Sõnale oht leiti 1666 luuletust
Koomikule 2
Ma ajasin Sind taga
mitte nagu joostes
vaid oma mõttes
ja püüdlusega
leida Su tähelepanu
Sa olid alguses kohmetunud
ega saanud aru,
mida ma üritan Sinust saada
ega ma isegi ei teadnud
Aga mingil hetkel
Sa said teadlikuks endast
ja Sa sulasid
Lasid mind lähedale
ja Sa unustasid,
mis valud on Sul minevikus on olnud
ja Sa lubasid ja julgesid
mulle oma südameukse avada,
kus tuli välja palju sellist,
mida teisedki veel näinud ei olnud
Sa said lõpuks aru
et mu pilk ei olnud juhuslik
et mu taotlus ei olnud juhuslik
isegi kui ma ei ütelnud sõnagi,
Sa nagu aima .....
Aprillist oktoobrini
Ma ootasin Sind terve nädala
Sa ei teadnud
Ma isegi lugesin päevikus päevi
aga Sa ei teadnud
Ma mõtlesin, et kuhu Sa kaudsid
Kuhu Sa kadusid mu päevade virvendus,
mu energia andja, mu südame löögisageduse tõstja?
Ma lugesin päevi.
Mis juhtus suvel,
oli must auk ja keha kõngemine,
ma muundasin ennast varjuks
mis jäi armastuse toitainetest ilma,
mis otsis lohtutust kurbadest armastuslauludest
ja püüdis endale tõestada,
et see pole päris...
Ma ei teadnud, et Sa tuled.
Aga Sa tulid ka sügisel.
Sul oli ju võimalus loobuda
ja ma arvasin, et Sa teed seda...
.....
Helge õpetaja
Õpetajal oli õigus.
Puhastada laused prügist.
Need kirjanduslikud liialdused ei anna midagi juurde,
kui nendes pole sisu.
Olen elu lõpuni tänulik Sulle selle juhatuse eest,
et juhatasid mind oma kirjanduse õpetajani,
kelle kaudu sai mulle selgeks nii eetilisus kui ka moraal.
Ta lubas mind nutma ajada, ma alguses kahtlesin,
kuid ma nutsin, kui kirjand oli liiga halb.
Ma olin nii ambitsioonikas, et olin nõus võtma eratunde,
(ma pole kunagi pöördunud võimalusest õppida topelt)
siiani vahel mõtlen ta peale ja tuleb meelde helgus ja suursugusus.
Ma ei teadnud veel siis, .....
Sinusse voolas
samamoodi nagu vesi jões
aja voolamises oled sina
mitte pilliroog kalmus
kaldavees kevadeti pilgeni
täis vett kraavid ojad
päevad õhtud ööd
hommikud on su kõrged
madalad kaldad
pilvine lapsepõlv
indiaanlaseks olemise
poisiiga onn puu otsas
kartulid küpsemas tuhas
nukust liblikaks saanu
märjad tiivad kivil kuivamas
niidetud luhal
Sinusse voolas
mu poisiea puhtus
ta otsatu nukrus
meretäis kurbust
Tõtlen
Pistsin ja pugisin,
pugisin ja pistsin,
veidikene magasin
ja jälle tõusin püsti.
Kõht see ikka tühjaks jääb
kui päev on lõuna poole,
lõpuks tukkuda ju saab,
et toit see vajuks soolde.
Päike paistab mõnusalt
ja uni paitab põske,
ei saa siiski tukkuda,
vaid edasi nüüd tõtlen.
- Tarmo Selter -
2023
las hing läheb hukka
pärast pikka halli
valget talve
puude soontes
iga pungani oksal
voolama hakkab mahl
heleroheliseks värvuks
talv otsa maja taga
raagus olnud kask
meel ära nüüd kaob
Emajõe luhta
sinilille kevadesse
hilja jõuad õhtul tuppa
säärikud viskad
rõõmsalt nurka
las hing kui tahab
läheb sellest nüüd hukka
et on plikaks kevade kaenlas
ema jälle on õhtu
ema jälle on selline õhtu
kus tahan et teeksid
mulle pai nukrus muudkui
rõhub hing on katki
valu mu jälle kätte sai
mis siis nüüd valgus
äratab hommikul üles
silitab põski ja varbaid
nii palju on tagasi ilmas
seda mida kardan
mu juustele pane
oma käsi armas
nii puhas nii harras
ma elada ei kardaks
Kui valu ajab valu taga
mul oli seda pausi vaja
meenutamaks endale
et pisarad on võimalikud
et agoonia on võimalik
et kurbusest öösiti patja nutmine
ja paistes silmadega ärkamine
on võimalik
need kogused alla surutud tundeid,
mis tonnide viisi
on emotsioonide laos nii ära paigututud
et nendesse ei vaadataks
tulevad ülesse
kolm ööd on möödunud nutuvines
keha on pideval pisarate stardil
et ometi hakkaks taas tööle
saaks selle kehast välja
saaks vabaneda
ja sealt meie haigused alguse saavadki
me ei vaata enam endaga tõtt
sest aega ei ole
ega ei ole ka tahtmist
ebameeldiv kiir .....
Esmaspäev
Magad üsna sügavalt
kui äratus veel hakkab,
kell või hoopis telefon
ei taha jääda vakka,.
Sirutad end korra välja,
silmad lahti lükkad,
esmaspäeval pole nalja,
väsimus nüüd lokkab.
Pingutad end veidikene,
pesed hambad, näo,
puhkus nõnda lühikene,
ajahõlma kaob.
Asjad kokku, kooli, tööle
minema nüüd peab,
mõtled õhtule ja ööle,
mis Sind ootamas.
