Sõnale ode leiti 729 luuletust
Puhastus*
valged riided kui pühaduse sümbol
nagu ingel või valge tuvi
kes mu aknale lendas
silmapilguks
Vene teatri lavalaudadel
ma tunnen taas, et see, mis on,
on tõde ja kuidagi sellest välja astuda
ei saa
Mu elu läks uperkuuti
tirel ette, tirel taha,
kui ma otsisin mooduseid
korraks siit eksistensist oma jälgi maha jätmata
näha uusi radu
nagu rebane, kes kaua istunud valvel
et saaks õhtuks magusa suutäie
jäi see loom ka minus valvele
et teada saada, et sünteetika ei võrdu iialgi
linase või siidise pehmusega
kõrge vibratsiooniga
või helidega, mis jäävad planeeti .....
Suvi ei anna veel alla
Suvi ei anna veel alla,
tikub ikka maale ja linna
ei luba ta sügisel tulla,
tahab veidike veel olla.
Päikene paistab eredalt silma,
kütab soojaks südameid
ei lase öödel pimedaks minna,
pilvevarjud põgenevad eest.
Hea on olla ja hea on minna
kauni suvega käsikäes,
talletada mällu suve hella,
sest sügis on kurblik ja nutuhoos.
Piiks - piiks ja Kaja tuleb!
Piiks - piiks ja Kaja tuleb
number kätte ja ainult 1 kõne
oravaemand äritehingu suleb
aitab ära Euroga mõne;
... ning selleks see ta abikaasa
kes susserdab nagi aristokraat
niipea, kui saab võla tasa
ja see uudis nagu lõhkev granaat;
sest öeldi, et alates mullu
tehing Venemaaga katkes
ja siis ei pidanud olema hullu
ent pettus ikka välja kütkes;
kuidas itta igasugu rauda
üle piiri merel ja rongis viiakse
viib maine ikka väga hauda
neid, kellele kindlaid käsi loodetakse;
2/3 küsitletutest ametlikult kõrini
et kuidas mõni erakond paska keeras
jälle ja l .....
5 - käiguline kirst
Kui hõõrdetaju puudumatu
on ka ohutaju olematu
sohver ei tunne oma limiiti
eirab ära spidomeetri;
on 5 - käiguline kirst see
kes ettevaatlikusest välja tee
rekkad ees käivad närvidele
isegi kurvi peal ette teistele;
3 käik sees, ruttu 100 sees
ja kes ees, see mees
on äge vihm, aga tema suudab
üksteise eest nõelub ja pidurdab;
seniks, kui pole kraavis
pole seaduseid talle ka tarvis
isegi ehk surnuna seda eirata
klaasi, metalli ja rehvid järele visata;
Mardus tükke ühte kohta heidab
kaasas sohvri hing, kelle välja tõstab
täiesti harilik maantee
pole .....
Kas saad...
Kas saad
naeratusi huulilt püüda kinni,
silmasära kustutada eos,
hellushetki pööratagi ringi,
teise südant hoida oma peos?
Kas saad
loodushääli vaigistada öödes,
päiksevalgust taevalaotuses,
linnulennult liblikaidki püüdes,
hoida tähti oma silmades?
Kas saad
olla peidus minu südames,
vaadata seal veidikene ringi,
sobrada mu kõigis tunnetes,
leida kirge, armatuse hetki.
Kas saan
mina olla Sinu silmasäraks,
Sinu päikeseks ses´ taevalaotuses,
tähtedeks Su silmis olla täna
ja ka homme, ülehomme meie teel.
- Tarmo Selter -
2023
Tervitusi taevast
Sajandi tormi mustmiljon korda
kadus täna palavus üle parda
lootsin õhtul ujuma minna
aga endiselt ei saa sinna;
uudised seekord kisavad
rahesadu pilved lubavad
ning tuul pidi tulema vali
hirmujutte on avali;
ehkki pole küll tormi usku
aga ikka teadmise panin tasku
ära autod ära katsin
ja nii õue vaatasin;
rääkige enda eest, põdrad
sünoptikute tööd veidrad
paar oksakest ja puud kukkunud
eks näis, kui palju ka hukkunud;
mil vihm ladistas oavarrest
ei hakka tegema juttu raheteradest
Saaremaad mandriga võrrelda
pole mõtet, muud pole vaja mõela;
Ilma .....
EI USU!
