Sõnale oige leiti 1202 luuletust
Piparkook
Sünnipäev mu koolivennal
ta midagi erilist kingiks ei taha
teatab uhkelt, kuidas küünal
tort ja tilu - lilu teeb egole paha;
ehk midagi söödavat?
Midagi sellist praeguse aja kohta?
polnud peas midagi paremat
kui niisamu värki ei tahta;
parem kui tort, SELVERis käisin
ostsin tainast, ise kingi teen
laua jahuga mätsin
minu kunst kujusi teha on peen;
sain üleliigset glassurist ka lahti
ainult roosat ja valget
oli juurde lisada mahti
vaja teha kunsti õiget;
vorme polnud vaja, näpsasin
ise pikaks lauale valmis
ühe korra ahju lennutasin
ja kurat peitub sii .....
Norra sakib
Ma muudkui saan teada, kuidas Turjamaa
käitub, et saada taliolümpias kulda
nende suhtumine kunagi paremaks ei saa
ei võida, saavad oma perse mulda;
keegi nende dopingut kontrollib
või, kuidas nad suhtuvad teistesse?
Üks suusahüppaja vastuolu valib
võistlus viis Klingenthalisse;
šveitslasel jäi maha ta riietus
ja norrakas seda pildistas
ei toimuks nende maine langetus
kuidas Šveitsi koondis käitumas;
et mustada meedias vastaseid
ja veel Brathen mõliseb kaasa
spordidirektori teravaid lauseid
ei tee olukorra tasa;
norrakas jäi vahele spionaažis
ja välismeed .....
Ma ei pidutse
Ma ei pidutse
ei lõbutse
olen abielus argipäevaga
Nädalavahetus tuleb
tervitan neid
kui kaugeid sugulasi
panen diivaninurka istuma
annan kohvikruusi pihku
vahel küsin
kas tuul ei puhu
ehk veel üks pleed
tavaline viisakusvärk
Vahede vahe peal
aga käin tagatoas
oma laias abieluvoodis
kalli argipäevaga amelemas
Tööd on palju
mu talu on
ja mu küla on suur
on mõndagi teha
laupäev ja pühapäev
lähevad ruttu ära
argipäeva kiljumist ja oigeid kuuldes
Suurem häda on puhkusega
tolle pean kinni siduma
suutropigi paigaldama
Tikub õpetama
et kuidas j .....
verigi ei küsi
seda polegi nii vähe
kui hing on justkui ema
nii maa kui elu ligi
tast voolab päeva
õrnus hellus
kaob päevast pelgus
tund endale saab juurde
kõrgust aina värvi sinist
sind haarab kõige embus
verigi pilkavalt ei küsi
milleks sulle säärane
lembus arutu hullus
selle igavene kurbus
Jõuluvana teel
Jõuluvana habe särab,
juustes valge härmatis,
põsil karge põsepuna,
huulil lai ja lahke naeratus.
Jõuluvana teel on juba
läbi lume koheva,
seljataha jäänud maha
imedekodu- Lapimaa.
Sealt jõuluvana rõõme toob kaasa,
silmasära kõige kaunimat,
kingikotis südamesooja,
jõuluaega kõige lahkemat.
Jõu tunnusmärk
See on too, lõputa järk,
Hoian kinni samast reeglist,
Taas tuleb tuttava oleku järg,
Silmitseda kedagi vaid peeglis...
Taas rüütab tühjus ümberringi,
Jääb ju hoidma üksnes enda käest,
Teistpidi jään enda ulmast kinni,
Muidu rutem veeren alla mäest...
Valmib minul kõva eelis,
Laotub mul ilusasti tuntud järk,
Ei kurna vajadus mitte keegis,
See ongi mu jõu kindel tunnusmärk...
Daniel Viinalass
Sa oled üks narkari välimusega mees
sa oled üks hipi välimusega mees
sa oled üks kanepimeelne mees
sa oled üks tähelepanu - mees;
mind pole kunagi kottinud
kes sa oled ja mis solisti tase
aga, kui olen sinust tõtt lugenud
küll põrgus asub su eriline ase;
ütle, kas sinusugune väärib
kuulsust ja au enam?
Su maine rämedalt käärib
on see loogiline arusaam;
hüpata tatikana jalad ees
vastu depressioonis kaasõpilast
kurjus on sinu sees
ei vigele välja sa sellest alast;
"Sorri, ma olin katki"
raibe, raisk, sa ei muutu kunagi
see, mis sa ütlesid pole pisima .....
Suuskadel tööle
Jätan auto garaaži hoolde,
kinnitan helkuri ma vööle,
sõidan suuskadel tööle,
kihutan nii, et lumi keerleb taga,
suuskadel on oma rada.
Varahommikul kõik on vaga,
mõnus olla on suusarajal,
kedagi pole ees ja taga,
signaalitada pole vaja.
Närvipingest oled vaba,
tööle jõuad õigeks ajaks.
Tervis hea ja reibas meel,
mida tahta oskakski veel.
