Sõnale olemus leiti 88 luuletust (pop)
Vahel on vaja
Vahel on vaja vaikida
Ja lasta vaikusel voolata
Üle enese hinge ja mõtete
Vahel on vaja vaikida
Ja enese sisse vaadata
Kuulata oma südamehäält
Et teada mis oled väärt
Vahel on vaja vaikida
Sest vaikus võib enamat ütelda
Kui teinekord sõnad või käed
Kui see mis sa kuuled või näed
Täna ma tahan vaikida
Ära siis pane pahaks
Täna ma tahan vaadata
Oma välise maski taha
Vaikin ja vaatan ja mulle näib
Et kogu mu olemus sind on täis
Kuulen sind vere kohinas
Tunnen sind südame tuksetes
Valu ja kurbustki minus leidub
Täna see kõik on sügaval peidus
.....
Kummalisus.
Igal hommikul ärgates,
justkui uinuks uuesti.
Uinuks taas,
kalklikku kergendust otsides.
See reaalsus on karmim
kõige kohutavamast unenäost.
Karmim vigadest,
mis olen sooritanud õigesti.
Uppudes maagilisse võltslikkusesse,
justkui näeks ma viirastust,
su nägu,
su varju,
su häältki kuuleks,
Ikka veel nii valelikult siirast..
Vaatan taaskord
su varjundis olevatele silmadele silma,
Reaalsust kärpides,
vaatan korraks kõrvale,
mida pidasid nüüd silmas?
Kas murtud sõnadega külma,
surnud jäikust tooma tulid?
Või nende elutute ridadega
soovitud unelmat purustama tulid?
Tundub nagu .....
— Maivis LNii raske
Nii raske on sulle öelda,
et armastan ma sind.
Sa oled, kelle poole püüelda,
kuid liiga kallis on see hind,
et tõdeda, kui armas mulle
ning täiuslik mul oled sa.
Ei suuda mina mõelda muule
kui sulle, armas K.!
Ei taha mina kaotada sind,
kui avaldan ma tõe.
Kuid südames on hiigel pind,
ja teaks vaid, et sa ei põe
Ma avaldaksin kohe kõik,
kuid kardan ainult halvimat.
Ei ole sa mu armupõik,
vaid pakud paradiisist parimat.
Ma tõesti ei suuda enam,
su olemust ma imetlen ju iga päev
ja massist oled ju palju kenam.
Ma loodan, et see on õigustatud vaev.
Inimloomus
Ajas tagasi vaatamine ei näita sulle reaalsust, ainult möödunuid ja moonutatud pilte näha sa saad, oma tühist algust.
Langev täht sulle ei sosista ega ütle "tule, kanna mind oma kätel, sest lõputuna kõik algab taas".
Pika ja talumatu ajavoona elu paljudele vahel tunduda võib ja sageli endilt me küsime "kas elasime kingitud elu pikalt ja põnevalt, mida muuta me suutsime, kas tulevased põlved ka mäletavad meid kunagi olemast"?
Mis on saanud meist nüüd, kui meid jälitab vaid kõle ja külm materiaalne hüüd, kuhu on kadunud meie hoolivus ja head .....
***
Su õrna olemuse tunne
Need silmad, naeratus - ma neid ...
Ma nende nimel vajuks unne
Sa kõige suurem minu leid!
Su tähtsust väsimatult hindan
Kui hellalt embad, vaatad siiralt..
Neil hetkil hädavaevu hingan -
Ei taha muud ma tunda iial!
Sult pilku ei saa eemale ma viia,
Sa röövid tüki südant iga päev,
Se`st ajast, kui sa üks kord tulid siia
Ei tühjaks voolada saa minu õnne kaev.
Mu terve maailm särab ainult Sulle
Ma elan nimel, et kord taas Sind näen!
Ja jälle vajudes ma silmad kinni.. sülle
Taas unistuste maailmasse läen...
Tiina Klemets
Katkised poolused.
Taas mu tunded riivavad mu südant
olen su iha küüsis kui haavatav jänes
õrnalt eemale hoides, mõtlen sinule
tehes seda viga, korrates aina rohkem.
