Sõnale olu leiti 1453 luuletust
Igatsuse mõtted
Ämblikul on niidikera
väikse punnis kõhu all
Niidikerast punub võrgu
kiirelt ja nii osavalt
Mäletan,kui mu vanaisa
kalavõrku punus nii
See kaua aega võttis temalt
päeva, vahel teisegi
Ämblikuniidist võrk on habras
kiigub puulehe peal
Putukas,kui lendab sinna,
jalgupidi kinni seal
Nöörist punutud võrk on tugev
vanaisa ramm on sees
Kalake, kui võrku tuleb,
sipleb võrgus elu eest
Toidulauaks ämblikul
ta enda kootud võrk
Vanaisa toidulauda
katab kala hõrk
Torm
Kui tormab hing,
on valu südames
sel hetkel ning
ka Sinu tunnetes.
On tunda kurbust
elu hetkedes,
mis elu andnud
on Sulle retkedes
lisaks rõõmule,
mis saabubki veel
juurde armastusele
Su eluteel.
Kui oled lahke,
hea ja tundeline,
luues taevas tähti,
torm vaibubki veel.
- Tarmo Selter -
2022
Siidine sall
Vaarema kaisutas tüdrukut "Kallis
annan sul enese iidseima väe
peida end paha eest siidises sallis
sall tõrjub eemale kurjema käe
Suguselts alati usaldas siidi
otsides armsamaks ausamat meest
tõprad ja alatud määrati süüdi
iial ei astunud ihudel eest
Hiljem kord istusid tüdrukut poissi
kaksiti hämaras voodipea kõrval
sidusid eneseid käsiti silmitsi
käed käisid arglikult piirete serval
Vaevalt said teineteist pisuke maitsta
tahtmised tuikamas kummalgi huultes
enam ei hoolinud endast et kaitsta
vaim hõljus hämaras hämaras tuultes
Poisil ei käed enam kà .....
Ema...
Ema oled aastaringi
vihmas, tuules, päikeses,
kui nüüd ellu astusidki,
olles nõnda väikene,
süütud silmad, väiksed käed
kaitset Sinult otsimas,
valu viimas võluväel
Sinu suudlus, pisarad,
sest ei keegi asendada
suuda Sinu armastust,
isegi kui aastad läevad`,
saabumas on vanadus...
- Tarmo Selter -
Mõte
Püüad minna edasi vihmas,
libastud kivisel teel,
leiad end mudases mülkas,
püsti ajada proovid end veel.
Vaata edasi, kõik selja taha
Sa jäta, mis olnud on veel,
kõik halb pühi endalt siis maha,
unusta hinged kõik need...
Hoia neid, kes hoidnud on Sindki,
aita neid, kes aidanud on,
enda ümber Sa hoia neid hingi,
ära unusta elutee joont...
Ole varjuks Sa neil, kes on varjand
Sind tormiseil teil on aidand´,
Mine edasi, jättes vaid maha
ainult heade emotsioonide raja...
- Tarmo Selter -
Mõte
Dm Am
Püüad minna edasi vihmas,
Dm Am
libastud kivisel teel,
Dm Am
leiad end mudases mülkas,
E Am
püsti ajada proovid end veel.
Vaata edasi, kõik selja taha
Sa jäta, mis olnud on veel,
kõik halb pühi endalt siis maha,
unusta hinged kõik need...
Hoia neid, kes hoidnud on Sindki,
aita neid, kes aidanud on,
enda ümber Sa hoia neid hingi,
ära unusta elutee joont...
Dm Am
Ole varjuks Sa neil, kes on varjand
Dm Am
Sind tormiseil teil on aidand, .....
Mõttemajake...
Ei tuul see suuda murda
hetke, mälestust,
muutes veidi suunda,
elutunnetust,
kuid ei kao need hetked,
mis ajas tuhmuvad,
meil jäävad mõtteretked
ka kõige kaugemad,
luues taas kord ilu
mälestuste kambris,
hetke melu, võlu
mõttemajakeses kaunis...
- Tarmo Selter -
Ilmavõlud...
Visates nii taevast tähti,
millest lumehelbeid tehti,
soojaga ka vihmapiisku,
millest aknale sai niiskus,
luues aknaid läbi piisa,
millest pilku läbi viia,
ühest aknast nii sai mitu,
nõnda akna taga istun,
naudin lumepiisa mängu
kui mu aken taas kord märgub...
Visates nii taevast tähti,
millest lumehelbeid tehti,
tuues alla linnutee
pehmeist lumehelvestest,
luues õrna talvetunde,
tuues välja oma ande
tekitada miskist selle,
mis toob kõigis välja õnne...
T. S.
purse
persevestil
polnud pükse
ei saand lukku kinni
häbitumalt
läbitumalt
lasi aiva ringi
leitud karikatest varas
läbematult rüüpas
oma nii-peab-olemaga
jumalaidki tüütas
miks ei mõista
miks ei mõista
keegi minu
hinge
ees- ja trumminaha peale
tõmbas kogu pinge
kantseldas mis kantseldas
tal armas emme
poega
veidi liiale läks mammi
oma tissi-toega
jõudis mõne kunstiteose
paberkandjal luua
uusi lehti puhtaid ent
ei osand
alla tuua
tõmbles kuni tuli tuli
tõukas tüübi
ahju
mul on temast vennikesest
pea-aegu
täitsa kahju
nüüd ei ole
palja .....
Tahaksin rääkida
Ma tahaksin rääkida lugu,
et kuidas kõik alguse sai,
et kuidas sa tulid ja mulle
korraga selgemaks sai,
et maailm ei olegi väike -
kuid tee ei olegi lai...
Et tunded on tunded ja neile
rajaneb sepik ja sai
ja mõte ja meeled ja mälu
ja kohati kohatu kolu,
sünnid ja sunnid ja seadus,
kõik väärtuslik
elu ja olu.
/Mari*Uri/
Sul on vaja teisi
Sul võib elu olla värviline,
tohutult lilleline,
igatmoodi imeline,
kuid ainult sinu nimeline.
Sest teistest sa enam ei hooli,
sul pole lapsi, keda saata kooli,
poega, keda panna autorooli.
Sest sa oled omamoodi.
Sul on ainult enda voodi,
Kuhu sa iga öö poed
ning enda mõtted üle loed.
Sa tahtsid omale paremat elu,
kuid unustasid teiste olu,
teiste inimeste valu.
Sind huvitab ainult enda tulu
ja kui tõesti ongi nii,
siis palun ennast maha suru,
sest sa ei saa elada üksi lõpuni.
Puljong ja pirukas
Puljongil on pirukas,
kapuutsidel on mantel.
Pokaalidel on kõlinad,
muskulitel hantel.
Kokku käivad teatud asjad,
kohad, elud, olud…
Või siis lahku – nagu poleks
olemaski olnud.
Kunagi mul olid sina,
ilus, elus, ajatu…
Kordumatu. Enam iial
pole sa nii vajatu.
/Mari*Uri/