Sõnale oma leiti 3611 luuletust
oma kallile vanaemale
selles aprillis on tavapärasest rohkem lund
kadunud aeglaselt kevade algusesse Sinu jäljed
mu maailmaaken väike - ka Tema ihu soojusest külm
südames huikab vastus vaikne - ebaõiglane on Surm...
päikesetiivad saadavad nägema sama armast und
ulatad tähtede tagant teemantsärava pehme käe
igatsus puudutuse ja häälekaja järgi
on enamat kui lihtsalt olukordade sund
vahemaa määramatu teineteist reaalsuses ei näe.
kurbuselilled muutuvad taas verevärvi
neisse punutud alatiseks levima mälestustelõhn
ütle millal tuleb viimaks aeg
kui astun Sulle läbi pilvetreppide S .....
oma aega vaadates
ime üldse veel et elad
alles mets jõgi põld
pärast vihma koju viiv
lompides tee kus pilved sees
kui nii palju surma
su tapmiseks on varutud
see jätkub arutult
kas jääbki nii et õeks ja
vennaks vaid kutsuda
saad lilli linde eal
mitte sulle teele
kaasa antud inimest
lehti põndakul mets
õitse tee ääres sirel
üle kõige selle
tule ikka siis kui aeg
saab täis päeva
endistviisi heldelt
Mul on oma kodu
Mul on oma kodu,
väikene ja suur.
Suur ja lai on Eestimaa,
seal minu armas, väikene kodu.
Kõige suurem igatsus
on koduigatsus,
valu järgi tuleb,
kodu pärast just.
Ei kuskil parem ole,
kui oma kodus- Eestimaal.
Ei paika armsamat ole,
kui on Eesti- Sinu sünnimaa.
Süda rinnus sureb,
kui pean jätma või kaotama ta.
Hirm jälitab alalõpmata
ja sõjakatel keeb ilma kaaneta.
oma tütrele***
mõtlesin täna, kas ilusaid lõpetusi on olemas,
kas õudne lõpp või lõputu õudus
kuidas kaardistada seda,
mida anda oma lapsele kaasa,
mida olen õppinud, et ta ei tunneks ennast liiga raisatult,
liiga andvalt
liiga iseenesest mõistetavalt
vali inimene, kes paneb sind tundma kihisevalt
nagu sa oleksid kerge mulline vein
samas see pole meelemürk
vaid
vali inimene, kes paneb sind kihisema
kellega sa tunned, et võid kui Mary Poppins
taevalael vihmavarjuga lennata
ja iga su sõna on kui kandev lauluviis
mitte ühtlasena tunduv lora
vali see, kes on emotsionaalselt .....
eile õhtul eha valgusel oma sisse tulla lastes
päev hääbub õhturahuks
hing muud ei soovi
oleks igavesti alles
oksal leht taevas pilv
sipelgas enne loojangut
oma pessa teel
maihommikul tee ääres
avaneks võilillel õis
sellega koos olla
saaks veel kordi meel
01. 08. 2023
oma suvehütis Lutsul
kui lähedal on akna taga
ärgates korraga iga
tuules kõikuv kõrge mänd
all penikeeltes vesikuuskedes
madal külajõgi kaldal mõni känd
läbi okste sinine taevas
sa kinni võtad puude kaelast
enam meeli miski ei räsi
nii võikski olla olemises
jääks tulemata inimese
pärast valu häbi
miski temale pilku sul
pöörata enam ei käsiks
Istu oma emotsioonidega
nägin täna tund aega vaeva,
et istuda oma emotsioonide rüpes,
et olla armastuse mulli sees
ja saada teadlikuks,
mida ma tegelikult tahan
ja miks on nii, et fantaasialoos
me mõtleme ainult esimest sammust
ja maagiliselt justkui ükssarvik
peaks pärast sammu kõik laabuba
sain aru, kui kaugel olen ma reaalsusest
mis mõte on visualiseerida
ühte sammu
kui ma võiksin ehitada kogu loo
kogu unenäolise linna
aga ma ei suutnud seda
ma olin lihtsalt selles hetkes,
kus olin Kodus ja kõik oli hea
kõik oli täiuslik ja rõõmus
ilma tülideta
ilma nääklemisteta
ilma pool .....
Kamenik häbene oma tegusi!
kamenik ilmasolkija
ühiskonna häbiplekk
kelm ja põieuurija
joodiku sabarakk
üheski foorumis ei kõla enam paugurodi
hoopis kamenikul mõistus sodi
enam ei kirjuta keegi rämepaukur
kamenik ei topi sõrmi noormeeste auku
enam ei kirjuta keegi pseudonunnumolekul
hoopis selle sõna autor oli hull
ilmagruppe enam ei solgita
vanglas tulnuks see vend läbi kolkida
enam ei pursku noorukitel põiejobi
kameniku seis päris puuksurodi
paki asjad nüüd kokku vast
oled ajust türastunud perverdist pederast
enam ei kuule me ühtki rodipauku
kameniku blogi vajunud sügavasse au .....
Ei suuda oma südant ohjata
Ei suuda oma südant ohjata,
kui hinge tungib
magus- valus muusika,
siis põsilt valu-ja rõõmupisarad voolavad
ja noorusaja armuseigad meenuvad.
Siis kontrollimatult kohvi sisse suhkrut kühveldad,
kuigi mõru kohvi rohkem armastad,
vajud tugitooli mõtlema-
Küll see armastus on ilus ...