Sõnale ohk leiti 1186 luuletust
Suvi meenus
võta mult ära
see igatsus päikese
järele õhtu
saabumine mägedes
öö eest orgu laskuvate
lammaste määgimine
jalge alt õhku tõusev
paks tolm raske higi lõhn
*
August
rootsiitsitaja
kärarikas ragin nüüd
on kadunud jäänd
vaid pilliroo sahisev
kahin pikk koltumine
*
mis siis et pime
öös alles on ussikeele
õite taevasina
kustunud pole ka
karikakarde õite valgus
Luulehoroskoop 2024
Jäär
Värsket õhku hingad sõõmu –
hästi tunned ennast maal.
Liikumine pakub rõõmu –
nii ka langev kehakaal.
Niidul suure innuga –
põimid kokku kaunid pärjad.
Veidi abi soovid jõuga –
mehed ümber nagu härjad.
Suhe kui ka läheb katki –
õnn ei peitu rahas.
Võid ju teha parematki –
hingelt olla puhas.
Tuule laul
TUULE LAUL
Tuul puhub vett ja liigutab need lainevallid randa.
Sinna-tänna kiigutab, kuid laevu jõuab kanda.
Tuul puhub leegid kõrgele, kui õues lõket teeme.
Ei tema mõtle kõigele ja kõige vähem veele.
Oh, sina tuul, va kerge meel, vigurid sul aina.
Kas sinu tembud teistele ei muresid too kaela?
Tuul teeb õues kleidilegi kiirelt tuule alla.
Ei tema mõtle neiule, kel jalad täitsa paljad.
Tuul teeb tormis metsadeski vahel täitsa kurjust.
Puud on pooleks, pesad katki, vaata seda lurjust.
Kui aga suve lämbes lõõsas küpsed nagu pirukas,
hea on küll kui tuule .....
Juured
Olen keskkonda vahetav vedelik
Või siis maagia mis on tegelik
Üles minemiseks kasutan tiibu
Mul on nii metsikult palju riime
Kui tunnid on muutunud hiliseks siis silme ees vihiku lehed siniseks
Ma mugavustsooni lõhkusin
Nüüd harjutan hommikust õhtuni
Olen päiksekiir mitte kommertsstiil
Mu sisu on sügavam kui tuum
Olen tahutud puu
Käsitöö, mis meditatiivsesse seisundisse lööb
Ma voolin animatsiooni lüürilist moodi
Igaüks kes püsib lainel saab aru et ma olen vaimne kui kasutan küünilist tooni
Peale seda kui lasin luule enda veeni ma
Said maitse suhu nüüd sulle .....
Veel sündimata
Käes on õhtu.
Tunnen magusaid lõhnu, mis emotsioonidest pääsenud õhku.
Kogu maailm pugenud kõhtu.
Silitan jalga.
Ei tea ehk tundsin sinu kanda.
Poksid kuid vaata et emme kõhu vastu ei löö varbaid.
Muudad meid hellaks, kui sirutad ennast.
Teen kõike sulle, sulle olen kõige julgem. Kogu maailm kasvõi tulge.
Kaitsen ja söödan sind.
Juhendan ja õpetan mis särab öötaevas kaunilt kui emme naeratus.
Annan kasvatust mis raskes veab sind ja avab igat ust, et oleksid parem elu juht.
Et su mälestustes oleks sambaks ka mina.
Pisikene, see on minu väärtuste rida
hetk enesega
miks tundub mulle,
et õnn
ei ole kunagi nii õnnelik
kui õnnetu on õnnetus
tõde nii tõeline
kui valelik on vale
valge nii valev
kui lõplik on must
kas asjad ei võiks kalduda rohkem paremale
rõõmsam maailm olla teiselpool ust
miks tundub mulle
et iga eksimus
peab saama karistatud
häbimärgistatud
kes püünele ronib
liigne lahkus
tarbetu ja piinlik
milleks see
kui küsida tohib
miks tundub mulle
siin eestimaa talves
täna ja juba ammu
et kõnnin kui ärevas unes
ja sean püüdlikult tarmukat sammu
10.01.24.
Hukatuse rusikas
Need pole tähed, mis sähvab
ära hukatu surma nähes silma suleb
kuis ühe figuuri hääl nähvab
tema käsk ülim, tuleb mis tuleb;
nimi kabinetis ütleb kõik
positsioon ja ainuõiged sõnad
ja kostub õhkutõusu hõik
mida toodavad põrgumasinad;
teda tuleb igas värvis
kasuvus, eas ja ambitsioonis
kõiki tappa on tal ainult tarvis
see diktaatori positsioonis;
ära mööda kurjust kellegi rollis
vaid seda, mis piiri ta peab
palju rakette on eelis
mida saatan ülikonnas kasutab;
ühes riigis kaks eri maailma
Ida - Euroopa täis kirgesi
jääb vastane võidust ilma .....
Olen vaba
Suvesoojus möödus nii äkki.
Sügistuultes kõnnin nüüd üksi.
Olen vaba ...
ja oled vaba sina.
Ei tõde ma taba,
mida tahan ...
mida tahad sina.
Tean vaid, et igatsen sind vahest.
Kuid sa oled nii kaugel.
.... isepäine ja raudne.
Haaran õuna ja võtan ühe ampsu.
Kerge õhk ja õlgadeni kampsun.
Peatun, võtan kohvikus istet.
Naudin üksi seda hetke.
2019.a.
