Sõnale nutt leiti 260 luuletust
Vihma nutt
Vihm nutab akna taga,
pisaratest märg on aknaklaas,
minul aknalaual küünal põleb
-igavene.
Ammu ladistasin nutta minagi,
kui akna avasin ja jälle sulgesin,
-ei näinud kedagi,
tige tuul vahest aknaluuki rebis
ja viis tantseldes räti minema,
mulle uudise,tõi paha endega.
Vihmake,kas minu pärast nutad,
ja valad raskeid pisaraid,
või kurbi mälestusi aknal,
tahad pesta vaid.
Taevas täis on nutupilvi
Taevas täis on nutupilvi,
pisarad maale langevad,
vahest tahaksin teada seda,
kas nad soolased või magedad?
Seisangi nüüd vihmasajus,
suu mul pärani,
silmad suletud,
käed taeva poole laiali.
Ära mekkisin vihmapiisa,
täiesti mage see.
Minu silmavesi aga pisusoolane.
siin mõtteainest jagub ikka veel.
Ma ei tea
Ehas ma kustutan toas tuled,
lähen õue, vaatan minevat kuud.
Teha pole miskit muud.
Vaikivad mured, kinni on suu.
Möödub nuuksuv põhjatuul.
Ootan ma lõputult tahet,
mis võiks tulla,
mis võiks punkti elu lõppu panna.
Vaatan kuuskedelatva.
Ahastav nutt …
Muudan mõtet, mõte ei muutu.
Miski on rikkis.
Või katki.
Ma
ei
tea.
HEAD VOLBRIÖÖD
Öö on saladusi täis,
kuu see loomas varje,
miski üle taeva käis,
saatjaks hirmsad karjed.
Siin ja sealgi mõni lõke
süttimas on ruttu,
luuad kiirelt välja võtke,
nõrgad jäägu tuttu.
Lennakem siis üle taeva,
endast välja laskem
nõiad, kes on näinud vaeva
läbi aasta raske.
- Tarmo Selter -
2023
Otsi mind mu päikesekiir!
Otsi mind mu päikesekiir,
otsi mind!
Mul liialt kõvasti valutab hing,
leia mind!
Las tuuled teateid toovad Sul'
ja kõrva siristab laululind,
et kustpoolt leida võiksid mind,
seni rahutu mu hing.
Mets süngelt mühiseb
ja must on taevatelg,
vahest merelaineist nutmas leian end,
otsin tormide eest kaitset,
meel nii eksinud mul on.
Otsi mind mu päikesekiir,
otsi mind!
Mul liialt kõvasti valutab hing,
leia mind!
Mutionu
Mullas väike mutionu
ehitamas oma kodu,
süüa otsib siit ja sealt,
käike tuulab juurte pealt.
Vahel veidi tahab õhku,
kergitades oma kõhtu,
surub ennast ülespoole,
murul kerkib mullast hoone.
Mullast onnil pole aknaid,
pole seinu nõnda vahvaid,
pole tube, on vaid uks,
mis päiksele jääb suletuks.
Mutionul palju tööd,
töötab päeval, töötab ööl,
temal kodu peidus mullas,
juurte rüpes, elu kullas.
- Tarmo Selter -
2023
Ma Sind.
Ma end salgasin Sind
arvasin tundsin tunnetasin Sind
algas kergelt kandsin Sind
ruttasin kõikjal leida Sind.
Meist meile õnn näis
andsin kõik Sina peitsid
Sina tundeid salgasid mind
tõotasid lootust Sina otsid
asjatult longin veeta jões.
Naalduv tool armu kool
seisin ootasin poolel teel
imestasid veel siin olen
nutsin valust vappus keha
diivanil karjusin vajan Sind.
Meie elu
Püüa muinasjuttu luua mõtetes,
tuues näiteid elu ülesvõtetest,
luues kurbust, rõõmu, naeru, nuttu,
mis kõik ühes hetkes lahenevad ruttu,
andes tõuke uueks mõtteaineks
nagu seilaks elumerelaineis
ootuses, et halb kõik muutuks heaks
ilma, et me ise seda teaks.
