Sõnale need leiti 1080 luuletust (pop)
Kui olid Sina
Su silmasära ei unune eales,
sest see võlu, mis sealt kiirgas on unustamatu.
Kuigi on kaugel nüüd see aeg,
mil need särasid...
Tea, et oled südames mul veel.
On raske minna edasi, ei ole seda kirge, innustust ja julgustust.
Elu esitab meile väljakutseid, me kas keeldume või võtame vastu,
teadmata tagajärgi.
Pisarad on kiired kippuma silma, kuigi tean,
et pean neid tagasi hoidma ja naeratama.
Sügaval sees on päikeseloojang, see igatsus.
Harjumused kipuvad kaduma,
tekivad uued vajadused ja huvid,
aga sisse jääb ikka see väike igatsus.
Kahjuks!
Sosin
Liigun Sulle külje alla,
liigun hästi lähedale.
Tõmban Sind ma kopsud täis,
siis julgen käestki kinni võtta.
Liigun veel... ja veel,
muutun jube julgeks ma :)
Suudlen käsi, suudlen jalgu,
suudlen kaela, see mu lemmik on!
Muidugi need huuled...mmm
Neid ealeski puutumata jäta.
Lõpuks olen kohal seal,
kus kuuled mind ja sosistan:
"Ma Armastan Sind!" - Janek V.
Tõttan ajas, ette ruttan
Ootan seda päeva ma
Mil Sind kätele saan võtta
Kanda õhtust öösse, jaa!
Eilsest nii on saanud homne
Märkamatult mulle
Vaatan, unistan ja ootan
Pilk on suunat otse tulle
Tule väreluse saatel
Tunded meeltele on valla
Iga hingetõmbe järel
Igatsust vaid hingest kallab
Unistaja olen öös
Pehmes tulelõõsas
Omaenda mõtteid söön
Igatsuse vari kaasas
Tõttan mõtteis
Ruttan, ruttan
Sinu juurde kohe
Peagi taipan ma et see vaid
Unistuse habras ohe
Sinu silmad need mul meeles
Täna ja ka homme
Halvab teadmine – neid pole...
Aga .....
Raagus
Raagus puudel ripuvad varesed oodates
tuult
trotsides jõuan su juurde veel
täna
ruttavad pilved maailma
lõppu
ette ei näe meist
keegi
tuleb lihtsalt nentides, et aeg on
ümber
lükata ei ole seda teesi
võimalik
on vaid hajuda
kõiksuse rüppe
kaovad su mõtted ja soovid nii
nagu sa poleks elanudki sel
planeedil
nimega Maa
Seal, kus raagus puudel ripuvad varesed, oodates tuult...
Armastus
Tean, et kirjutan liig palju
Värsid järjekordselt käes
Uskuge – see hulleim tõbi
Sulgesid kui ei saa käest
Leevendust ent ma ei otsi
Saades luulest rahuldust
Mulle piisab valgest lehest
Tindipoti jäänustest
Tean, et kirjutan liig palju
Ja elu röövib haigus see
Ent armusin ma luulevaimu –
Eales arm ei väsi sest
Pole mõtet needa saatust
Pigem olen tänulik
Olen loonud terve maailma
Paarist suletõmbest siin
Käsi aseta mu südal
Ja sa tunned põletust –
See on minu eluküünal:
Luule on mu armastus
Kevad
Nüüd kevad algas taas,
sest lund pole enam maas.
Aeg on kabriolett garaažist välja ajada
ja siis sellega ringi kimada.
Teed, need pole enam lumes
ning mina ei ole enam unes.
Jõed on lahti,
aeg on minna kalavahti.
Päike paistab, mul on soe,
enam külm põe ei poe.
Emale
Ema need lilled on sulle,
tänama ei pea sa mind.
Ole olemas sa alati,
siis teen maitsva salati.
Aega oli küll vähe ,
aga luuletus jäi pähe.
Nüüd ma loen selle ette,
et ma ei kukuks pärast vette.
Tordi tõin sulle ka,
rõõmus olen nüüd ma.
Aga varsti tuleb veel,
jälle uus ja ilus päev.
