Sõnale noorus leiti 107 luuletust
Mälestuste radadel
Ojake end kinni katnud
jääkaanega,
vulisema hakkab jälle,
Sooja päiksekiirega.
Pehme lumetekk
on katteks,
põllul,aasadel,
pekitükk on ära külmund,
rasvatihastel.
Teeveeres üksik talu,
aknad pimedad,
ei ühte jälge,sõidurada,
pole nähtaval.
Vana vares aiapostil
sulgi kohendab,
pakane ei ole teda
ära näpistand.
Tõmban kaelast
sooja salli,
kuum on südamel,
linnakärast olen eemal
täna kaua veel.
Uus võimalus ...
Nooruses , energiat lõputult palju,
oma keha arvelt , teed võllanalju.
Ka surm võimetu , tundub su ees,
tõestades teistele kui alfa sa mees.
Tagajärg oodata, siin kaua ei lase,
halveneb tervis , ta näitude tase.
Arengus - huvides , pärsitud seis,
uus võimalus leia, sul tugi on meis.
Unistustes pimetusse ...
Noorus, nüüd maailm sulle valla,
vaatad kõrgelt kõigi peale alla .
Silmi katab unistuste , petu loor,
see tähendab et oled , alles noor.
Õnn põgeneb , ta lind kel tiivad ,
kui valid teed hukkatusse viivad.
Sinitaevas leia, õigel rajal peatu,
aeg ilmaelu elada , sul pole eatu .
Kadunud lapsehing
Kuulata kuis kadunud lapsehing hüüab hiirvaikselt
Tahab ta rääkida elust mille kaotas kaheteistkümneselt
Ei suuda ta jutustada rohkem kui vaid napisõnaliselt
Aga sedagi üritab teha kiirelt ja lahkesti avameelselt
"Oma lapsepõlve veetsin inimtühjas elamurajoonis
Polnud naabreid ega kedagi kes aitas mind selles situatsioonis
Elasin vaid ühe kasuvanemaga kortermajas pruunis
Kus iga kord kuulatasin karmi hõiget TEMA hääletoonis
Mitte kunagi elus pole ma tundnud enda majas koduselt
Olen saatnud tihti mööda õhtuid mis lõppesid katastroofiliselt
Silmitsesin justkui .....
Ühel ööl tähtede all,
Maad kattis esimene hall,
Mere kohin kõrvu puutus,
Siiski oli millestki puudus.
Oli see hellus ja hool,
Ehk mõistmine või Validool?
Täpselt enam ei tea
Kuid seal kaotasin ma pea.
Ta jäi nende mändide alla,
Ja rannaliivale,
Su käte vahele ja
Sinna, pargi rajale.
Head soovid
Kuidas hoida hingamas
longu läinud taime?
Kuidas käima tõmmata
ära väsind vaime?
Kuidas anda, mis sul on,
ilma kaotamata?
Kuidas armu kinkida
valu paotamata?
Hoian õhus soovid head,
uued ja ka vanad –
need, mida juba ammu tead
ja noored – jah, needsamad,
mida oled isegi
omaette mõelnud,
aga pole juhtumisi
valjult välja öelnud.
HEAD UUT AASTAT!!!
/Mari Uri/
Lõppematu tee
Hoova sellel lõppematul teel,
Igavik on terve ees veel.
Näha aegu, mil veri soontes kees,
Grandioossed kavatsused silme ees.
Eile justkui oleks see toimunud,
Diivanisse oma lohku muljunud.
Eile justkui oleks see alanud,
Punastades nurmel suudlusi andnud.
Äraminemise rusuv koorem,
Ei muutu see, kord olid noorem.
Veel igaviku kestab hingepiin.
Ah sina...
Kui ma arvasin, et kõik on läbi
Leidsid sina mu üles
Tõmbasid oma kätega läbi mu juuste
Sina – nii noor ja nii õrn
Õrnem kui mina, keda arvasid end armastavat
Ma keelasin sul hoida end, sest teadsin, et on valus
Sina ainult hoidsid edasi, mu piha ümber hoidis su käsi
Nüüd ma loodan ainult, et mind sa imetlemast veel ei väsi
Sest varsti sa näed, et ma olengi see ja mitte midagi teist
Ja sel kohal kui aru saad – ma olen kõigest see, ma tean, sa väsid.
kokkuhoid
mis kellast
alates
kaob sünninaeratus
mis päevast
jututuju
rammupiimalt koor
nupp nupu järel kinnisemaks
vajub pult
sest ükski pilv
ei muuda taevas
oma kuju
veel oled noor
veel keele all on
sülge
veel põõsastes peab
siilikene pesa
veel okkad võtavad
puhkevaid lehti külge
kui viskad siruli
ka minuta
kesk kesa
Sanya
Armastuse vine
Sa tulid, võtsid südame
ning hoidsid mind kui kulda
ei möödunud vist vägakaua
kui süda istutatud sai mulda
Väitsid armastust, vahest tundejuttugi tuli
üritasid kõike
kuid mu süda sinujaoks suri
kuri ?
ei! ei taha aega raisata, täitsa lambi kundega
ma vajan kedagi, kes vastaks sama tundega
Ma pole kuld, ega ?