Hirm eksida *
hirm eksida
iga kirjutatud sõna pärast
vana harjumus
kontrollida iga oma sõna ÕS-ist järgi,
mis meile tambiti ülikoolis nii pealuu sisse
et sellest harjumusest raske loobuda
"Kas ma ikka kirjutan õigesti?"
Rööprähklemine
ja inimesed, kes soovitavad mul loobuda
oma unistusest,
valida kergem ja lihtsam tee
ning mitte üle mõelda asju keeruliseks
kunagi keegi ütles,
et selgita ennast enda sõnadega,
mitte ära otsi igast raamatust aforisme
"Mind on nii õpetatud"
õppisin rangelt kahe õpetaja käe all
panustasin ja panustasin
kuni leidsin ennast reiki laualt
.....
Kadunud maailm
jah nii juba tuhandeid
aastaid kokku saavad
talv lumi mets
öösel kuu valgus
külmunud põld
sääl kuskil kauguses
räästate tilkumine
oksal pungast saab leht
teises ilmas see vist oli
sind uksel nähes laudas
ammus lehm
karjamaale minnes
lohiseb rohus järgi
talle rauast kett
*
mu õlad on unustanud
Su käte kallistused
silmad pilkude paitused
sõrmed puudutuste janu
huuled Su hinge puhtuse maitse
meel sõnade haprad
palistused igatsuste
piinava valu
lahusolu kõigest sellest
nagu otsatu talve
siiski tänus ära talun
hingel jaksata palun
.....
Naeratav depressioon *
ma olen kujutlenud ennast hauda
sinna mulla alla
sinna sopistusse, mis on justkui mulle tehtud
ja see osati polegi nagu appihüüd
vaid elu üks külg
olime abiturentidena parajalt depressiivsed
et kujutleda ennast ette hingehoidjatena
arvates, et kõrgkooli saamatus
tingib meile hoopis teised valikud
aga läks teisiti
justnagu meile selle tumeda pimeda aja puhul halastati
ja päästeti redelil kõrgemale pulgale
ja see lagunemine ja lagundumine toimub alati
nii keha siseselt rakkudes
kui ka mõttemustrites ja emotsionaalstes reageerigutes
võib-olla kui ma oskaksin nutt .....
Kikivarvul tõele lähemale... **
nüüd alles
teises elupooles
hakkan tõele vaikselt
kikivarvul järele jõudma
kõik mu maastikukaardid
ja väljavõtted elust
kõik need, millel siis veel seost ei näinud,
öeldi, et elukogemus puudub
ja nüüd ma saan neist aru
noorena võid olla pea püsti
aga vanemana tuleb sisemine rahu ja tarkus
ja sa saad ennast plastiliselt muundada
nagu heeliumiga täidetud õhupalli
sest ilma hingamiseta poleks ju elu
Tähekaardi kesktaevas kirjeldab paljudki,
miks ma mida teen ja kuidas ennast esitlen
tollal ei saanud veel sellele nii tugevalt pihta
aga need on need kukl .....
Idealism
Murrab mu südame,
kui inimesed üritavad hoida ennast koos,
aga koos hoidmisel
on ka väga orgaaniline periood -
lagunemine, lagundamine
ma nii palju tean,
mida ise olen kogenud
ei ole mõtet köiest tugevasti kinni hoida
kui su peopesad sellest on verised,
kellele sa ennast tõestad
kelle heaks sa elad
iseendale või teiste heaolu jaoks
mu sõber nimetas seda meditatsiooniks
seda suremise protsessi,
mida eelnevatel aastatel talle kirjutasin
ta vastas, et lahustadki ennast kõigest ja kõigist
ja saad taas osaks selleks, kes sa oled
töö ei defineeri sind,
pere ei .....
Mul on oma kodu
Mul on oma kodu,
väikene ja suur.
Suur ja lai on Eestimaa,
seal minu armas, väikene kodu.
Kõige suurem igatsus
on koduigatsus,
valu järgi tuleb,
kodu pärast just.
Ei kuskil parem ole,
kui oma kodus- Eestimaal.
Ei paika armsamat ole,
kui on Eesti- Sinu sünnimaa.
Süda rinnus sureb,
kui pean jätma või kaotama ta.
Hirm jälitab alalõpmata
ja sõjakatel keeb ilma kaaneta.
Ajatu armastus
Aeg elukillud kokku korjab
ja põimib nendest mälestuste kee.
On heledamad kooliaja värvid
ja säravam on nendel käidud tee.
On meeles veel üks armastuse tunne,
mis läbi elu on ju saatnud mind.
Kui mõtlen koolile ja kõigele mis oli,
siis alati ma meenutan ka sind.
Me lapsepõlve poolehoid siis lõppes
kui sina lõpetasid koolitee.
Me polnud hingesugulusest kuulnud miskit,
nii elutundmatusse sukeldusime.
Pool sajandit on möödas tollest hetkest,
mil teineteist me pilgud riivasid.
Nüüd viimaks kohtudes me kindlalt teame,
et elu algab meile kahele just siit.