Sõnale noor leiti 460 luuletust
Ei suuda oma südant ohjata
Ei suuda oma südant ohjata,
kui hinge tungib
magus- valus muusika,
siis põsilt valu-ja rõõmupisarad voolavad
ja noorusaja armuseigad meenuvad.
Siis kontrollimatult kohvi sisse suhkrut kühveldad,
kuigi mõru kohvi rohkem armastad,
vajud tugitooli mõtlema-
Küll see armastus on ilus ...
Prementsuaalne printsess
Mäletan insidenti üks päev:
"Juku! Kus on mu Maxi padjad?!
Aita mul leida need
enne, kui toad minust märjad
tervet maja katavad punased veed;
teil meestel on nii lihtne elu
ma näen välja nagu oleks saanud tina!
Mis sa naerad?! Tampoon pole lelu!
Nii süüdimatu ja abitu oled sina!";
vastan: "Okei, aga palun ära karju
võta, mis sul vaja. Ja kui häda puhkeb
lähen pigem siis juba varju
kui menstruaalne pomm sinus lõhkeb";
"No, kurat võtaks! Vaata,
mis su pärast juhtus, siga
oli nüüd vaja lekkima hakata...
elu sinusuguse aeglasega on viga!";
"Okei, ma l .....
Rowan Atkinson
Sa oled mu lemmik lapsepõlve kangelane
sa oled mu lemmik avaliku elu tegelane
sa oled mu lemmik koomik ja näitleja
sa oled mu lemmik esineja;
Å oti juurtega Consetti linnal
Atkinsoni perel ruumi kolmel vennal
kus noorim jälgis endast vanemaid
kes ka esinemisega tegid värki paremaid;
see etem ikka, kui olla peedikasvataja
raha tegemiseks on parem nalja vaja
alustanud laval, lõpetates telekas
kus Musträstik 4 hooaega toimekas;
kõige kuulsaim maailmas on Mr. Bean
selle looga püänt siin:
autorid korraldasid ajurünnaku nimekirjal
kus peatusid nime saades köögiviljal .....
Vanal ajal nooruses
Elasime külas kus oli soe
ei- mitte kliima poolest
inimesed olid soojad
oma kätest ja südameist
Piimajõed koosnesid küll
peamiselt veest
mäed olid mullast
aga olemas nad olid
Oma vaimu viletsust
käin seal praegugi näitamas
imestades lahkudes
kuidas kõik võib na lihtne olla
Puust poisi külvatud rahapuu
kõrgub seal tänini
okstel ripuvad
mõistmine lahkus ja armastus
oleseekessaoledpeaasietteistelehea
ja kõik muud maailma magusad viljad
a-ha - Lifelines
(Aitäh, Zero, selle loo eest, ole tubli.)
Ãœks kord
Teadmaks, et see on päris
Ãœks kord
Et teada, kuidas see tunne on
See on kõik
Üks kõne
Sinu hääl telefonis
Ãœks koht
Hetk üksinda
See on kõik
Mida sa näed?
Mida sa tead?
Millised on märgid?
Mida ma teeksin?
Lihtsalt järgi oma elujoont lõpuni
Kui see valutab?
Mis siis?
Mida sa teed?
Mida sa ütled?
Ära viska enda päästenööre ära
Ära viska enda päästenööre ära
Ãœks kord
Ainult üks kord elus
Jah, üks kord
Teadmaks, et see võib juhtuda kaks korda
Üks võte
Selgest sinisest taevast
à .....
kui tahad alles
oleks õlgadel kiilanev pea
kõri ei nööriks
kare kanepist silmus
veriseks muutuks
timuka teravaks
ihutud mõõgast
õlut trimpavate linlaste silme all
raeplatsil uus raiepakk linnas
jäta turuplatsil hõikamata
on kuningas halb või hea
mida arvad ei tea
suu hoia lukus
ära tülitse tuhande aastase
krooni kandjate
nende truude lossivardjatega
muud ära palu
sul elamiseks oleks antud
armuline aeg
selles mööduks su rõõm ja vaev
Rapla Vesiroosi Kooli
Eestimaal on palju koole,
silma jäi vaid see,
kus on palju vesiroose
käimas kooliteel.
Sirgunud koos kooliga
on suureks palju noori,
kes õppinud on hoolega,
siis läinud elukooli.
Õpetajad imelised
naeratavad Sulle,
kahemehest viielised
kergelt teevad küll veel.
Kes see tahab targaks saada,
otsib õppetooli,
leiab ennast samme seadmas
Vesiroosi Kooli.
- Tarmo Selter -
2023
"Ãœhined minuga surmas!"
See mälestus neiust
kellega Jaanipäeval tutvuda
on kõrvaldanud rahu ta peiust
et uut romanssi uskuda;
hukas noorus on olnud alati
ennegi seda katsuda ja teada
vanasti küll rehielamus elati
loeb, et üksteiselt soojust saada;
isegi mina ei teadnud enne ohtu
isekeskis iha oma tähelepanust
saatsin oma emotsioone talle kõhtu
jõe veerel jaaniööl tehti meest minust;
tõeline kirg tõelise naisega
kellest ei oleks saanud unistada
saatus lõpuks õitses õnnega
olin läbi klassiõdede talle teada;
minul polnud ees fassaadi
peitmaks oma tõbe
laulame koos oma balaad .....
Sinilill
Hoidsin peos üht sinilille,
see oli kord varakevadel,
kui lumi sulas päiksekiirtes
ja esimene kevadlill lume alt vabanes.
Sinilill oli nii õrn ja nii ilus,
ta avas mulle oma südame,
sel hetkel ma tundsin,
kui olin noor veel,
kuis armastus minus lõi õitsele.
