Sõnale noor leiti 393 luuletust
Sellist armastust kui noortel...
Sellist armastust kui noortel
pole enam kellelgi
ometi meil oli kõigil
pole enam kunagi
Toonast armastust ei hooma
pole olemas su sees
pole niimoodi kui toona
annaks kõik vaid ühe ees
Sellist pole enam sest
mõned ära reedetud
mõned unustatud vist
paljud ära visatud
Kesk elu torme muresid
kesk kirgi patte nauding vaid
kesk valu vaeva valesid
ei kanna kaua unelmaid
Vanemal ehk korraks vilkab
tuttav tunne oma loole
näeb last kes meeletuna silkab
tuld mööda oma ainsa poole
Ei mõista vanad- kuis nad saavad
neil kõigil on ju ütelus
aeg ravima peab noo .....
Meie koos
Armasta ja ole armastatud,
hinges rõõmudest kannustatud,
südames hetkedest tunnustatud,
elus üksteisega õnnistatud,
olles tugevad elus ja hetkes,
olles koos oma ühisel retkel,
olles vanana olemas noorel,
kel kogunemas on elukoorem...
- Tarmo Selter -
Päikest sinu teele ...
Meie Emal sünnipäev , üks tähistada juubel,
öelda ei tohi milline , välja näeb ju noorem.
Riivanud pole ta jume , ruttava aja koorem,
elurõõmu toonud talle , hooliv emalik meel.
Ema õnn on lastes , tema elugi kingib neile,
kannab te muret, rõõmu mõeldes vaid teile.
Paigal ei tänagi püsi , toimetab , teeb , sätib,
saatku päike sind eluteel , mis tulevikku viib.
Hansi!!!
Ah sina...
Kui ma arvasin, et kõik on läbi
Leidsid sina mu üles
Tõmbasid oma kätega läbi mu juuste
Sina – nii noor ja nii õrn
Õrnem kui mina, keda arvasid end armastavat
Ma keelasin sul hoida end, sest teadsin, et on valus
Sina ainult hoidsid edasi, mu piha ümber hoidis su käsi
Nüüd ma loodan ainult, et mind sa imetlemast veel ei väsi
Sest varsti sa näed, et ma olengi see ja mitte midagi teist
Ja sel kohal kui aru saad – ma olen kõigest see, ma tean, sa väsid.
Tuhing
Päike sabistab nüüd igas pikas puus
endal sada rõõmsat linnuvilet suus.
All, kus korra raske lumirahe tammus,
Sipelgas nüüd kõnnib, seljas vastne vammus
Tüves surisedes tuksub värske mahl,
Pilvelt merre kukub valkjas juuksekahl
Nurmeküürul väike tüdruk hoiab sigu,
Lehekuurmel traavib teoga võidu tigu
Noore lehma nisast nõrgub rammus piim
Pool on minus tulek, pool on äraviim
Pool on inimest ja pool on vilgast looma
Talvemuinasjutt
Kõnnib õhtul metsaserval
vaikne talvemuinasjutt.
Vilksab äkki põõsa kõrval
päkapiku mütsitutt.
...Kasukates puude vahel
laugleb õrnast õrnem loor.
On see tuisueide rätik?
On seal lumeneidis noor?
Tantsukeeris kuskil kohab…
Kutsub kõiki ühes ka.
Muinasjutu aasa kohal
igaüks võib liuelda.
Peegeldused (vanast kaustast)
rõhudes päikese tiirlemisele
saan viidata, et poisist on saanud mees,
kui ta on läbinud esimesed kaks kümnendit
läbitud tähendab jõuda elusana kolmega algavatesse aastatesse
kriitiline faas kui toimub ümberhindamine
tsükli lõppedes 27 ,28
paljud nii manala teed läinud
ära lase lapsepõlvel ja sellest tekkinud sõltuvusel enda eest rääkida
pole vaja
mineviku mäletamine on valikuline
mõni kujundab enda terve persona üles valedele
aga ka see on ellujäämisinstikt
kaitsemehhanism
vabandus
emotsionaalselt kättesaamatu
sa ei saa enam olla tulevikupoiss
.....
ära küsi
närid Sa ikka veel
küüsi kedagi oodates
mind nähes pilgu
lööd maha käed
peidad selja taha
kui uuesti otsast
saaks alata
mis katki ära salata
*
ülal vihmaks
küpsevad pilved
kase all rohus
lipendab okstel
noorte lehtede vari
ära küsi seda miks
vahin mulle täna on
tarvis verest läbi käiks
mairoheliste lehtede
kahin unund õnnevärin
Tuuletõusmed
Külvaks tuult ja lõikaks tormi
pole põlispõlumees
miska kastaks miska väetaks
kuidas saada saagid normi
Esimesed aastat kaks
luurin põllul silmad vees
külind tormi lõigand tuult
saak on jäänud viletsaks
Kannan kannatust kui mäge
andke tuuletiival jaksu
pange tormivõrsed tõusma
nõutan taevast abiväge
Vaikib taevas- vastab öö
tasuks andameid ja maksu
luban- meeletuna nõus ma
papist poiss ei riste löö
Saabub keerub noorepoolne
alasti kui ahvatlus
tuuled tormid tülid saan
võtab naiselikku hoolde
Ma ei kahtle keerubinnas
laiub hinges kahtlustus
.....
instagrammi luulet lugedes
teel tunnete poole
iga sõna jääb kuskile kinni
murdeea hägus tundmuste
praaga enne juuakse
kannatamatusest ära
kui saada jõuab
puskariks
pähe mis hakkaks
suubub pigem soolaukaks
kui muutub voolavaks jõeks
märja pesu asemel
sõnad on väänatud kuivaks
riputatakse lõksudega
ridadena nöörile kuivama
nii et kõigile näha oleks
miskipärast kutsutakse seda
siis luuleks
Bemmarid
Jah, kevad lööb meile pähe
eriti noortele ja seda pole vähe
liiklus on kogu aeg perses
ühendid nikastanud pea sees;
eriti ühte teatud marki autod
eriti õudne on neilt meetod
nagu riivaks autoesist nõeludes
vastutulijate ees kiirustades;
mu viha selliste sitapeadega
on lõputu ja nendega
pole midagi muud
kui murda ära jalaluud;
ja visata teedele maha
kus rekkad teevad ka paha
sooled välja, veri laiali
mööda kõik sõiduteed harali;
kõik need sitapead, ma ütlen
karistusi on veel, ma mõtlen
näiteks püssist lasta bemmareid
vaja karmilt õpetada neid;
.....
Vehkleja
(on 1 punklugu)
Endel Tendel - Trikadei!
spordipäev Eestis, hei - hei
tuleb ühel päeval 1 onu Haapsallu
asub kooli ja puhkab oma jallu;
kehkaõps on tema töö
nõukaajal oled eikeegi, siis ei söö
mil niigi palju keelatud
lääne aeg ära neelatud;
õpsina ta info salastatud
et mis spordiala ta palgatud
saavad võimud teada
jätavad spordionu peata;
Refr:
sest, kui on vehklemine
oma tilliga mõõgavõitlus
lapsed ritta aetud duellile
mati peal asuvad mõõkasi ristama;
Endel Tendel - Trikadei!
spordipäev Eestis, hei - hei
leia paariline, hei hopsti!
ära hà .....