Minu Maailm
Luba luua maailm
Kus vähem sina taevas
Segan halli värvust
Koidu sängi varjus
Veidi vähem võltsi
Veidi rohkem elu
Kallan küünlaleeki
Maitset segan meega
See on minu maailm
Pole valget, musta
Päike ei tee tuska
Too mind ära sealt
Kui mind jätad taha
Nutma ma ei hakka
Taandun lihtsalt õhuks
Millest maailm mu algas
Lubad, sulle järgnen
Maailm vaid minus elab
Kustun kui, ka tema
Hajub suitsuvineks
Luba luua elu
Musternäidis unest
Kustunud kus kurjus
Mille nimeks ’reegel’
Ma ei taha loovust
Argipäeva kuju
Loogikat ei vaja
Minu maailm, mu elu .....
Kõrbes
Sammud silmapiiri poole sean
see on mõttetu,ma tean
kõnnin ikka,tasapisi
ma soovin näha virmalisi
Mööda jalalälgi astun
sammu pidadagi katsun
keegi ennegi on läinud siit
need jäljed on mu ainus viit
See keegi kes siit enne läinud
kaugel silmapiiri taga käinud
Kas ta leidis virmalised?
Enda hinge lunastused
Nüüd on kahed jäljed maas
mõttetult siis kõnnin taas
kõnnin ikka,tasapisi
ma soovin näha virmalisi
Miks?
Miks alati kõik imed
On peidus, kus kottpime?
Miks alati kõike head
Ma nii kaua ootama pean?
Miks alati headus on peidetud?
Miks siirus on kõrvale heidetud?...
Miks ilusad sõnad on suu taga vangis?
Miks kaunis armastus peidab end pimedas kongis?
Miks imed, need kunagi ei juhtu, kui väga on vaja?
Miks mõnikord seisan ma püsti vaid SINU najal?!
Miks vaatad sa mind kui võõrast?
Miks vaatad sa mind kui tühjust?...
Me kallis aeg nii kõik läheb raisku…
Mil võtad mind taas oma sooja ja pehmesse kaissu?...
A2M - I Got B*****s
18 +++++++++++++++++++++
Ära ütle, et ma ei hoiatanud!
Oled sa kindel?
Hakkab pihta!
3
2
1
Ayy yo, mis see on
Kõik tulge tantsupõrandale
Nende kuradi jookidega
Need ülimärjad vitud, suured paksud tagumikud ja suured pruunid tissid
Peperoni nibudega, sest ma tulen sinule järgi
(Mis kurat see oli)
Mul on emased iga päev riista otsas
Imevad mu kotte, lakuvad mu palle
Litsid, nad teavad, torkan selle nende auku
Minu pallid, minu pallid, imege mu palle
(C'mon! .....
Jõulud
Jõulude aeg on käes ja mõtlesin et kirjutaks siis mõne jõulu teemalise luuletuse.
Jõulud jälle kätte on jõudmas
Just kui mehike järvel sõudmas.
Isegi maha sadanud on lumi
Ning keegi pole enam kuri.
Tänavad rõõmsaid lapsi on täis,
Sest jõulud on taas käe.
kõik suures jõuluhoos.
Kinke ostavad kõik koos.
Need tulevad parimad jõulud.
Kui vaid kohale nüüd jõuaks see.
Orb
Pimedaks, jalutuks, näotuks
võib lapsevanem su teha.
Moondada hinge ja oiu,
halvata kogu su keha.
Kuigi hoidma ja kaitsma
on määratud iga ema
ja pandud Päikeseks paistma –
kõiges võib luhtuda tema.
Kuigi kaitsma ja hoidma
on määratud iga isa
ning Maana sind alati toitma,
ka siis, kui vajaksid lisa –
võib olla just vastupidi.
Ja sageli nõnda see ongi.
Ei tehta seda, mis pidi.
Ja võibolla parem ongi.
Saad ise Päikene olla,
saad ise kaevata Maa...
Tead, kuidas ilma on olla.
Hoitud need seda ei saa.
/Mari*Uri/
Silmside surmaga
Juba väikesest peale painab mind küsimus, mis on kodu ja kuidas seal olla
Kas on see justkui piinakamber, kus tunnen vaid valu ega teki tahtmist siia tulla?