Süda ja mõistus teavad et ei tohi,
kuid mu kaks poolust,
rebivad end lahti teineteisest,
minnes ja tehes vastastikuseid tegusi
Taas lähen kaasa poolega, kes
igatsedes, lootes ja unistades
su head süda, hinge ning
olemust tahab.
Teist ma vaevu kuulan, mõistusega ma tean,
et tal on õigust, kuid süda ihkab sind, mu kallis
Olen sind tahtnud algusest peale
kuid enne viimast võitlust ma sinust ei loobu veel.
Minevik. Olevik. Tulevik.
Puudutades külma, juba jäätuda jõudnud aknaklaasi, tunnen ma esmapilgul vaid kehast väljunud soojust, ent mu pilk, mis langeb Kuule, paneb mind mõtlema hoopiski muule.
Pöördun mõtetes tagasi sinna, kus maailm oli meie ees avatud ja me teadsime, kuhu tahame minna. Pingutused ja püüded, tahe ja energia, ühtsus, sünergia...
Peatselt purunesid meie unistused, lootused ja soovid, ei omanud siinkohal tähtsust ka meie praktiliselt olematud elukoolid. Taipasime, et meie soovitud ja ihaldatud, fantaasiaid tulvil tulevik ei saabu eal, kui endiselt me viibime kaugustes kusagil seal ja .....
Raske koorem
Nii raske on öelda
Et ma olen Sinusse kiindunud
Sa oled põhjus, miks elada
Kuid liiga kallis on see hind
Ei taha ma kaotada Sind
Kui avaldan kord tõe
Mu südamel on raske koorem...
Ma tahaksin öelda Sulle nii palju
Kuid kardan ainult halvimat
Sa oled kaunim Inimene
Kes pakub paradiisist parimat
Aga ma tõesti ei suuda enam
Sinu olemustki ma imetlen ju iga päev
Ning pikisilmi ootan, mil me teed taas ristuvad
Kardan Sinust lahkuda
Kuid ma ei taha Sulle haiget teha...
Õnne varas
Ta on valetanud endale ja mõjutamiseks ka mulle,
minu olemuse on ta maha matnud ja lootused visanud tulle.
Need põlevad nii magusalt ta hubase mõtteruumi kaminas,
ta ei ole kurb, murest murtud ega pabinas,
vaid loeb enda elu uut peatükki,
kus minusugusied rumalaid pole ühtki.
Ta loeb seda huviga, samas unistades,
kuidas ma uppun ta põlastavas vales,
kus keegi ei viska mulle köit ega kät ulata,
nüüd lõpuks saab ta minu haiglaslikust hoolivusest puhata.
Nüüd pole enam mind, temast hinge välja kallistamas,
olin siiski ju mina alati olnud, tema elurõõmu ja õnne v .....
Igatsus Taevasinas
Sajab.
Maailm on kaotamas
Oma halli värvust udu vales.
Oled siin.
Sa seisad akna ees,
Loor pleegitatult peas kui tähistaevas.
Ilus
Näid, kui ootad,
Ent kauneim oleksid, kui mind.
Sajab.
Su kildudes portree
Kummitab mu neetud olemust.
Sinul ainsal
Lasin minna ära.
Ainsal, kellest hoolin veel.
Andesta,
Kui sulan ära – sinuta
Ei leia keegi oma rahu.
Mitte keegi.
Tundmine
Ma filtreerin tundeid oma südamepõimikus
Ma sain isegi nutta, ma pole teinud seda pikka aega
Tundnud soolaste pisarate maitset
MA PEAN TUNDMA
Ma pean tundma,
et tunda ennast naisena
Ma unustasin vahepeal ära, et
aeg on teinud meid kõiki vanemaks
ja me pole enam lapsed, kes mängisid liivakastis
ja jagasid ämbreid ja kühvleid omavahel
Minu jaoks on aeg jäänud seisma
Südames küll
See tiksub aegade taga endiselt
Aga olen igatsenud kirge
Põlemist, orgasmi ja origamit
Kõike selle juurde kuuluvat
Järelikult on olemas maailmas inimesi, kes valgustavad sind nagu .....
