Sõnale neelab leiti 27 luuletust
Aken endasse
Südame vaka all hoidvat
nostalgilist valu
pettumusi tunda saanud
rajad viivad pimedusesse.
Aken endasse
suletud ava.
Piinad sisemuses
köidavad hirmud
kõik haavav.
Neelab Sindki
ahelais hing.
Müüritud aken
tunnete õud tapab
eilsesse vaikusesse
jäänd viimne kustunud
lootuse hõng.Hääl -
kisendab...
öösse lendab
olen kaotanud enda.
Vaatan ookeani
Vaatan sinna, kus laiub ees ookean.
Vaarun raskelt voodisse, tõmban hinge ja puhkan.
Mõtlen, kuis raskelt möödub üks ja siis ka teine päev.
Olen elus, kas ma selleks üldse ka vaeva näen!?
Vaatan ookeani põhjatusse sügavikku.
Kes see mulle sealt vastu lehvitab?
Ma põgenen, šokeeritult vaatan minevikku.
Ma põgenen, otsin väljapääsu, ahmin õhku.
Minevik hajub, minevik taandub, olevik tuleb,
tuleb ja neelab ära kõik jutud,
kõik sündmused - ära kõik lõhub.
Jälle mõtlen, seekord pikalt, seekord ainult sellest.
Tuleb tuul, puhub ära mu mõttelennu,
mõtlen taas .....
Verekirik
Saksamaa mägedes
a. 10. sajand elab legend
ja vähe tuntud rahvaluuletes
kurjuse residents peidab end;
ebapühakule kiriku ehitasid
kohalikud oma ihu, kivi ja verega
prohvet jüngritegauut tõusu kuulutasid
et Euroopat tugevdada antikristusega;
surnud mets ja ümber uduvall
viirastus püüab lõksu arheolooge
taevas katuse kohal alati hall
territooriumile ärge tulge;
igal talveaja üleminekul
on mägedes kajamas kiriku kella
avanevad uksed koidikul
laseb kursusel välja tulla;
see aasta on suurim ülestõus
prohvet ilmalõppu ennustas
kolmanda ilmasõjaga taasünn .....
oma õele
siis kui valgeid pilvi
läheb taevas
puudelt elu haljust
alla nõrgub
iga hetk on kuldne laegas
olemine saab juurde kõrgust
meel vastu võtma
tõrgub surma
inimese inetust
et ilu habrast hurma
neelab pimedus
*
üks oleks hing
kellega koos olla ajas
kallistaks kes su elu
aastaid see karje
taeva all kajand
ime et hing
üldse on elus
ärkab hommikul üles
tuleb päeva kaasa
hetki hoiab süles
mõnda neist ei haava
*
ka mina vananen mu arm
mind maha jätab sarm
ja hilinenud õitsemine
kuis olin arg
öid valgeid kartsid meeled
justnagu linnud parves .....
Võta kätte ja muutu täna
Võta kätte ja muutu täna,
muutu täna paremaks.
Ära toida viha endas,
ära kasvada lase tal.
Siis ei ole elu koormaks,
ohkimisi vähem on.
Pole kurjust, mis sind neelab,
pole pilku kadedat.
Võta kätte ja muutu täna,
muutu täna paremaks.
Muuda oma maailma täna,
muuda vaadet paremaks.
Kuraditormil ratsutamine
Kui taevas läheb mustaks nagu surm
ja üleilmne ilu alla vandum nagu põrm
ilma ühegi täheta taevas
on avaldamata saladusi Hadese laevas;
nähtamatu põrguvägi
jumal Kohtupäeva nägi
aga pole headust tulemas
kui inimese puhas vaim suremas;
kuraditormil ratsutamine
see on kosunud pinge lõhkamine
Venemaa ühte riiki neelab
aga peale sanktsioonide muu Brüssel keelab;
Karu andis järele hullumeelsusele
on vääritu oomen ukrainlastele
neid abistanud on väike Eestimaa
isegi rohkem, kui Saksamaa;
ainult atendaat Karu omanikku peatab
kes nagu Stalin naabermaad surmab
.....
Suur maailm
Suur maailm vaatab pealt tapatalguid,
ja ei suuda peatada sarvedeg vanakuradit,
kes lammutab, märatseb,tapab
ja põletab.
See ju maapealne põrgu on,
rahu ei ei leia siit mitteüks põrm.
Heaga vanaguradist jagu ei saa,
ta rahulepped kõik põrgukatlas põletab.
Ta oma kohutava plaaniga
laskus taevast alla,
et plaanipäraselt saaks vallutusi
kogu maailmas ellu viia.
Kui kaua jaksab maailm veel?