Ma ei mõista teisi, kes mööda minnes hõiskavad, et koju naastes tekib alati soojustunne
Kuna mina olen sunnitud elama hirmus, sama hästi võiksin vajuda igaveseks unne
Jah, ma oleksin saanud tegelikult sel hetkel midagi teha, näiteks küsida kelleltki abi
Aga toona ei tulnud ma selle peale, värisesin vaid, lootes, et saab peagi kõik läbi
Ma vihkan sinu öeldut, mida leiad vaevaks mulle lausuda vaid kord kuus
Sa ütled, .....
See tühjus
Seda tühjust ei täida need mäed,
seda tühjust ei määratle orud.
Seda tühjust ei tervenda käed
ega tühiste laulude jorud.
Seda tühjust ei kosuta liuad,
seda tühjust ei paranda haud.
Seda tühjust ei kajasta põuad
ega hävita-kustuta taud.
See tühjus üksolemist täis
ja enamat sinna ei mahu.
Äraeksinu ongi vaid “näis” -
kuni üksindus loob ta rahu.
/Mari*Uri/
Meis kõigis
Meis kõigis on natuke tõde,
kuid valed on suuremad,
ja tunded mis segased, on kustuvad..
Meis kõigis on süda,
mis lööb vaid ühele
kuid mis saab siis kui pole seda ühte??
Meis kõigis on tunded,
need kasvavad me sees
ja lasevad paista õnnel, mis ei kesta..
Meis kõigis on armastus,
me kõik armastame kedagi
kuid kas see inimene ka meid armastab??
Meis kõigis voolab veri
ta tee on üks ja sama,
kuid lõpuks väsib me süda, kannatamast...
Meis kõigis on kurbust
kas see oli minevikust või tulevikust,
ta kummitab meid ega hääbu..
Meis .....
Enesepettus
Su kühmus selg ja kiilas pea
ja punased potased laual,
need olid mulle piisavalt head
neid armastan`d oleks veel kaua.
Mu tunne, et sinuga rääkida saab
kõigist maailma asjust nii vabalt,
see osutus valeks...
ma loobuma pean,
saama aru, mind ebaõnn taband.
End edasi petsin,
tegin näo ,et ei näe
ebakindlust su pilkude vilas.
sind mõista ma püüdsin
kõrvus kajas su hääl:
polnud mõtet ju tulla seks ajaks.
Välja käristan pildid me ühisest teest
koos klõpsitud fotode mapist,
pühin silmad sinna imbunud veest
ja ikka veel loodan...
Harmonie
Sa oled mu kõik
Milleks öelda „mu kuu, päike ja tähed“
Kui sa ainult tuled ning siis taas lähed
Valu sa jätad mulle minnes
Paraneb see ainult tagasi tulles
Nii pikad tunduvad need päevad,
Mil taaskord sind näen ma.
Ilma sinuta ei ole mul rahu,
Peale sinu miski pähe mahu.
Kui su käte vahel lõpuks olen,
Ei tundu ükski ilm liialt kole.
Ma vajan sind, ei kedagi muud
Pole vaja taevast tähti ega kuud.
Kõik head sõnad on justkui loodud sulle,
Kui sa vaid igavesti kuuluks mulle.
Ükski vahend pole liiga palju,
Et hoida sind mu kõrval kui kalju.
Sa oled mu kõik ja rohkemgi .....
Petlikud silmad
Neid silmi nähes loojub mu silmades päike
ja esile kerkib öine taevas-kuu ja tähtedega.
Seal puuduvad varjud ja varjatud teed,
seal on vaid üks mees,kes eksinud enda teelt.
See mees nii üksikuna näis,kuid mõtteid täis.
See mees,oli läbinähtamatum kui peegel,
mis seisis minu ees.
See peegel oli petlikum kui näis...
Ta neelas endasse kõiki ,
kes sellest kord läbi käis
Ohh,need silmad,NEED silmad mis olid sõprust täis
on läind ja alles vaid jäi see peegel,
kus mõtetud mõtted on rändama läinud.