Sõnale noid leiti 73 luuletust
Rea järel rida
Pean ma, panema tiheda, Pean ma, vabastama hinge ja,
Su nime nimetan, sügavuse pealiskaudsust kirjeldan,
liigendan, iga sõna mille lasen liiklema, vinged jah?
Arvad, et ma ise tean? Piinlemas, iga päev mil elu kiirendab,
ennast mööda minust kihutab lendavalt,
eeldan ka, ei suuda meeldida, iga rida sündimas imena,
sest kes ikka suudaks seda seedida, mida ma teenimas,
teerist taas, kuhu suunda pean minema, silmad sulen,
imestan, et jälle suunas kus lilleõies kasvamas viljana,
kaua otsustati mind piinata, sellest valust kiirgan Ta,
pealt hoitu silmata, kirjeldan, mis soovib vai .....
Tavaline
Seltsimees kommunist,
Põhiline reetur tänapäevane kolumnist,
Kuulamast loobusin, inimkonnal lootust ega vist,
Nõnda mängin vaid tähelepanelikele kõlarist,
kuidas minujaoks lõkse eirata võimalik,
nii mõnedki eksinud mind põlgasid,
kuigi nende elu on vaid võla stiil, mõtte laad,
mis orjaks viind, sind uskuma ei kavatse panna,
juba eoses oma ürituses otsustati alla anda,
kui liisiti ja võeti laenu kasvõi pangast,
Rumal end alati targaks arvab, kui töö kaotad,
Siis näed mis su ahnus maksab, lend on madal,
kui terve elu vaid kogutud maist vara, nupp ei noki,
pea ei .....
Kodu
Need on lood, kohast mida nimetasin koduks,
koht mis nüüdseks on ohus, valede võrgus,
mandumis nähtuses koorund, andestage Jobud,
sülitan vaid nohu, lülitan end vaid selleks et kostuks,
et te poleks jooksnud, ehk leian moodust,
et teile kinkida, kirglikult vabanemist sihtida,
avanesid ja viitsid taas, kõndida läbi põõsaste,
isegi kui hinge põhja nad kriipimas, mul tripib ka,
kuid mitte päeva lõpus, siis kui jälgin mõistust,
ei mingit võitlust, vaid sõprus, ei teda ma tõrjund,
aidanud ka kõige nõrgema tõusu, vennaskonnana..
edasi sõudnud, läbi sellest põrgust .....
Avaral Tuksel [2]
et mu kaaslast ei lükataks kraavi, kuigi nüüd ta juba põgenes, mõistis ohtu mu tõdedel,
tõdes end, kui mu kõnes polnud tühi paljas keelepeks, hetkest hetke selgeks teen,
meetmeks pehme veste seest, leian eriskummalised teed, hinge südame kasvatamiseks,
taeva puhastus tulele tagastamiseks, pühendus neile kõigis mu salmides, Looja poole,
rallides, igas sõnas valmis keeb, hariv meede, taas siin tassin kergelt, kui lendlen,
tõsiduses, õpin tundest, kõnnin luules, tagasi terve mõistuse juurde..Võitmata kedagi,
ei tea küll miks meelelahutust nad minust eeldasid? See pole ju .....
Kuklalask[2]
mis on õige, persse kõik need kultuurid, religioonid Ismid ja vaimsed puurid, litsid ja pruudid,
kes vaid paberit taga ajada suutsid, reaalsest väärtusest teadmata midagi, ära ole nüüd nii vibalik,
kardan ja üksik olen ju minagi, pole selleks kellelgi mis tegelikult piisavalt ridasid, kirkad pliiatsid pinalis,
hakkavad ju tuhmuma, kui laseme sellel KÕIGEL siin juhtuda, taeva pasunad on juba kuulutand,
pole mõtet kõige vägevamat närvi ajada..Kogu elu siit maalt minema uhub Ta- see poleks esimene kord,
kui ülbeks läksime- peas puudus kord, pederasmiast ja ajupesust sai orve .....