2 * 365
Meis igaühes on uhkust
ja kadeduse ussikest
tulen töölt koju, pean puhkust
pää täis luuletustest;
möödunud teine aasta siin
ja otsa tulla polegi
mind taluda ära on olnud piin
aga, hei, selline veidrik ma olegi;
Al Bundy oma kivinäoga
reageerib nagu igaüks
mu lugudele, mis nagu oga
lugejale nalja teeb või tuju rikuks;
2 * 365 on olnud laine
kus seda veebi jagab vanem ja noorem
mõni trükkinud loo ebamaine
mida veidram, seda parem;
mida muud ikka peast ei tule
noorukilt, kes parimaid aegu elamas
loeb minusugusele mandunule
et luua meeleolu, mida pole ole .....
Tädi Sofia SUUR Peipsi seiklus
Sula rikkunud talve ära jäädavalt
päike tõuseb/langeb nüüd linnulauluga
ning siristamist on nii elavalt
et oleks justkui tegemist kevadega;
nii on Peipsi kaldal kalamehed paatidega
mõnel on ka uhke jaht olemas
onu Heinol aega nädalavahetusega
nii tädi Sofia pojad kaasa võtmas;
alustuseks sõidutas auto järve
kus õnnestus end välja upitada
teel poisid rikkusid ema närve
kes neid lootis ära uputada;
sest, kui järvele jälle saab
on elust tüdini emal killuke rõõmu
kes tagasi veele tahab
vanausuliste külas hingab sõõmu;
üks poistest olla kapten nõ .....
Meie elu
Elu kõrvaltvaatajale
Eestis paistab hea,
selle elu ootajale
palju öelda saab:
"Eestis hinnad kõrgemad,
jah, samad, mis Euroopas,
palgatase sama taas,
mis vaesel maal on loota,
valitsuses kadumas
reaalne pilt me elust,
mõni õrnalt adumas
on miskit eesti valust.
Eestis õnneks tõsteti
miinimumis palka,
tulumaksuvabaks tehti
rohkem raha rahval
märkamata seda, et on
suurem elukallidus,
ei saa mõsta seda valu
meie riigi valitsus.
Mida muud siin oodata
kui vaesumise lainet,
Eesti oma monopol
meil jutuks annab ainest,
võttes ära viimsed sendid,
säästud pangaar .....
Musta vee jänes
Mil välismaal kostuvad paugud
tehakse püssiga augud
kalender, mis aasiast
kuulutas uue looma aastast;
nägin pilti tantsiast
kes võtnud kostüümi seljast
tiigriaasta lahkumisel
olnud kaootiline päev sel;
aga meil vahet pole
selline inetus näärikuus ei ole
eelmine laupäev väikses Eestis
aega noor mees vee ääres veetis;
jää sisse on tehtud auk
ja siis kostub pauk
peegelpildis pentagramm särab
mille all portaal kärab;
väljub 2 pika kõrvaga
sale naine oma iluga
kelle küljes maagilised võrud/paelad
kätel/jalgadel küljes kinni kindlad;
mille Hiina .....
Vanakuu jääbki Rootsi kohale
Segregatsioon on vabatahtlik
mida pigid ise kontrollivad
Rootsis elu tänaval on ohtlik
püssid, pommid ja rusikad välguvad;
mis seal toimub
on näide multikukti kurjusest
tšurka vaevalt kohalikuga lõimub
vakatab naabermaa enda loomusest;
keegi räppar sai tina
oi ei, keda kotib mingi amatöör
gängiliige võid ka olla sina
14 a. täis kurjust ja väike sütenöör;
nüüd kärgatas jälle mingi lõhkekeha
kättemaksuks mingi neegri pärast
kaoses politseil pole sittagi teha
elu seal ei erine Ameerikast;
kahel ilmakaarel naaber Eestile on loll
kahel rindel loomade .....
Vihmapiisad
Vihmapiisad autoaknal,
nad kihutavad võidu.
Üksteisest proovivad ette jõuda,
elavad nad teadmatuses.
Ei tea nad rõõme,
ei tea nad kurbust.
Ãœkski neist ei tea,
kuidas neile elu loon.
Annan neile tunded,
mis jäävad minuga.
Kes käis sõjas
ning elab üle jubedusi.
Tütar, kes naasis välismaalt
ja leiab ema, kellel on dementsus.
Nooruk, kes kiindus raamatusse
ning mis lõppes.
Nende lood peidan endasse,
loodan kivi südamel,
et võtan nende valu endale.
Jätkub
Sind kohtasin,
kui maailm oli parem paik.
Olime alles lapsed,
suureks kasvamist oodates.
Mu pilgu sa püüdsid
ning panid mõtlema tulevikule.
Selle maha salgasin,
polnud ma ju keegi.
Oleme suureks kasvanud
ja rohkem õppinud.
Pole me enam riiukuked
üksteise kaela kallal.
Alla surusin oma tunded,
kõik need aastad tagasi.
Sinu helge naeratus
tagasi tõi nad.
Kuid hetkel see lugu
peab sinnamaale jääma.
Pole see läbi,
jätkub veel.
läheme pisut sügavuti
nagu kogu aeg ühest kohast
lahti olev raamat
mu igas päevas
kohmetunult kokku saavad
puhtevalgus õhtu hämarus
sellest mõeldes
meelgi kohkub kui ligidal
on talle nende lähedus
kuis kõik see on
kohal olemises veres
saand tasapisi
su suureks pereks
kus taeva tõuseb noorkuu
täitub tähtede põlemisest
aina ilmaruum