Sõnale nektar leiti 11 luuletust
tähtedesse vajutasid
tähtedesse jäljed vajutasid
öös oodates istudes kuul.
pilved silmadest hajutasid
häälekaja sosistas tuul.
tiivad laotasid
hingest paotasid
kõrgustesse kaotasid -
meid armastuse puul..
küpseteks varakult -
aplalt maitseb viljadelt
nektarit võõra huul....
magusamaitseline hurm
hinnaks südamete surm -
igatsuse seemneid lennutab tuul
õidepuhkemise romantilisel kuul...
mõtlevaks kaaslaseks
teistmoodi kui kuu
elutu maale
oled kaaslaseks
päikese tõusule loojangule
lillele aias õunale oksal
pilvele ülal
sulguvale võilillele
maantee ääres
helendavale Linnuteele
selgetes tähisöödes
liblikale nektari järele
õiele laskuvale
olla selle kõigega koos
aina kangemaks läheb
veres kogu aeg see soov
Jüri viimane päev
Laste koolivaheaeg vajab mälestust
muud polegi, kui arvuti taga
või peetakse poodide vahel jalutust
ja ei püstita öösel vaga;
kui ekskursioon kutsub metsa
siis täna on ka täiskuu
mingem jalgsi, autoga või ratsa
kuulnud, mida räägib 1 suu;
et nõmmes elab nõid
kes meie soove täidab
külastada teda võid
selleks midagi vastu võtab;
kaart lubab orgu minna
on kuulda vareseid kraaksumas
üht püstkoja pilti näitab sinna
jõudes ongi see onn olemas;
kaunitar seisab poisse oodates
peidab ühe käe selja taha
mida mõni halba aimates
kardab, et teeb meile paha; .....
Tom Jonesi turvatunne
Kui mees austab oma välimust
habe, soeng, riided ja karvad
siis lisab kõigele kindlustust
et need tal igavesti elavad;
näiteks Tom Jonesi puhul
kes 73 milli kõrvale pannud
on oma teoga rahul
kui rinnakarvad surematuks teinud;
aga ma tean ta kohta saladust
tegelikult on hr. Jones vampiir
kes peab parasiitlust
toiteaine vaesus on ta piir;
iga öö ta rinnakarva eemalduvad
verd otsima naiste vetsus
kus nt. tampoone tühjaks imevad
elu nektarit need hästi matsus;
sest, kui on rauavaevus
langevadki rinnakarvad välja
seega Tom end kontrollida katsus
pole surematuseg .....
hing olla ei taha lahus
hing olla ei taha
elust täitunud hetketest
kogu aeg lahus võõras neile
liblikaks nektarijanus
sinust eemal kes
õielt õiele kergelt lendleb
vahel üleni olla
tahab mõne hetke sees
nagu kuuvalguses
lumelagendik
järv täis kuppude
kuldset õitsemist
seepärast sõnadega hetki
kinni püüan pihku
see ongi mu ainus
päris rikkus mida
rooste ei söö koi riku
rääkimine
peaks nagu kogu aeg
millestki rääkima
või järsku enam ei peaks
õieti ei tahakski seda teha
kuidas näeks olemine välja
ilma sõnadeta
üksnes rohu kasvamine
puude lehtimine pilvede
liikumine taeva lael
lillede õitsemine aias peenral
liblikate laskumine õiele
õietolmu ja nektari järele
kuidas suudaksime me koos
hoida siis aega siduda inimest
kokku eluga
aidata tal olla päevas kinni
äkki ei peakski su käsi
olema kogu aeg ümber
elu kaela
kes teab kuidas peaks
hennapõõsad on hakanud
õitsema meel astuma
nende okste alla
Muunduv Luul
Imelik.. Mis on imelik?
Nimi on Imelik.
Pimesi, silmad kinni püüdsid imesi,
Südames kus lille viljeldi,
Sellest õiiest muud miskit nii hinnalist,
Lilleõis milles valmib mu nektariin,
Energia mis vestaks mind,
Et tõde ei peidaks hirm,
Südame löögitest valmiks riim,
Hariv viis, leida piir, et teada siis,
Kui vaid peata miim, järgi ahvisin,
Kui pikne sahmis siin,
vältida ei saanud põletus armisid,
oma loodu ta rüppesse pantisin,
Üksmeelel valmisin, füüsilises,
Lüürilises, südikas isend, sülitas silpe,
pühkis talt irve, kui müüdistas viimse,
Püüdlik j .....
Päevad ei ole vennad
Päev on nagu mu täpiline kruus
Mis õhtuks saab pilgeni täis
Sõnade udunestet
Öösel siis unenägudes
Põhjani tilgatumaks
Ta piiskhaaval joon
Ja hommiku sündides
Leian ta tühjana eest
Ootamas rammuleent
Vahel sõõrub kruusi
Kibekirbet kadakakalja
Vahel mesimagusat nektarit
Aga enamasti täitub ta
Argisest kraaniveest
Päevad ei ole vennad
Maren Toom 1981
Puhang
Mind pressib tehnokraatlik linnaelu
kokku kui tuuma, kuid mulle mõttes
meeldib miskit muud luua,
miskit uut tuua, mõtteallikast juua
inspiratsiooni nektarit.
Loon mõttes kujundeid ma oma hektarist.
Eks ma vist juba alguses
nägin elu vähe teises valguses.
Litsun pausi, panen seisma klausli
ja elu lihtsalt tardub ees.
Mõtlen ja unistan - mediteerin,
nii mõtteid ma tulistan, kui esoteerik,
Verbaalseid padruneid sepistan,
sõtkudes tainast veelgi,
millest lõpuks sepik saab.
Astun üles trepist ma, aste astme järel
iga astmega jääb järgi paska aina vähem.
Õel silm, ä .....