All olid veel madalamale käisid
Uhkus, on kõik mida üldiselt näen,
ning see ka põhjus miks tagasi ma ei lähe,
Isegi kui armastan, isegi siis kui pean üksi surema vanana,
Ei tagasi ma lähe, seda isekat väge mis iial ise,
mu juurde ei leia teed, ei vabanda ja kasutab ära igat meest,
see feminatsi kiivri dieet on näidanud valgust mulle mu sees,
Ei ma ei kibestu, rahul olev naeratus näol mu parim kirjeldus,
su üsa on viljatu, lapse käest vihast maha pillanud,
andekust iial ei hinnanud, pühendumust vaid pilganud,
ehk oleksin pidanud sind petma, kohtlema sind kui lehma,
sisisev madu ju alati igas vales vah .....
Piisk karikast
Sütita mind põlema,
Sunni mind võitlema;
Kustuta minus sensatsioon;
Ning elama mind õpeta:
Värsi sülitan nii nõmeda;
nii, et keele ära kõrvetan;
kõigi poolt kümmne sõrmega;
Ülbe ja argumenteeritult kõnekas;
Pikkust vanust; kuid endiselt põngerjas;
Jonnimises kõige võimekam;
Pole mõtet üldse võrrelda;
Põlvi kellegi ees ei kõverda;
Aam teie kõrgus, kõiksus,
olelus võitluses lõksus
kõik möödub, kõik möödus;
sõimust mu ära nõidus;
must mu kunstile sõprus;
Võbelev võlur poole kohaga sõdur;
maailma piiridel kõõluv;
Pole suud pole silmi .....
Femi-loom
Kõige teadmisest väsinud;
päris luul; silme ees viirastus;
vinnas kukk; järjekordne;
isehakanu; langenud;
enesel jalus takerdub;
nii, pea kui vesi ahjus;
poe poole pagenud;
armetud; 40 volli;
kaotamas kontrolli;
enam muud kuule kui solki;
kuhu oma nina parem ei topi;
lasen sulle topsi; masendavat;
ainult üksikud ingleid lendamast;
kadestavad; lootuses, et
Langeks alla; et käpuli neid kanda;
märuli film ja draama; pole midagi võõrast;
hõissa hõikab; setudega ühes paadis;
pole neil kuningriiki a vat kus kuninga kombel kaanib;
kultuur; huijuur; mul suht hull; juba h .....
Tulge Kokku
Anna mulle; annan sulle; et armastaks mida ma kuulen;
Jälgin kuidas liiguvad su huuled; need sõnad nii truud need;
uskumatu millist ausust; Võrdsust siin tunnen; kui te julgelt;
ennast näidanud; kes on rumalam kes targem; keegi pole väänanud;
üksteist tänanult; koos ühise probleemi lahenduseks jätkanud;
pole tähtsat muud...Kui progress; ei mingi arvamuse president;
ei mingi sinu elu elav pettev eit; ei midagi muud kui avastan teid;
et lahendada; igavesti õpida; kinkida midagi mis jäänud avama;
seda avarat; selja taha jäid kavalad; mõtted mis ennast üle kavaldand;
Sei .....
Mats ruudus
Ei ole ise nad sugugi paremad;enamuse elu endale valetand;
kadedad; nende emotsioon;nõnda kardetav; vinguv viiul;
üle ulgu mere parvetab;palvetab; et ta räpaseid tegusi;
mees rusikaga ei lahendaks;ennast ideoloogiasse see eit takerdab;
Arvab, et mehe oma ajuvabadusega,Oma tahte järgi pakendab;
Lõikav su vinguv hääle toon;mees on mees ja naine on hoor;
sellepärast polegi tuhandeid aastaid;teie käe all olnud rool; On nii nagu ta on!
Hoiia kinni!; Pühi pisaraist silmi;tule välja oma ulme filmist;
pane facebook kinni;laku tilli; ei tantsi keegi kui mängid oma pilli;
Mis nagu .....
