Ta vaatas mind oma soojade silmadega-, Ja päike. mis pilve tag peidus, tuli välja ilma soojendama. Soe pilk ja päikese soojus-, oh, kuis tunnen vahel neist puudust...
Ja tuligi kevad mu õuele, taas õitsele lõi lilleke, siristama linnuke, päeva soojust jagama päikene.
kui eha valgus märjal asfaldil kumas kaua mus Su hing Su peos olin nii tuulest murtud lill kui värisev lind kuis tahtsin eal teistsugusena poleks enam mind
BSH tegi auh.... auh.... auh uudiskünnis demolished
Too tagasi, see pole ju sinu. Hõbedane pastapliiats- näituse tumm tunnistaja, nahkkaantes märkmiku paarimees, emotsioonitu emotsioonide vahendaja, too tagasi... tri:nu
Kui silmad sulen, siis kaasa mind vii, kus igavik ilutseb, taeva süles siis. Me eal ei kustu, vaid särame taas, igaöises tähistaevas.
Ma elamusi vajan nagu õhku, et tõsta oma sumbund vererõhku. Sai võrdlus Elisaga äge, kuid minus pole seda väge. Ma ise ilutegija ja oma rõõmu nägija. tri:nu
Talvine tardumus taandus Uuralite taha, iga keharakk kisendab elamuste järele. OK, liha on veel veidi nõder, aga küll ta kosub ja traavib vaimuga kaasa, paras paarisrakend. tri:nu
Kes küll kelle üle nalja heidab, ilm on külm ja kevad end peidab? Naljanumbrina näib see ilm, varsti otsas ongi aprill.
Kristallselge allikavesi- Mõtted selged ja puhtad- Üleni allikavette end lasin- Ülenisti sain puhtaks-
Друзья - это под предлогом, Счастье, делимое пополам, Одиночество - счастье соло, Никому без спроса не отдам!
Köök on nende mängumaa, päike ja igavene suvi. Saiad, pirukad, koogid hullamas kuldsel rannaliival, kuskile ei pea sõitma, puhkus on siin ja praegu. tri:nu
Kaunil lilleõiel kollane liblikas- ei tõusnud sealt lendu, ta tiivad olid längu-, tundsin külma hõngu...
võngume nõelana aja vinüülil hõõgub ahjus gigantide pärand kestas lämbume oma parfüümis keset müra ja kiplaste kära
Puurielu puuris südamesse augu põrutas psüühikale paraja paugu. Paneks sind ennast sinna kügelema räsitud karvkattes sügelema. tri:nu
Palju õnne ja sära nagu siis, kui päikest Sul tõi silmapiir, luues pilgu nii hea ja nii helge, jättes jäljed mu südamesse ja hinge. - Tarmo Selter - 2022
anna tagasi Issand maa peale rahu ainsana palves õhtuti põlvili Su ees seda soovin sulgunud lilledega taeva all lausume kooris
lapsuliblika hõljuv lend lagendikul männimetsas sul meenutas kevad tulnud on päriselt kohale
Nägin üht pungakest puul puhkemas, päikesekiire silituses õit avanemas. Tundsin oma südames õnne puhkevat, hinge peal kevadet, armastust puhtamat.
