Sõnale nägu leiti 1937 luuletust
Sügise nägu õrnas udus
Pikkamisi sügis sammub,
seljas kuldne sügisvammus,
jalas kirjud potikud,
juuksed lendlevad lokitud.
Silmad vesised ja hallid,
kaenla all on vihmakann.
rõõmus kõla sajab huultelt,
kergemaks läeb iga samm.
Sügis tuleb viljakoorem süles,
muudkui tuleb ja tuleb,
hinges juba leian ta üles,
ta su hinge peale astunud on.
Sügise teine nägu
Nüüd on sügisel teine nägu
valjemini kukub kägu
karud karukoopasse
ei taha minna unele
Orav uhkelt kuusel istub
saba kohev_võidukas
ei ta karda sügise nägu
peab end käbikuningaks
Tuultelgi on teised suunad
ei puhu enam soojasti
ilmaelu pole armas
nagu ennevanasti
Tuhat nägu
Jah ma tunnen ma lähen nüüd
Lähen ja jään
Ei ära nuta mind taga, ära leina
See pole aus minek
Ei ma ei võta sind kaasa
Miks?
Ei ole tundeid tuliseid
ei igatsust ei hinge
Tahan lihtsalt minna ja jääda
Olen tundnud elu
Selle lõputuid lihvimata vorme
Ja näinud tuhat nägu
Mis ei andnud eales vastuseid
nägu vastu akent
Nägu vastu akent
vaatan -
igatsust täis
pilkudega langevat
lund.
Su padi mu süles
millel veel
sinu parfüümi
hõng.
Iga mööduv mõttelõng
saab kinnisideeks
Sinust -
selle tõttu
pole saanud siiani
korralikult und.
Aega läinud kaua
kuid südamest -
ei kustuta
keegi armastuse tuld.
Oh kallis kus oled?
Miks pole siiani tulnud?
----
Nägu vastu akent
vaatan igatsust -
täis pilkudega
langevat lund.
Ootan Sind mu kallis
Too endaga kaasa
kuu ja tähed -
sest Sinu embuses
on hea uinuda.
Emakeelemängud
Ehh- polnud otse olnud kurja nägu
kuid ka mitte sõbralikku palet
ei olnud öeldud kainestavat tõde
siiski mitte suisa selget valet
Ei pole olnud elus päris tunnet
sealsamas ka et puha kõik ükspuha
ei ole öeldud kõikidele ära
kuid üsna tihti kõigele- ei taha
Jah- elus olles oldud püsti rikas
vaid üsna tühi hingest/maisest varast
vasktorudest ja tulest läbi käidud
ei saadud üle lapsepõlvetarast
Kirg- oldi unistatud taevaist/ingleist
kuid kobatud sind poldud käsikaudu
ei iial olnud oldud kinni vanglas
ehk meeled seoti veritsema raudu
Me oleme- veel pole .....
Suhtlus
Sinuga suheldes punastab nägu
Sinuga suheldes näen ööselgi päikest
Sinuga suheldes on maailmal nägu
Sinuga suheldes lööb süda kui äike.
Ööd on nii valged kui Sinuga räägin.
Päevad on pimedad kui Sinust ei kuule.
Vihmast saab vikerkaar kuigi see on väike.
Kuid sinuga maailmas on alati päike.
Vastamata kahekõne
Sul naerud näos
nii sageli nii palju
täisrõõmus kehahoiak
helge rüht
Mind nähes
aga kivined kui kalju
ning kordagi- oi jah
mul pole üht
Käib keegi mööda
muudad põse lohuks
me jääme kaksi
moondud õelaks irveks
Mind mõõdad
mõtled mingiks ohuks
sest äkki
tõstad pilgu sõjakirveks
Siin pole nii et "oleks"
SEE PILK tapab
kusjuures üsna võikalt
oled karm
Hing muutub tuleks
kõrvetab mind tsipa
mu süda hõiskab
see vist arm
Ma virgun
kirve jäljed üle ihu
ei ole sinust
teisipidi tõendust
Ma tasa targu
avan sõrmed pihu
täis tühjust .....
Iga päev on eriline ja kordumatu
Õhk on vihmane ja soe,
ilus linnulaul põue poeb,
igal puulehel vihmapiisk helgib,
kaunilt valendavad valged nelgid.
Vihmauss mullas vingerdab,
mullamutt mulda kobestsb,
taevakaarel vikerkaar virvendab,
õrnas õhus liblikas laperdab.
Pardiperee koduõuel paterdab,
korstnasuul kurepere laksutab,
katuseräästas pääsukene vidistab
vidiit, vidiit, näen sind siit!
Suve kaunis päev on see,
mis rõõmuga täidab südame.
