Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Luuletuuled Lisa luuletus Lemmik luuletused

Sõnale nina leiti 153 luuletust

Uued Lühike (0-200 tähte) Pikk (201+ tähte) Hinnatumad Vaadatumad Kopeeritumad Parimad

Nina ja soki sõprus

Sokk on armas - mõtleb nina 
Kui ta jalas on siis mina
Tõmban sisse vabalt õhku
Siis kui peremees poeb põhku.

Aga mõni kord aeg-ajalt
Mil kõik varbad külmetavad
Nina vesistab ja nutab
Kopsudesse õhk ei rutta

Peremees siis öösel ärkab
Ninal jälle lootus tärkab
Et saab kohe sokki näha
Rõõmsalt sõpra tervitada
 

70
14/02/2021 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

MINA

Punased silmad,
Külmunud on nina.
Just siis saad aru ,
et saabunud olen mina.

— salapärane Luuletaja
4
28/04/2019 Jõululuuletused
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Piiritud inimvõimed

Mõtteid mõeldes näpu topin ninna
see justkui valatult kaob sinna
milleks rahulduda näpuga
kui võiks muudki proovida
peegelpildilt võimalusi otsides
ehk veidi füüsikatki trotsides
oma haardesse saan sültja keele
ja saadan nina poole teele

— Hüpohondrik
4
25/06/2018 Riimiluule
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Näkkamas

Varem meeldis kapten -
nüüd meeldib tüürimees,
aga endal etelda
mul küll ei meeldi ees.

Varem meeldis kapten,
nüüd meeldib tüürimees,
sest kaptenitel nina
na liiga pilvedes:

on laev neil palju tähtsam,
kui madrused ja last…
Pupilli sisse mahub
vaid horisont või mast.

Varem meeldis kapten,
nüüd meeldib tüürimees –
aga mind nad imeta
ei leiagi ses vees!


/Mari Uri/





— Mari Uri
02/04/2021 Armastus
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Lumememm

Ma mäletan, kui tegin
lumememmi.
Ja nendest pisarsilmi lahkusin.
See oli siis, kui hoidsin emal käest,
kui isa kaenla alla mahtusin.

Nüüd hoian hoopis
oma sõbra käest.
Ja memmele teen kõrvale ka taadi.
Vean lapsi üles-alla kelgumäest
ja pärast ostan neile limonaadi.

Ma mäletan, kuis
suuga püüdsin lund.
Kui kinnaste peal helbeid uurisin.
See oli enne veel mu kooliaega,
kui nina teadustesse puurisin.

Nüüd sulatan ma hoopis seda lund,
mis lapsepõlves
langenud on põue...
Ja hoian hinge kinni iga kord,
kui päikesega ühes
astun õue...


/Mari Uri ..... Loe edasi →

— Mari Uri
13
02/04/2021 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Märts

Kes see sealt tuleb üle kohruse lume,
karbus kuklas ja nina vesine?
Tulla annab, sest lumi kannab.
Kuni äkki - jalg vajub läbi
plärts!

Vana tuttavat te ei tunne
See on ju märts!
Ja juba, näe, lumest puhtaks
Saab päikese poolt ukseesine.

— Luuletused
7
30/01/2013 Kevad
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Minu lumemees

Kord meisterdasin lumemehe,
kes välja nägi täitsa ehe.
Silmadeks panin söetupsud,
jala otsa pehmed toasussid.

Porgandist sai nina
ja sallist supermehe lina.
Luuagi pistsin talle kätte,
Mütsiks pudel - Saku Läte.

Piilusin siis teda kaugemalt,
hange alt ja hange pealt.
Ei olnud hullu midagi,
kuid puudu oli midagi....

Ema hüüdis ukse peal
"HEI, mis sa teed seal?
Miks ei ole memmel suud?
Nüüd meil valvur paariks kuuks."

Ruttu tuppa lippasin,
pliidi ette tippisin.
Süsi taskusse pistsin,
oma tegu teistele kiitsin.

Nüüd mei ..... Loe edasi →

— Luuletused
2
13/01/2013 Talv
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Kas...