Ja kannatada tulekeelt,
mis nii ahnelt neelab saaki
ja valimatult seda teeb.
Maailm kui põrgukatel keeb.
Ärkamine uuele elule
Kui sind neelab elukeel
Ja ummikusse jookseb meel
Kui sul hing on murest must
Ja südamel pole kannatust
Siis mõneks ajaks silmad sule
Eneses kustuta kõik tuled
Lase vaikusel end ellitada
Pisaratel puhastada
Küll siis tunned janu suurt
Juhid ise elu uut!
Kolmas soov
Laev karil, saarel keset eikusagit
kellegi pudel on uhutud liivale
elust märki pole siin mingit
aga kaart pudelis viib imede koopale
seal, kus on džinni lamp;
õhus on paksult maagiat
jõidsin varemete tagahoovi
õõnsuses on aaret ja reliikviat
džinn, täida mu 3 soovi
ei taha siin enam olla;
on see kurjus, mis mind siia tõi?
templisse poetatud tükk universumi
tagasi endist elu saada ei või
hoian nüüd väge, murran aegruumi
tseremoonia on alanud;
vaatan sisse oma hinge
olen väljavalitu, Üksainus
vanadusse ei lange
kolmas soov elab minus;
olin eksinud .....
Käisin hambaarsti juures
Kui mul oli hambakivi
läksin seda ravima
nimi on pandud arhiivi
arsti ei pidanud valima;
tädi läbi korra käis
ta pidi teise kohta minema
enne nägi, et suu on mul ila täis
nii pani toru selle kuivaks imema;
igavusest vaatasin ringi
seinal on pilt aasta parimast arstist
siin vaikuses istungi
kuniks tõusen oma instinktist;
meetod mulle kahtlane tundus
läksin sinna, kuhu toru jookseb
leidsin aasta arsti kapist peidus
tema see, kes suust vett imeb
see selge, miks ta nii kiidetud
töö nimel see mees polikliinikus elab
šokiga said mu jalad niidetud
nüüd ta il .....
valged seinad
Valged seinad blokeerivad vaatevälja
depressioonis ravitav neelab tablette
arstid eluohtliku diagnoosi panid
haige hing vajab ju ravi.
Aietan samas palatis voodis
kurat, ma ometi terve
ei suuda lahendada probleeme
nõdrameelseks tembeldati, hullumajja toodi.
Arsti kirjaoskamatust patsiendikaardil
vahtimast olen juba väsind
möödas üle kahe tunni
mõistus neil tänapäeva tohtritel
ei hammusta üldse läbi.
Viimaks sirgeldab paberile tähed
vajalikud sümptomid puuduvad
normaalseks tunnistamaks
valged seinad blokeerivad vaatevälja.
Neelan tablette...
haige hi .....
elujoon
Sammume mööda teed.
Väljas on külm -
peatume kohviku ees.
Ukse vaikides avad
sulan päevinäinud
ruumi hubasuses.
Tellime teed
silmitsen Su -
peopesi.
Pikk ja lühike
koos või lahus
määrab -
elujoon.
Üüratult üürike
hetk rahu
neelab.
Kaon
vaid üheks
elutee
vaoks -
Sinu peopesal.
Põrandale valgunud tint [2]
õhin nad seal peenral, põhi alt lendab leemjalt, kes keda keelab, kala vees, konksu alla alati neelab,
sõnade mängus, leidnud oma täiiust, ei mingit näitust, vaid perfektne hääldus, otse näkku, otse torust,
igapäeva jorust, seda hookust pookust mis koorus kui leidsin oma moodust, kuidas see mootor kokku jooksust,
kuulnud polnud, hullult korduv, konditsioon mis vaid ihadel hoidis fookust, väsitab mu noorust,
Räsida saanud enne kui munast koorund, Persse su õiglus, saad kirvega kuklasse, Õigluse tagaajamise tõttu
Hukka läks see..Kogu inimkonna tee, kõik ainult nõuuavad, v .....
Tugev
nii hall nii hall on see mõtte tera
mis sind võtnud
peas vaevab üksindus kuid samas julgus
julgus minna üle piiri
julgus teha tegusid mida pole nähtud
nagu meri neelab elud
neelan mina viha põlguse ja tunde
ainsa tunde mis mu hinge närib
kurbus kurbus mis nõnda nukker
see allakäik kõik segamini veel
nagu lindu püüda püüan õnne
nagu metsik hobune kel pole karja
käed taskus longin mõõda linna
mis on see vale mis liidab meid
salgad kõike halba võtad omaks hea
märgid viivad sinna kus tuuline laas
pea täis on mõtet miks kui kaua
kaua kestab orjus el .....