Meil AK tegi positiivset ennustust
lubati, et täna 25 kraadi
aga ikka tuli seda õnnetust
kus ilm teeb asju enda laadi;
ütlen, et juttu ei usu
vaheluv pilvisus ja päike
mida loota näha ei tasu
lootust saada on väike;
iga aasta asi on hullem
telekas pealiskaudne teadus
missugune on see valem
mida prognoosiga leidus;
ma imedesse ei usu
kirikusse mõtet minna pole
võtangi kassi perselt musu
aus vanasõna ei saa olla kole
Sügis
Sügis hallis ilmadega,
vaatab nukralt silmadega
jalge ette maha,
üksindusest leiab end.
Vihmapilves piiskadega,
öiste jääkristallidega
jätab selja taha
surma, see on tema and.
Vahel sügises on naeru,
värvikirevust ja ilu,
surma märkad vaevu-vaevu,
kuni kätte jõudmas vilu
lumehelvestega rajal,
mis on katmas lehevärvi,
siiski tead, on seda vaja
meie eluringi järgi -
kevad, suvi, sügis, talv,
on ühel hea ja teisel halb...
Sügises näed - kauneid värve
lehepuudelt alla langeb,
sahistades tasa,
luues hetki ilusaid.
Rohulible kolletades,
hallaöödes .....
Sügis
Kellel viitsimist augustit oodata
kui sügis juba kohal
14 - 17 kraadi sooja kohata
ja u. 10, kui päev ehal;
täna jälle sajab päev otsa
toas pühapäeval passin
see suvi meil läinud metsa
halbu mõtteid puhkusest rassin;
mil lõunas kuumapõrgu
kontrast meil nendega väga suur
enne uut aastat üle 20 C ei kõrgu
riigi kohal valitseb märg puur;
loodus ainult üha torkab
tulekahjud lõunas ja uputus põhjas
kui vaid Ilmataat ometi tärkab
millise basseini Eestisse kuhjas;
lubati nüüd 25 C uus nädal
see uudis mul mööda perset
kui Ilmataat muudkui kusehädal
.....
Mõtted
Ilusate mõtete saatel
hea on uinuda,
rõõmu on olnud kogu päeva kestel,
sest suvest ainult rõõme noppida saab.
Päevad kõik liuglevad
soojas suvetuules,
öödes vaikseid serenaade kuuled,
õrnalt sosistavad armunute huuled.
Mõelda on pehme padja peal hea,
mida toob homnepäev, ei me tea,
aga hetkel on olla paganama hea,
unes olles muret tundma ei pea.
Käsnajulle Rantpüks
(arvan, et on üks punklugu)
Kes elab mere all ananassi sees
ohtliku vaimuhaigusega käsnamees
kui merevallatusi on, mida soovite
surma saate, kui vette ronite;
ta Krabi kotleti retsepti teab
iga argipäev liha valmis seab
vetesügavus on tema ala
saab kätte, lõigub sind nagu kala;
Refr:
Käsnajulle Rantpüks
Käsnatalle Runtsüks
Käsnamalle Koolijüts
Käsnavalle Müntpüks
Käsnasulle Surmaüks
Käsnatulle Tapamüks
Käsnajulleeeeee Rantpüks!!!;
Kalmaarikalmer:
"ma vihkan sind, Käsn, aga see on hea
retsept on misasi, ma ei tea!"
.....
Armastus
Olen Rommi, proovisin popsutada
olin nii putsis et proovsin enda õde ahistada
ema kuulis pealt ja astus uksest sisse
nägi pealt kuidas näppisin õe tisse
kaotasin ära oma elu armastuse
sest tekitasin talle bensiinimürgituse
ma tahtsin lihtsalt panna ta magama
aga nüüd kohtan põrgus ma paganat
kurat laske magada
- Rommi Piir
Suvilas
veel verest minna
ei taha see juuniööde
toomingavalgus
see magada ei lase
üks igatsus igasse
rakku valgub
nii valus ta mõistev
malbus sääl kuskil ehk
õies mõnes veel kobrutab
mu elu taeva sinine algus
kord igasse rakku see valgus
*
suvi otsa aedades
niiduki vali põrin
see linnud peletab
putukad rohus
aastaid kostnud pole
tirtsude rahustav sirin
õhtuti üksnes vaid
sääskede tüütu pinin
käe äkine plaksatus
grillvorsti ninna tungiv lõhn
peenral närtsinud iiris