Sõnale olendid leiti 7 luuletust
Ükspimedus ja olendid
Iga kord kui avan akna,
et süüdata sigarett,
avan ka akna nendele olenditele mu peas,
keda päev läbi seal ohjes olen hoidnud.
Nad sosistavad mulle sõnu,
kõditavad jalataldu,
painutavad mõttevoogu
meelitavad raisad
Meelitavalt kutsub mind ka maapind,
olendid ainad õhutavad takka:
“Hüppa! Hüppa!
Kalluta end veidi veel,
siis oled sa üks lumega,
üks maaga,
üks pimedusega -
ükspimedus.
Hüppa!
Hüppa, ükspimedus, hüppa!”
Kuid miks ma seda siis ei tee?
On kuskil kübeke lootust?
Lootust, et teed käänduvad,
sõnad väänduvad,
et normaalsus pahupid .....
Taevalaotusel
kas see maja on alles,
kus istusid
kas see kollane maja on alles,
mille saatsid?
kus see asub?
kas me saame seda veel külastada?
kas selles majas on pikakarvaline koer või pehme isepäine kass?
kas meil on jalgrattad?
kas sinu oma on helesinine,
sest roosa mul on veel garaažis
kuhu kaob see noorus?
kas siis oli "alati" sidesõna?
või oli sellel mingi tähendus?
kas igal öeldud sõnal oli tähendus või
oli nende tähenduse taga hoopis tunne,
mitte välja pressitud mehhaaniline masinatrükk?
jah, mäletan
kõiki laule mäletan,
ära jooksmisi mäletan,
isegi ennd .....
Kevade saabumine
Kui talv hääbub ja lumi ära sulab,
Uus hooaeg ootab kõiki mängima.
Õhk on soe, taevas sinine,
Maailm tundub värske ja elu on uuenenud.
Siristavad linnud laulavad armsaid meloodiaid,
Täites atmosfääri rahuliku kergusega.
Lilled õitsevad elavate toonidega,
Tantsimine päikese ja hommikuse kaste käes.
Õrn tuul kannab magusat lõhna,
Kuna saadetakse värskete õitsengute aroom.
Päevad muutuvad pikemaks, ööd, vähenevad,
Kõik olendid tähistavad seda rõõmustavat seost.
Kevad on õndsa taassünni aeg,
Võimalus uuteks väärtusteks ja väärtuseks.
Niisiis, rõ .....
Armas madu
Mulle meeldivad hirmsasti ämblikud ja maod,
nad on niivõrd graatsilised ja ilusad olendid,
vähemalt minu silmis
See kuidas madu roomab,
see võtab mul südame alt õõnsaks
ning mitte hirmu mõttes
Ja ei ole madu halb loom,
kelleks paljud teda peavad
ning miks lapsed nastikuid kividega loobivad?
Madu kaitseb ennast,
ei ründa niisama,
sest inimene ei ole tema saak
Siidisabad
Mul külas käis ühed eriskummalised olendid.
Müstilised, mustjad ning mõnusalt siidised.
Sisisedes, sillerdades seinast väljusid.
Neid polnud palju, umbes kuus või nii
Tulid kaugelt, sealt kus mõistusel on piir.
Soovisid anda ühele Meist ligipääsu
infoookeani kus negatiivne on väär.
Teadmisi pea kõigest,
mis olnud, mis veel ees.
Keegi, kes räägiks kõigi eest
ning juhataks karja õndsuse teel
Ei oskanud mina valida,
keda nad võiks võtta harida.
Tundub, et maailm pole valmis veel
käima jumalikku teed.
Suured värsked hingetõmbed
Päike taevas sillerdab,
soojus meeltekeeltel trillerdab.
Sära täht nii pisike !
Elu andja-hoidja,
võtja.
Pöörle Maake tilluke !
Elu kandja,
häll ja haud.
Sipelge elusolendid sel keral !
Keerelge läbi lühikese eksistentsi.
Võtke vastu võnkeid seni
kuni tabab kõikki tundmata paratamatus...