Kas vaba ja puhas eneseväljendus
On teise ruumi rikkumine
Mingil hetkel saavad õpilastest hoopis õpetajad
Ja nüüd jääb inimese enda otsustada
Kas ta tahab olla õppija rollis või
Tammuda ego rütmis
Ja tõendada ja tõestada ennast õpetajana

Paljud pagevad varju selle eest
Kui keegi tuleb
Veelgi geniaalsema ideega
Ja neil tekib tunne, et
Nemad on tühised
On mitte keegid
Keegi ei teadnud, et seda tunnet me otsimegi
Olla Mitte Keegi
Sest siis hakkad alles mõistma
Et jääd alati õpipoisi rolli
Isegi kui arvad, et oled väga tark
Aga pead olema painduv
Muidu ei ..... Loe edasi →

— Zero
2
23/09/2022 Ühiskond
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Ketšup ja nuudlid

Helistates päästeteenistusse
sest kodu jäetud hooletusse
vaja mehel koristusteenust
ja meditsiinilist lohutust;

usub et tõesti vigane
ei tea, mis enam alles
mees kokutab selgitust
et päästa end verejooksust;

kuna naine peldikus
luges mehel ta leidlikus
seega ta kusi kraanikaussi nirises
aga oma vedelikku ta libises;

noku jäi kraaniauku kinni
see ajas nina vinni
end üles saada üritas
aga masina nupu sisse lülitas;

valamu utiliseerija tööle sahvatas
see ta munni ära jahvatas
nüüd on seda mööda seina laiali
ja see pole mingi nali;

vaid on õnnetuse ..... Loe edasi →

— juku olen
19/09/2022 Huumor
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Uskumused

mõned surevad ära suurest hirmust,
et nad ei saa hakkama oma kolakambrites tuulutamisega
et parem on ennast põletada
kui fööniksina tuhast tõusta

mina nii ei arva
olen käinud surmadžunglis
seal ei ole midagi nii kiiduväärt
et kipuks tagasi
nautida elu, seniks kuni seda on,
mida alandlikumaks elu sind teeb,
seda tänulikum iga hingetõmbe ja lilleõie eest oled

olla alandlik
ei tähenda,
et lased kellelegi endast buldzooseriga üle sõita
vaid lihtsalt lased ennast õpetada ja kanda
ja ei aja nina püsti, kui tead õiget vastust
sest iga vastus on muutlik
nii na ..... Loe edasi →

— Zero
3
13/09/2022 Absurd
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Mõeldes Sulle

Armastan Su silmi ja armastan Su suud,
koos tähistaevast vaadata ja imetleda kuud.

Veel armastan Su kõrvu ja armastan Su nina,
saan rahulikult magada, kui kõrval magad Sina.

Sa alati tood päikese, mis-sest, et ilm on hall,
Su käed mu kaela ümber on paremad kui sall.

Mul terve kere suriseb, kui annad mulle suud
ja sosistades kõrva mul lausud “vaata kuud”.

Tea, et Sa oled kallim kui kogu ilma kuld,
mind lahutada Sinust võib ainult viimne muld.

— Kalev Vinkel
16
08/09/2022 Kurbus
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Esimene koolikell

Alles lasteaias käisin,
nüüd jalge ees on koolitee,
Mul pisut ärevust on sees
ja magus tunne südames.

Mul tähed selged,
numbrid ka,
hakkasin varakult õppima,
ema ja isa ei pidanud sundima.

Hämaratel õhtutel,
tähti taevas lugesin
ja kui teki alla pugesin,
siis sala, aabitsast tähti kokku veerisin.

Vahest kiisule kallile,
tegin mitu, mitu paid.
Paid kõik kokku lugesin,
meelde jätsin, kordasin.

Oma nime seina peale maalisin,
ühe silmaga ema pilku hiilisin.
Isa muheles ja vaatas,
prille ninal kohendas.
Raamatu siis ette võttis,
teadusele end pühendas.
..... Loe edasi →

— Lilia Järv
2
26/08/2022 Sügis
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Peidan valu 8

Käin jälle arutult ringi kodus
tahannlahti saada hingevaevast
rõõm uuesti minus kadus
ja vaatan taevast;

naine, temp. 43 C
tervis tal on hukas
ainus ilus asi on see
et me pere rikas;

on tunda praeliha hõngu
köögis pannil ja ahjus
naise nina läheb õngu
toidu aroom nii magus;

naine ülirõõmus
et ma kokkan taas
aga ta vaevalt aimus
miks mu pilk on maas;

mil mind kutsub, ise naerul
samas ma peidan valu
olen hullumas veerul
sest me tõde ära ei talu;

ütlen: "meie toiduga paras draama
nida jagan meie külalistele
need lihapirukad ei tehta niisama
v ..... Loe edasi →

— juku olen
20/08/2022 Isamaaline
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Normaalne mehe hõng

Pärast palavat tööpäeva
koju pesuruumi ma tulnud
näen end koorides palju vaeva
sest higile riided kleepunud;

võtan trussad jalast
et saaks munad paljaks
mida hüppan lahti kintsudest
käivad üles - alla naks - naks;

et tuua oma saunariide
siis paljalt toas kõnnin
toimub dušši all ajaviide
vahepeal kodu ära märgistasin;

nii iga pereliige ringi käis
lõhnade peale nina nagu õng
aga see pole mingi hais
vaid normaalne mehe hõng

— juku olen
04/08/2022 Suvi
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Misasja ma nägin?