Sinu muinasjutt on lugu päriselust,
meie seiklustest ja elu võlust, valust.
- Tarmo Selter -
2023
Head uut aastat!
Lase õnnel enda juurde tulla,
leia endas selgust rohkem veel,
luba endast teistelegi anda,
näita lahkust kaaslastele teel.
Hoia ennast, nõnda hoiad teisi,
kes Sind ümbritsemas Sinu elus,
kanna endas armastuse õisi
uue aasta ilus, valus, võlus.
- Tarmo Selter -
2022
Uuel aastal
Uuel aastal meeles pea
kõike, mida vana tõi,
nõnda ette juba tead,
mida vältida Sa võid.
Uusi võimalusi luues
oma ellu, maailma,
aasta lõpus jälle tuleb
läinud aastat maalida.
Ära unusta, mis oli,
jäta minevikku vaid
hetki, mis Su juurde tulid,
halbu või siis päikest täis.
- Tarmo Selter -
2022
Muinasjutulisena
Taevast langemas kristalle
kümneid, sadu, tuhandeid,
paistmas mütse, kindaid, salle
kõikjal lumehangedes,
kilkeid siit ja naeru sealt,
veidi jonni, nuttu,
kui on lapsi kelgu pealt
hooga hange kukkund´,
kohe jälle lumehelbed
põski silitavad,
laste silmad nõnda helged
taas meil´ rõõmu toovad.
- Tarmo Selter -
2022
Iga teine armastus
Olin õitsele puhkemise ootuses pung
Kirglik ootus päikse järele
Kiir kiire järel mähkis end mu ümber
Täies elujõus kostus mu hingelaul
Äkki
Südamest käis jõnks
Kukkus esimene õieleht
Nutsin lohutamatult
Ja vaikisin pea
Kui teine kukkus
Vaid üks pisar
Kolmanda viis tuul
Ei teadnud mida tunda
Vaikus vaid
Tuli neljandagi kord
Ja ma laulsin
Valust ja õnnest
Täpselt ei tea
Langes viies
Tuimus tardus mu näole
Vaikus taas
Närbus vars
Ja kõik kadus
Valu, õnn, igatsus- kõik
Kui hing on kurb
Kui hing on kurb
ja raskus rõhub rinda.
Kui süda nutab, valus kannatab,
siis räägi oma mured välja,
kasvõi pooled oma südames.
Usu, kergem on siis olla,
vähem haiget endale sa teed.
Las pisarad jooksevad põskepidi alla,
nad valu viivad sinu seest.
Kahekesi nuttagi on kergem,
kui nutt tuleb õilsast südamest,
Küll süda tunneb ära selle õige,
kel' sinu mure ei jookse maha mööda külge.
Vääritu
Käib mööda kallast nutust nägu märg
üks eemalt elu näinud nõutu eit
käib ümber- peas on häbist säetud pärg
ja meeleheide kratsib karvast reit
Ei ole seltsilist ei ole elu kaasat
tast linnarahvas mööda väänab rajad
nii ainult loodus tunnistabki draamat
ei küsi keegi miks ta pilli ajab
Na tühjendas see naine oma hinge
päev maalis vasta õhtat taeva lõkke
tilk tilga järel tekitasid ringe
veepinnal vaevu näha alla jõkke
Üks kuju lausa pimeduse veerel
käis jõest ja tõstis naisel tühjast tüli
mis halad häbitu siin kalda veerel
va nurjatu vii mujal .....
Sina
Oled kurb, siis veidi nuta
endasse Sa ära jäta
hetki, mis on kurbuses,
sõnu, mis on ridades,
valu, mis on varjudes,
tundeid Sinu südames,
tehes ruumi uutele
hetkedele suurtele,
sest ei tasu elada
oma eluvaluga,
ole tugev, naerata,
ela sirge seljaga!
- Tarmo Selter -