Kookonisse *
Ma sulgun kookonisse
selleks ju talv ongi ju,
eksju
mitte põgeneda sellest krõbekülmast
ahju ees istumise valgusest
kus soojendad oma käpikutest välja võetud käsi
Ma ei jaksa enam
mu lapsepõlve read kiirusest,
mida kirjeldasin südamepuperdamise kaudu
lööb eriti tugevalt esile
Ma tahan Koju (kuskile)
sest ma ei jaksa hekseldada neid heinu,
mida mulle ette söödetakse
vaata seda ja toda mustrit,
nüüd siit ja sealt
ma pole savipottide valmistaja
anteeksi
Need, kes mind poriga loopinud,
ei saanud aru, et lumel on puhastav jõud
ja külmus teeb meid nooremaks .....
Mälestus *
Päike, ära mine veel looja,
kui kümme tänupalvet Sulle esitada
Sa võtsid mu sõbra
hirmuga, ent teadlikkusega
mõtlen, kas mina olen see,
kes järgmine järjekorrast võetav?
Taevas ja Põrgu
ei tundu enam nii õudsad,
kui Sul on seal tutvusi
üks pioneer, kes Sind seal alati
ees ootab
sirge seljaga võimlemispallil veeredes
hantleid keskööl kangutamas
Kõik "Muumid" ja "Aladdinid"*
saavad kui lõputuks hobuse jahiks,
ent ometi
kui hingasid veel õhku
ja olid kokku varisemas,
miks ometi olin mina
kurbuses otsimas igat
nooti, igat märguannet
et üksildasest su .....
Mõtisklus
Kui saaksin ennast poolitada
nii meheks kui ka naiseks...
pisar langeb paberile
kui loen uuringuid,
et väga suur protsent naisi elu jooksul
ei kogegi armastust
või hoolivat, toetavat partnerlussuhet
metafüüsiliselt rahustav ratsionaliseerida:
sarnane tõmbab sarnast,
järelikult pole neil seda ka endas
Thomas Moore'i "Utoopia" * polegi nii utoopiline
kui mehed tavaliselt on kursis Platoni* pallikeste
poolitamise ideeega
justkui otsiks yin
oma yangi ja vastupidi
ja nad leiavadki
täpselt sellel ajahetkel
yin või yangi,
oleneb, millega oled nõus
kellele vastupanu e .....
Murrang
Naiste hoolimatud käed on mu elu laastanud.
Ja enam ei lase lõhkuda seda, mida olen kaua taastanud.
Süda kõvaks tehtud, ei võistle enam selles rallis.
Õelust liialt palju, pai hind on liialt kallis.
Empaatia selleks aastaks kustunud,
kuid valgus särab edasi.
Kirik ja minu tähendused*
Veider laulda ühel aastal "Jõuluinglist"
teisel aastal "Ühest ööst"
samas kirikus
erinevate armastusluuletuste taustal
Olin kindel, et oled hilineja tüüpi
juba alguses pidin sööma oma sõnu
ja hämmastuma vastupidiselt eelarvamusele
Kui vanadus lööb prilliklaasid värelema
ja pisar tikub silma
siis mõtled, et kus veel
kohata oma armsamat kui mitte kirikus
kus on olnud su vanaema, su isa
seal, kus on olnud su eellaste tee
keegi ei räägi meile sellest,
mis saab siis, kui aastaid on mööda läinud
kuidas tegelikult tühiseks muutub
solvumistest läbikogetu
.....
Jõuluvana jäi hilja peale
Et oleks iga hommik kink sinu ees
peab oskama maagiat jõulumees
ja tipptasemel on teadus
kõiki peresi külastada on seadus;
aga õnnetusi ju juhtub
mõni sureb, mõni töölt lahkub
ja kallid põhjapõdrad
on stressist kõik nõdrad;
andsid loomakaitsesse
enda nimed kõik sisse
nüüd pole ustavaid ratsusi
on mobiilsus läinud putsi;
ja nii häda on lahti
aga ei aja kõveraks rühti
Joulupukki, kellel häid ideid
täidavad päkapikud nõudeid;
paneb kõik 12 tüdrukut - poissi
saani ette ja silmad kissi
ta alamad ajasid
piitsahoobiga minema hakkasid;
kõva tepe .....
Uue valguses
Aasta viimane päev
ära saata veel jääb.
Hetkeks nüüd peatu ja tagasi vaata -
kas oli kõik veatu? Kas andsid, et saada?
Kas tunda said tänu, mis täitis südant ja hinge?
Said hüpata õhku ja hüüda: "Kui vinge!"
Hetkeks veel peatu ja kuulata end -
su enese mõtted kui linnulend -
nii tormakad vahel ja siis jälle malbed,
mõnikord kurvad, siis kirkad ja selged.
Vahel pääseda tahaks nad tunnete tulvast,
olles siiramad, puhtamad kõikide hulgast.
Nüüd pilk pööra ette, siht sirgena hoia,
uusaasta soovid endas ülesse leia.
Lase nad tuulde, saada tähtede poole!
Kõ .....
Elus hing
Kes unustanud palju,
jätab meelde
ka pisemagi märkamatu rea...
Ta harjunud on
hammustama keelde
ja mällu kirjutama
iga väikse vea...
Kuid kellel meeles on
see, mis on meelel ise,
mis ühtki meenutavat nõksu
eal ei nõua -
ta võtab ette armastuses
elamise,
sest palju rohkemat
üks elus hing
ei jõua.
/Mari*Uri/