Olen, kes olen
Olen, kes ma olen
ja mu pliiats pidevalt liigub
Ma lõpetan viimasena,
sest ma süvenen 100% ja isegi rohkemgi
olen valmis ennast panustama ja toeks olema,
midagi teoks tegema, väärtust looma
Kui ma oleksin sündinud mehe kehas,
tean täpselt milline ma oleks,
aga ma austan ennast kui naist piisavalt palju,
et ma armastan ennast naisena rohkem
ega eksle soorollide vahetamise teemadel
Ei taha ette kujutada,
kui oleksin sündinud vales kehas,
austan seda, mida olen enda jaoks valinud
ammu
Mind paelub tugevus, sest ma ei oska ennast kaitsta
sellepärast ma arvan, et liha .....
Olemus
Paha-paha, kõik on paha.
Tagasi nullis, edasi ei taha.
Silmad rullis, mul on raha.
Kas tuleb kord aeg, mil otsa saab valu.
Kannatus ja valu vaid.
Alati seda rada käid.
Kuskil ei paista headus.
Imesid selle endasse justkui pimedasse koopasse.
Peast justkui veidi lihtne.
Teadma ei peagi kõiki elu trikke.
Ma vaikselt tõusen, üritan.
Sest tugevamaks saab nii mu elukest.
Kao mu elust paha, tule palun mu juurde hea.
Kas nüüd on okei, arvad?
Sul on siiski sinu oma karma mille ära teenisid.
Sa ju niipalju mind veensid.
Veensid olemast mu olemust, kedagi kes ma .....
Olemus II
tantsiv vihm oli lummatud
tema eksistentsist,
kattes luigekarva põski
pihlakpunaste suudlustega
tulede värelus sulistas loikudes,
sinine suitsupilv keerles
moodustades igavikuseina
Oh,
oleksin tahtnud tema üle laotuda
nagu vaip
oleksin palunud armu
teda endale
sõpruse puiestee
seal õhtuse lava ees
kus mängis lemmikbänd viise
tundis teiste valu see
elust laulev muusikust mees
sama lihtne ja siiras ise.
teiste liikmete saatvad pillid
tekstide ja meloodiate loojad
parandades elust tekkinud villid
luues südametesse lootused soojad.
muutes mõistvaks argielu piinad
neile kes ei saanud sõnumist aru
kel lohutust täitis õhtused viinad
silmis möllamas mässumeelsus maru.
neid ei huvitand kuulsus ja raha
vaid tahtsid jagada enda olemust
jättes raskemeelsusena elumõtte maha
otsides eksisteerimiseks tähendust.
seal seisin publikus vaikselt .....
sügis
sügis sügis sügis maine
muutumised üleöö
lehti puudelt sügistuuled paljastuvad
puude vööd
olemuse katkist kannu vōtab vaimuvara kanda
mastijupi madal meri rullib laineharja randa
muutust muutes minutmesi
voolab ajalukku veenvalt
käega viipad selja pöörad
leheküljel uued rööpad
lugemata lehti veerin, tähti uusi kokku kleebid
sügis sügis sügis sajud
vihm ja värvid aju talus.
puts.®
üksik tüdruk
Üksik tüdruk kes sa oled kurb
Ja enam öösiti ei maga
Inimeste julmus une röövinud sul
Kelle tõeline olemus peidus
Ilusate maskide taga.
Nemad vaid kõige üle naeravad
Ja sinust ei saada aru
Kuidas mured Sind vaevavad
Südamesse kogunenud kogu
Maailma valu
Sa ei pruugi olla populaarne
pole Sul piisavalt sõpru
aga siiski oled Sa ainulaadne
Sinu hinges peidus omamoodi
võlu.
Refrään :
Kuid ära vannu veel alla
elu liigub ju aina edasi
päästa oma ilus naeratus valla
ning ürita mitte vaadata sellele
kõigele halvale tag .....