Iga päev on eriline ja kordumatu,
võtan ikka rõõmuga vastu.
Sügis
Külm märg pimedus on päevanorm.
Vihm, tuul, libedus ja sügistorm.
Kõle-kale, vale - karm.
Sügis, oled Sa mu arm.
Mul olla võib külm, kuid see üldse ei loe
sest ilu ja valu on sügise sarm.
Korstende suitsu all olla võiks soe,
kuid nii ei haara mind Sügise arm.
Mälestuste lõhn ja unistuste värv;
õnnetunde kihk ja hingepiina lärm.
Pea kõik on tuhm ning valitseb äng
aga siiski ja ikka! on Sügis mu arm!
Tujudeküllane sügis
Kui nüüd salamisi mõelda,
siis võib täpselt seda öelda,
et sügisel on palju tujusid,
mis muudavad me elusid.
Sügis vahest jonni ajab,
paneb külmad tuuled lõõtsuma,
müristab ja välku taga ajab,
oma kangekaelsust püüab näidata.
Kui sügisel on lahke tuju,
kõik endast ära annab ta,
siis kostitamisel pole piire,
muudab rõõmsaks
nukra meele.
Tihti sügisel on endal nukker meel,
siis vihma kallab
ja tujul on pisarad sees,
nii tundlik on siis sügisel meel.
Las vihma ladistab
kõigis sügismeeltes,
siis puhtamaks saab hingki sees
ja rajatud saab päiks .....
Sügis on turtsakas teismeline
Sügis on turtsakas teismeline
Kord on ta särav kui armunud naine
Pillub värve siia sinna
Ärgitab päikest laiemalt naeratama
Mõned linnudki laulma meelitab
Meri peegeldab ta sillerdavat õnne
Siis ühtäkki purskab lohutamatult nutma
Ulub kui üksik armuvalus hunt
Ja päike peidab ennast pilveteki taha
Kartes sekkuda
Tuul püüab lohutavalt leelotada
Kuid asjatult ja vaikib peagi.
Siis on ta jällegi osavõtmatult hall
Ei ühtki emotsiooni kivisel palgel
Värvid on järsku unund
Korra kuuled vihmakrabinat katusel
Peagi vaibub
Ja taas on jäine mask ta näos
On see .....
Nägin Erkki Noolt
Siin kus on Nõmme
on ka rahvale suur tõmme
looduse poole, see neil peas
pole vahet millises eas;
sellel reedel, kus TalTech jõusaal
olin seal lähedal maal
kus oksahunnik ja palgid
ning püsti liiklusmärgid;
ligemale tuli pikk kuju
ja rõõmsaks läks mu tuju
kui koolilastest eespool
sörkis kohale Erkki Nool;
mõtlesin, kes see nägu tuttav
otse rohelusse ta tõttav
märkas küll, et teda tundsin
kui üllatusest vaatasin;
see kolmas kord see aasta
kui sain kuulsust kohata
oma enda silmaga
järjekordse argipäevaga
ta nägu ikka sama
möödaminejad hakkasi .....
Armastus
Armastus on kui keev tunnete pada
südame all
Armastus on kui lilleõis kaunis,
mis õitsele puhkeb südamel
Armastus on kui hõõguv tulesäde,
mille leek suureks paisuda võib
Armastus on kui valutav süda,
mis tunnetega mängib ja pimestab
Armastus on kui pillikeel,
mis hinge puudutab ja kurvaks teeb
Armastusel on tuhat nägu
Armastusel on tuhat meelt
Armastusel on tuhat tunnet
Armastusel on tuhat keelt
Lõbus sügistuul
Sügistuul mängib kirjude lehtedega,
lehed keerlevad kui liblikad õhus.
Siia-tänna, üles, alla...
Tuul muudkui kiigutab.
Lehti puudelt aina kokku,
oma sülle korjab tuul,
mängeldes nad laseb lahti,
puhub õrnal tuulesuul.
Lehtedest saab mängulusti,
kuigi paljaks jäävad puud,
Küll tuleb talv, siis lumemütsi,
saab kingituseks iga puu,
laulab lõbus tuulesuu.
OBUNGA
Kes mängib arvutis
teab, misasi on Gmod
hirmus neegrikoll on moodulis
siis karjud "õu mai god";
arvasin, et mind ajab taga gorilla
kui esmakordselt lõusta nägin
ta võis VÄGA kähku tulla
misasja ma küll mängin?;
need mustad punnis silmad
piidlevad luurekat mängides hinge
on pruunid minu trussad
kui peal tagaajamise pinge:
daamid ja härrad - selleks OBUNGA
moondunud USA ekspresident
teha narkotsi ja viina olnud viga
see poliitikute pretsedent