- Tarmo Selter -
2023
Tõmmis
Miski kleepub prao vahel
kõht koriseb, peab nuuksu
see suhe ebaõnnestumise tahel
oma kehaga pärast puuksu;
vähemalt end täis ei teinud
aga, kui teki all end liigutan
arvasin, et ära haisenud
mil enda kere tõstan;
siis gaasikamber jälle lahti läheb
mõtlen, et kuidas see võimalik
et hais tagasi tuleb
mu mõte sellele põhjalik;
kuidas puhkpilli muusika
end riide vastu kleebib
mis reageerib, kui füüsika
seda madratsilt lahti kraabib;
isegi diivanil tõustes
taas hakkan lehkama
gaas end trussadele liimides
saab nagu tõmmis all olema;
ringi liikudes käi .....
Ümberhindamine
surma teemadest väsib ka ära
aga surm ja elu
nad käivad käsikäes
hoolimata sellest
mis morbiidse või joviaalse tähenduse
me emmale-kummale anname
projekt suri
töökoht suri
kodu suri
aga neid saab vahetada
uue projekti algus
uues töökohas alustamine
uue kodu rajamine
kõik on ümberpööratav
ja pöördvõrdeline
kõik on ümberhinnatav
Südametes kokku
mõtle
kui sa pead elama teadmisega
et su armastatu on elus
aga su käed ega pilk
temani ei küündi
mõtle
kui sa kohtad oma armsamat
lapseeas
ja kõik, mida sa aastate jooksul suudad meenutada
on need peeglisse vaatamise hetked
kui sul on tunne, et
ta justkui vaataks läbi sinu silmade
ja mälestuste kaudu
ikka ja jälle
su südamesse
mõtle
kui su kaasa ei hukkunukski sõjas
vaid ta on olemas ja hingab
teispool piiri
ta on olemas
veres ja lihas
aga ometi
aga ometi
pole aeg
ja siis trotsid saatust
trotsid elu
süvened oma kurbuse allakäigu trepil
vahepeal .....
Mere
äärsete kõrkjate sahin
Mööda rohtu mu kleidi kahin.
Sinu pilk minu pilguga kohtub
Kas märkad mu silmades ohtu.
Sinu silmade taevasinast,vastu vaatan kui peeglist mina.
Siis kui kokku saab taevas ja meri,
Kas tunned kuis tarretub veri.
Sinu keha mu keha vastas.
Rebid riided,mis ihu mul katmas.Siis kui merest ja taevast saab paar
Just siis sinu omaks ma saan...
Steven Seagal
Sa oled filmisuperstaar
sa oled Venemaal staar
sa oled bluusimuusik
sa oled üks neetud kusik;
su kõht on nii suur
sest see täis sinu ego
oleks paras hoopis puur
sest mõttemaailm on oingo boingo;
sa oled oled lapsi peibutanud
ning riikide vahel litutanud
olid abielus jaapanlannaga
ent lapsi said ameeriklannaga;
lausa 2 korda elus petnud
kolm naist kokku suhtes kestnud
mida noorem, seda uhkem
ei saa, ega, tahad tüdrukuid rohkem;
mida küll Miyako Fujitani valesti tegi
et sind lahkumas USA'le nägi
Adrian Larussa, Kelly Lebrock
petmine ja raha on sinu rokk;
nin .....
miljardeid aastaid Universum
Sind kaua armastanud olen
vahel näib justkui tuhat aastat
me päikses olnud kõrvu koos
ema rahutu pilk meid saadab
üks meil olnud päevas palavas
kui õlipuul Hispaanias jahe vari
üks sinimeri
kõrgusesse kaduv taevas
öös pimedas
kui kinni hoiame üksteise kaelast
miljardeid aastaid universum
justnagu oodanuks
millal Sind suudlen
puudutan luules
koos näeksime augustikuud
ehast värvub kuidas
õhtul aknal valusalt ruut
Karjatas
Mu südames karjatas
mäekingul midagi keegi kes hea
kas minu südamelambaid
või midagi sellist et kätte sain
mina ei tea
Olin oodanud ammu et tuleb
ta süütab mu vääritud küünlad
Mäng on nii ilus et hetke ei kõhkle
viipan ning vajutan pöidlad
Kaevume üksteise silmisse üksteise ihusse
üksteise hinge kui mõisa peakaevu
Me veri me elu me bakterid haigused
üheks tõttavad saama tutvudes vaevu
Elu on suurem kui sina ja mina
me teame et kohtume hetkeks vaid lahkudes
sinu kehast jäänd jälg minu asemel- soojus
veel kaua mu südames hõõgub
kindlasti jahtudes .....
Meri
Mererannas näen vetikaid, adru,
kalaluid seal luidete peal,
mõnda jälge silm liiva sees tajub,,
ei tea, kes on käinud veel seal.
Merevetes näen kalu ja karpe,
kes randa on leidnudki tee,
mõni leidnud neist on surma tahte,
mõni tagasi ujunud veel.
Merekohinas kuulen ma kõike,
linnulaulu ja lainete müha,
Sinus peidus on kaotusi, võite,
uusi helisid leian sealt üha.
Meri, oled mul hinges ja mõtteis
ka siis, kui pole mind seal,
läheb aega, elus edasi tõtlen,
loodan jälle Sind kohata taas.
- Tarmo Selter -
2023
Eile Toomel
tere Jaak oled tagasi
ülikoolis otsimas
vabadust ja tõde
oma poisiea meelele
eesti keelele
kohta taeva all
Riiast tulnuna kepp
tükk maad otsast
lühemaks kulunud
astumast Alma Materi poole
end usaldamas tema hoolde
ole tänatud tolles hämaras ajas
tee näitamise eest
pronksi valatuna tokk peos
nii seismas
praegugi meil silme ees
Tartusse teel