Sõnale nina leiti 207 luuletust (parimad)
Kevad ja rott
Kevadel kui tärkab muru,
rott see nina välja pistab urust
rõõmsalt hõiskab küll on soe
suisa kevad põue poeb.
Sibab ringi siia sinna
kauneid lilli nuusib nina.
Sinililled, kellukesed,
rott see supleb lillemeres.
Kui ta lõpuks ära väsib,
mättale jääb tuttu rott.
Päike ikka soojalt paitab
rotil uinuda ta aitab.
Minu armas koerake
Mul on üks armas koerake,
kes rõõmuks kogu perele,
ta ei ole mulle kingitud,
vaid võetud läbimõeldult,
kinkida võib lilli,muud,
aga mitte sõpra uut.
Valisin ta pesakonnast,
kõige haledama sealt,
nina vesine ja nukker,
teised tallasid ta peal.
Võtsin vaesekese sülle,
silitasin õrnalt pead,
niutdudes mul puges põue,
põues oli soe ja hea.
Kodus trall läks kohe lahti,
ulakust sai tuba täis,
minul süda kurb ja nukker,
mis teistest kutsikatest sai.
Mida teeb Maie ilma Valdurita?
Kes on see nokatsiga
mees, kel nina all vuntsid?
tuleb läheb televaataja aplausiga
meeli Maie ja Valdur kütsid;
Väinoga oli meestel õlu
pole vahet, kas nad vanad
Silvil poolt ka on võlu
nad kõik ikka alati kobedad;
nüüd Maie seisab haua ees:
"Tule kustuta meie tuli ka pärast!"
aga ei kuula enam pritsumees
kes puhkab naise kärast;
nali naljaks, jääme sind igatsema
lõppenud järgmine eluring
ei tea milline ülejäänud kuu saab olema
puhka rahus, Madis Milling
Klienditeenindus II
Masinal alt lekib miski
aga peremees ei tea, miks
sõidab auto edasi siiski
kuni koduteel lõppeb selle jaks;
viis sõiduki parandusse
Mazda tiirutas puksiiriga
see jäi autopedede hooldusesse
aga võinuks ise uurida, mis viga;
sest kui oled asjatundmatu
ninapidi sind ringi veetakse
klienditeenindus on ettearvamatu
igal pool teenuses valetatakse;
sai auto korda, kuni jälle on rikkis
ning remonditasu on kosmiline
teenus lolli kleindi ära pettis
selline asi ongi ortodoksaalne!;
hilja nuriseda, et sitasti koheldi
võtke õpetust, kui loete neid värsse
ja kui see teile .....
Loodus
Metsavahel ringi kondas,
väike karupätakas,
ninapidi samblas nuuskis,
käpa all olid mustikad.
Karupoeg oli nõnda armas,
karvane ja pehmeke.
Meelitas end silitama,
kallistama, mopsutama.
Kus on aga karuema,
äkki polegi tal teda?!
Tavaliselt karuema,
jalutab koos poegadega.
Vaevalt nõnda mõelda sain,
kui põõsas kahte-lehte käis.
Sealt välja tormas karuema,
möirgas nii, et mets kõik kajas.
Nüüd ei võta ma iial kaasa linnupoja,
kes samblas tasa siutsub
ja teeb hädakisa.
Küllap passib kuskil linnuema
ja mind ei aja enam mure taga.
Mõeldes Sulle
Armastan Su silmi ja armastan Su suud,
koos tähistaevast vaadata ja imetleda kuud.
Veel armastan Su kõrvu ja armastan Su nina,
saan rahulikult magada, kui kõrval magad Sina.
Sa alati tood päikese, mis-sest, et ilm on hall,
Su käed mu kaela ümber on paremad kui sall.
Mul terve kere suriseb, kui annad mulle suud
ja sosistades kõrva mul lausud “vaata kuud”.
Tea, et Sa oled kallim kui kogu ilma kuld,
mind lahutada Sinust võib ainult viimne muld.
Valimispäev
Ära päri et reformierakonda valiks
need vapiirid teevad Eesti rahvast lolliks
ära päri et sotse usaldaks
need pehmod teevad vaimu kõigil nõrgaks;
ära päri et keskerakonda toetaks
Kõlvartiga muutume venelasteks
ära päri et IRL'i unistaks
nad ei suuda teha platsi puhtaks;
ära päri et Eesti 200 saab võitjaks
vaevalt et keegi neid üldse tunneks
ära päri et kristlikut erakonda tahaks
kui saavad kõikide ajud pestuks;
ära päri et rohelisi tunnustaks
neil hipidel kogemusi jääb väheks
või et üksikkanditaatega flirdiks
vaevalt et kedagi sellised kotiks;
.....
Alati ei ole talv pehme loomuga
Alati ei ole talv pehme loomuga,
kui ta hakkab, tuiskama,
lund paksu sõidu-ja kõnniteedele puistama,
nina, varbaid ja sõrmi näpistama.