Aga üks on kindel, sina mind enam ei sega
ei taha korrata viga
algul olid tsentelmen, pärast vägivaldne siga
sinuta on kurb
aga sinuga koosolek on mind räsind
Kallis ! ma olen väsind!
silmas on pisar
hääl on kähe
ma võtan oma asja .....
Ühiskond
Ilusate mõtetelinn oli vist ju tartu ?
aga meie ?
Lähme ära Harku.
sest seal kõik me tuttavad,sõbrad, nagu üks pere.
lähme - lähme - ütleme neil tere
aga enne, läbi Lasna - Stop maardus
tirime naisi linnapealt nagu kalu veest Mart Laagus
puud on raagus
õhtu saabus
nüüd
ma langen taevast nagu lennuk piloodita
kui sa ise täpselt ei tea
ära palun meile soovita
kalamajas esimest korda getsi said sa proovida
peale esimest mahvi
sa kukkusid üle parda, uppusid, oled vardas!
Selg sirgu, ära karda
august välja aitab iseloom
seega võta teekon .....
Ütlen siiski
Kui sulen silmad, mõtlen enda noorusmaale
Seal oli vaikne, armas kodu
Niipalju soojust, rõõmu, armu
Ei enam seda tunda eal ei saa...
Kuid ütlen siiski Sulle, sõber hea!
Kui kasvad suureks, oma lapsepõlvekodu meeles pea!
Sest oma kodust algavad me juured
Milline oli Su kodu, sellesarnaseks sirgud Sa!
peegel
ennustan tulevikku su silmadest
peegel
ei armu sa kunagi
aga ei põle ka tules ega upu vees
pisaraist rääkimata
hinge leppimine
võib kaua aega võtta
enne küll pudised liivaks kui vormud
kiviks klaasjaks
mis tahub ja talub
talub ja tahub
täiskuuööl neljapäevasel
mil su tütarvõrs näitab näpuga kuule
lausudes tead - see on tegelikult must auk
libainimeseks muutud
ja igavesti
nooreks
armastad elu
nii palju kui võimalik
nii vähe kui vajalik
nii palju et pidulik
nii tasa et salalik
Sanya
Tähtis päev
Mul on täna tähtis päev,
täitsa pidu kohe -
külalised tulevad
aknast justkui lohe:
üks toob õnne,
teine rahu,
kolmas oreooli...
Kui ma oleks nooruke,
ei siis kipuks kooli -
oleks oma sõpradega
annetatud kingis,
lehvitades tiivakesi,
lendleks eluringis...
Koduõppel.
/Mari*Uri/
Fööniks
Nägin tuld ja fööniks
ärkas tuhast…
Nüüd ma mõistan
lapsemeelsust puhast
ja miks on nõnda
rabe-toored noored
ja vanadelt miks
pudenevad koored.
Nägin tuld ja mõistsin
ühte äkki,
et uskuda ei tasu
merenäkki,
kes ennustades keerab
kümme käkki
ja ise voogudesse vajub
miks ühtäkki…
Nägin tuld ja nüüd on
ükstapuha,
kas jaaniussid valgustavad
luha
või on see ümmargune
täis ja punnis kuu
või latern, mida hoiab
pihlapuu.
Nägin tuld ja korraga
on selge,
miks loojas õhtu on,
kuid hommik helge
ja miks on maailm
vahetamas telge
ja inimsugu .....
Finiš
Siis kui viimnepäev (aktus) koidab,
inimlastel meel(etus) loidab.
Tormlevad lill'tega õnnitlushordid,
keele peal võltspaatoslikud akordid.
Soovivad edu ja soovivad õnne,
puistavad määratuid pisaraid kõnne.
Ülistab terve sugulaskoor:
"Milline õnn on olla veel noor!"
Ei tea nad miskit protsessi sisust,
Ütlevad vaid: "Nüüd pääsed sa risust!"
Kleite nad vahivad pärani sui.
Kui ütlen, et vahust mul täitsa --- suva,
seisab kond tagajalul täitsa jahmununa
-----------------------------------------kuna
milleks meile sisu, mõte ja tuum?
Näi .....