähesadu algab jaht
ma keerleb pöörlen karglen
tähed sà .....
pihlakad punavad öös
sellest padi läheb kuumaks
hing samamoodi
kui hõõguda suudaks
rippuda mõrkjaina okstel
suhu anda sügise maitsega
kaasa tükikest päikest
*
Issand ütle mis saab maast
mida me ei oska hoida
teda kaitsvast taevast
mullast mis meid toidab
oled sa küsinud seda
kõrrelt väljal kalalt vees
hetkelt mis veel päeva
alles teel
*
pliidi ees paabusilm
kuurist toodud halgude
vahel talveunest
köögis ellu ärkas
tiivad kulunud narmendamas
suvisest õielt õiele lennust
nii sinugi hing
ärgu jätku teda ometi maha
elu jätkuv hellus embus .....
Rohkem ma enam luuletusi siia üles ei riputa. Aitäh, kõigile neile, kes viitsisid neid lugeda. Ehk pakkus pisukest huvi.
nagu poleks elugi
olnud midagi muud
kui üks lõputu
ajalehe lugemine
mõrvadest
liiklusõnnetusteste
hinna ja maksutõusudest
olemine mitte midagi muud
kui politseiülemate kuningate
ministrite
panga- ja vangladirektorite
linnas teatrite ees
näitlejate hiigelpiltide
vahetumistest osasaamine
sekka kevad suvi sügis talv
rakettide stardipositsioonidele
viimine
mõned põgusad kohtumised
õnnehetke ootused
suudlevate tudengite
märjaks saamine
raekoja purskkaevust
aja hammasrataste vahele
et kättpidi jäi mõnel meel
ja muidugi majade
varjud täpselt samal koh .....
Põletavad näpud
Vaatan aknast tänavat
võõraga pilke ma jagavat
seal seisab mees, kes jässakas
ja on nii kiilakas;
astub kõrvale vaateväljast
et siseneda väravast
õde kilkas, et ukse taga lõhkumas
selleks mees on murdvaras;
jooksime koridori ette ja tirisime
ust kinni hoidsime
mahtus käsi pilust sisse
õde viskas kingi ja susse;
siis joosta kööki oli vaja
et saada kätte gaasisüütaja
mul lapse jõud lõppemas
mil onu käega upitamas;
mind natuke pigistas
nüüd õde nupule vajutamas
murdvaqras valust käratas
süütajaga näppe põletamas;
pole kunagi seda võõrale .....