Eile õhtul aknast
välja vaatasin
oli kell pool 12
ja hambaid pesin;

taevas on tähti
ent veel nii valge
pole koera, et pidada vahti
mida nägin, oli haige;

võsa ees seisis võõras
üleni paljas ja 180 kraadi
minu poole pead pööras
see olend iselaadi;

on puudu silmad
nina ning kõrvad
seda ka hambad
ning ka kõik karvad;

oleks mul püss
tulistada loodaksin
minul on loo küss
misasja ma nägin;

tal lõhe põske tekkis
siis terves näos oli auk
mingi kollane tuli helkis
ja kostus pauk;

leian end hommikul
siin samas pikali
meeled ummikul
mis juhtus, p ..... Loe edasi →

— juku olen
2
03/08/2022 Absurd
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

NAHHUI!

Käisin TOP GUN filmi kaemas
ja väljudes mu ees
olid tatikad vastu tulemas
nii järsku olin kuri mees;

varajased pubekad nad alles
kõige vanem vast 15
olid suitsetamas ja ninapidi õlles
kaastunnet polnud minul neist;

palju ropendamist ja vabakasvatust
pätikari juba nii noorelt koos
kell 11 õhtul ringi töllerdamist
suvel tatikad on hoos;

seega ühe NAHHUI lükkasin
kes mulle teed ei andnud
vastutulia õlast maha kukutasin
lapsevanemana oleks kõiki maha surunud;

alaealised olevat üha vähem
halvasti käitunud nagu uuring ütleb
aga kui ise näed selliseid üha ..... Loe edasi →

— juku olen
3
19/06/2022 Lastele
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Ei saa sotti

Ma ei saa nüüd sellest sotti,
miks mu tuju muutus äkki,
nii-kui välja pistsin nina,
hakkas vihma tibutama.

Ma ei saa nüüd sellest sotti,
miks mu tuju muutus äkki,
hakkasin ületama teed,
valgusfoor mul näitas punast keelt.

Ma ei saa nüüd sellest sotti,
miks mu tuju muutus äkki,
otse risti minu eest,
jooksis must kass üle tee.

Ma ei saa nüüd sellest sotti,
miks mu tuju muutus äkki,
kannalt ringi keerasin,
kodupoole vudisin.

Ma ei saa nüüd sellest sotti,
miks mu tuju muutus äkki,
kodu-uksest sisse sain,
vihm jäi üle jalamaid.

— Lilia Järv
19
14/06/2022 Varia
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Loodus

Metsavahel ringi kondas,
väike karupätakas,
ninapidi samblas nuuskis,
käpa all olid mustikad.

Karupoeg oli nõnda armas,
karvane ja pehmeke.
Meelitas end silitama,
kallistama, mopsutama.

Kus on aga karuema,
äkki polegi tal teda?!
Tavaliselt karuema,
jalutab koos poegadega.

Vaevalt nõnda mõelda sain,
kui põõsas kahte-lehte käis.
Sealt välja tormas karuema,
möirgas nii, et mets kõik kajas.

Nüüd ei võta ma iial kaasa linnupoja,
kes samblas tasa siutsub
ja teeb hädakisa.
Küllap passib kuskil linnuema
ja mind ei aja enam mure taga.




— Lilia Järv
4
09/06/2022 Elu
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Varahommikune mets

Õhk virvendab ja vajub vaikselt metsale,
lilled samblasülest ärkavad ülesse,
viimased lehepungad puhkevad õitsele.
Soe tuuletiib lendab üle metsade
ja mühiseb tasasel viisil puulatvades.

Siginat-saginat kuulda on linnupesades,
nokakesed avatud on linnupoegadel.
Siilipere keras, nad lehtede all,
ninakestki pole näha- on üks suur kerapall.

Kribin, krõbin siin ja seal,
silmale nähtav pole eal.
Kuid kõrvale kuulda on iga pisemgi helin,
ja vahest võib tekkida ka külmavärin.


— Lilia Järv
3
03/06/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri
Sarnased luuletused:
nali rõve nojah õnnetus sina kuu uus tunne rõõm pere kodu mees soe puhas hais aed värk uni paljas onu pätt noorus suvi lapsepõlv loodus elu inimene hea mets jõud tervis pask kevad


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti