Ikka kena kevade rõõmu tood meil kõigile, kingid soojust südame, puudutad õitsele südame. Kaunilt särab päikene, taevas helesinine, ilu jagub kõikjale, kevad on ja jääb südame.
Õitsele puhken kui kevadlill, Sinule. Särama hakkan kui päikene, Su südames. Kõlama hakkan kui linnulaul, Su kõrvale. Kevadega koos kannan ilu, Su hingele.
Oi, mis imelugu see, rukkilill löönd õitsele! Vahet pole kas potis või aasa peal, ta mullast tõusis, kingituseks Eesti Vabariigile. Kõik palju õnne soovime!
Päike soojalt naeratades veereb pilvepiirile, võtab oma võimu alla kogu taevalotuse. Särab üle kogu ilma, sala kevadele silma heidab, meelitab kevadet õitsele, paistab soojalt südame.
Emakeel ilus on kui kaunis kevade. Emakeel hinge paitab kui mahe tuuleke. Emakeel kõlab kui ööbiku lauluke. Kõik pungad toomepuul puhkevad õitsele.
Päikene piilub kuldsete lehtede vahelt vihmapiisk kukutab end rohule rohu sees väike lilleke magab aeg tal ärgata on õitsele.
Kevad tuli tasa tasa õitsele lõi üks lilleke õie avas kuni jõudis südameni