Siis kõikjal lumehanged kõrged,
linnukesed külmast kanged,
liikluskorraldused ranged,
ülepea suureks kasvanud pinged.
Alati ei ole talv pehme loomuga,
Vahel isegi ei tea,
kas oled halba teinud
või head ...,?
ÖÖS
Mina. Sina. Öös.
Kahekesi koos.
Vaikselt lähestikku.
Teineteise hingeõhku
hingates ja tundes.
Vihmasadu.
Nii märg.
Piisk su ninal.
Tilkus.
Lähemale. Sina.
Nihkud.
Aeg kadus.
Mõistus hajus.
Sina. Mina. Meie.
Huuled. Sõrmed. Reied.
Mõnus.
Pärast vihma.
Piinlikkus.
Ja vabandused.
Sina ei.
Mina ei.
Ei tahtnud me.
Ja kogemata...
Peites tõde.
Meie kohta.
Siis kui algas sadu.
Olid märg.
Juba ammu enne seda.
Naabrimemmest lumememm!
Suvila naaberimemm pole veel 70
aga juba enam tööd teha ei viitsi
päevast päeva aknal peesitab end
teeb tobi ja kaanib õltsi;
see nädal, kui tuli jälle sahk
magas ta end hanges kaineks
lootis sõba silmale ehk
aga see ei teinud teda ilusaks;
lapsed tänaval tegid lumememme
mõtlesid, miks ümbrus punakas
lund värvida pole komme
üks neist siis selle avastas;
kuidas nina turritas väljas
oli palli sees naabrimemme pea
uues kehas leidmist ootas
kuidas tükkideks sai, lapsed ei tea
Päkapikkudel on maskid
Päkapikkudel on maskid
valged härmas lumised
Hõiskavad ja rõõmustavad,
et on jõuluvana sarnased
Jõuluvana habet siiski
tuleks nüüd disainida
sikutada veidi,veidi,
et mahuks nina katma ta
Põhjatuuled igast kaarest
sõnumi tõid äreva
Laste juurde külla minnes
mask peab ees neil olema
Nüüd vast siginat
ja saginat on palju
Päkapikud elevil ja edevad
teevad maski taga nalju
ei tunne üksteist äragi nad
Kuskil kuulda tasast nuttu
üks päkapikk end peitnud uttu
ta plehku pannud maski eest
ei kavatsenudki piilumist
lõpetada veel
SPAas
Ega kodust välja ei saa
pühad ei lase, palju toimub
süüakse/juuakse, sellest must maa
ekstaas jõuludega lõimub;
mära, kära, sära
ärkasin keset ööd laua all
viin seest ei lähegi ära
ees puujalg on nagu must vall;
kuhu oma nina ära lõin
külje all vedeleb veel üks kutt
ei mäleta, mida ära sõin
ja suus õllepudel nagu lutt;
sellinne tunne nagu oleks SPAas
lakkumine pikaks venis
mil vedelen siin maas
olen nagu alkoholi basseinis;
oot, mis päev on täna?
pühapäev, 1 jõulupüha tube ehtis
arvasin, et alks mind nii ei vääna
et ajataju mind nüüd v .....
Jõulusäras
Jõulud sõidavad mööda talvist teed,
seal, kus sõidavad saanid, reed.
Jõulusära helgib taga ja ees.
Valges habemes jõuluvana,
põhjapõdrad säravad kuljustega.
Särav valge lumi maad katab,
pinnatuisk on õhuke ja õrn.
Särav lumi enda kaissu võtab
kuusepuud, mis igihaljad on.
Päkapikkudel on säravad kuued,
peas tutimütsid uued,
jalas pika ninaga potikud,
kingikotid jõulusäraga ehitud.
Igas koduaknas paistab sära,
kõik südamed jõuluootuses on täna.
Jõulurahu ihkab iga väikene ja suur,
sel pühal säraval jõulukuul.
Mina ise
Mulle meeldib olla mina,
vahel tujukas, kuid hea,
veidi püsti ajan nina
nagu ilmas kõike teaks,
siiski tunnistan, et ise
olen vahel eksinud,
siiski selle teadmise
mällu jätan kulunult,
sest ma olen mina ise,
ei mind keegi õpeta,
kuidas olla inimene
oma väikses maailmas...
T. S.
Maalia vuntsid
Eks ikka korralikul härral
on näos piisavalt karva
see 20 sajandi korral
mida lõigata harva;
nii Adolf ühel onul nimeks
iga päev kammib
ninaalused vurrud uhkuseks
ja ilus kuju valmib;
võib - olla hiljem siluks
kah žiletiga üleliigseid
otsad kõik lapikuks
annab naiste ees eeliseid;
maalia vuntsid on tema
au ja uhkus olla seksikas
ei saanud kunstikooli on teema
see talle piinarikas;
ja üks müügionu on ees
peas tal pileus cornutus
tervitab teda vastu mees
kellega juhtub õnnetus;
jooksis must kass teel
ja nii onu žilettidega kukkus
lisades draamat .....