Kaose Sümfoonia
Sõnad- kui pisikesed tükid:
Lükkan nad kokku;
Hämaruses Eluküünal süttib;
Kildudest Mosaiik;
Deformeerunud vastused;
Kiljub sees osariik;
Evakueerun lahkusest;
Silmustes Seks-Apiil;
Deklareerin maksudes;
Ampfiibsed; motoorsed;
Trampliin S.O.S Morset;
Marqii Partii Monotoonses;
Maskiballilt Joostes;hommses;
Taktis langes; Pomme;
Vormimas Normide Vorme;
Kolisin Ära soome: Toodete Koorem;
Pommivarjenditega Hooned;
Hulganisti Volte; purjus somme;
Puhtaid Kopse; ei ole kadekopse;
Ei ülba; endal pusal okse;Ei ole
kauneid roose; neid nopin...
Teisel pool lahte Soodest; .....
Lugupeetavuse Lõks
Tükike provokatiivset loovust,
pinnapealsetele väljakutsuv loomus,
täis ootust, ärevust, toorust,
punn silm ahhuijellib, kui näeb tootlust,
kaine või liiga popsus, kõrgem liiga,
maraton millel võidan, kuigi ma ei jooksnud,
las nad sööstavad nii, et sitt pressib püksi,
nahh sa röögatad, parem mine söö burksi,-jookse maha oma külgi
võidu-kasu ahnus kõigil nii suur, sõõmu said pahvitud,
nüüd surmani suitsust saanud puur, miski ei muutunud,
ega muundunud, seistes paigal stagneeruvalt,
korduses-lõksus, enesele valetamises baseeruvalt,
Olelus võitlus silmad ära n .....
Murran vabaks
Nuga paremal puusal, kaelas aventuriin
tulen jälle su juurde, juustes lõhn viirukist.
Võtan randmelt mookaiidi, surun su pihku
ja ütlen, et enam me eales ei kohtu.
"Sinu valik, tead - nõiad lähevad tuleriidale,
mina ei lähe," ohkan, toetun uksepiidale.
"Ma oleksin võinud sind armastada, mees."
Sa väldid mu pilku, põrandat vaadates.
"Täna keskööl ma lahkun hirvena siit,
anna andeks, et üldse me teed ristusid."
Sa ei vasta, ma pöördun, kuid kuulen siis,
kuidas sositad, et sa ei unusta mind.
Seisatan hetkeks, tean me enam ei näe
ja .....
Kuuse all
Alles ma seisin siin kuuse all,
kuigi kuusk oli teine.
Istusin siinsamas lauaski,
linal just seesama eine.
Kuulasin neidsamu salme,
mis noorena õpitud pähe:
noid kentsakaid nõuka-valme...
Mõistetav... aega ju vähe.
Vaatasin toodsama kasti,
näitab mis heli ja pilti.
Ootasin, lootsin ja - loobusin.
Kõik suhted ei uuenda silti...
Jah, alles ma seisin siin kuuse all,
ehkki lapsed ei olnud nii pikad.
Aga aeg teebki suurimaid kinke -
armas taevas - me oleme rikkad!
/Mari*Uri/
Näivusepilv
Kas see on vale,
kui ma väikeseid
peale sunnitud ateiste
täis majas laulan nõiasõnu
ja nad vaatavad mind
nagu ilmatust.
Suured säravad silmad
täis potensiaali saada
maailmaparandajaks
või sarimõrvariks.
On lummav vaadata
kuidas piirid langevad
ja muutuvad
täiuslikuks kaoseks
ja hinged ehivad end
sõnatolmuga, peites
vana maailma varje
varvaste ja sinisilmsuse
vahel ning ei püüagi
taastada võimu,
nagu see ükskord langes.
Väävlihingusest
ja porist määrdund,
sõitlemas ikka veel,
aga iial, iial enam
ei kordu see valelik
maailmakord .....
lõppvaatlus
mööd verivat-halli tänavat
ööuledes lahkun sinust,
tundes veel piha ümber käsi
ja neid rohevaid silmi endal
Mäletad,
noid öödega täidetuid suudlusi,
nii et õhulegi ei jäänud ruumi?
Mäletad,
noid kuupalgel lausutud
meest tilkuvaid sõnu?
Mina mäletan