Sõnale oma leiti 3635 luuletust
Armunud
ma tunnen, et hakkan endasse armuma.
tunnen, kuidas saan sooja endale kingitud kallistusest,
kuidas võtan hingamiseks aega seinalt kella pilkamata,
kuidas hellitan end toitudega, mis mulle maistevad,
kuidas joonistan mõtteis oma sünnimärkidest kujundeid,
kuidas kiidan end,
kuidas armastan põleva leegiga, mitte leige ahjuna,
kuidas lasen vihmal pesta oma nägu,
kuidas julgen lasta muusikal end kanda,
ja Jumalal end hoida,
kuidas tean, et suudan anda,
ja lepin tasuks tee äärest korjatud õiega,
kuidas usaldan õhku, mida sügavalt hingan,
kuidas olen tänulik iga päikesekiir .....
TALV
Taamal lumelongus puud
kui su "tiivad sorgus" õlad.
Nurgad alla suud
veel vaevu veavad jalad.
Leek su silmis hajub -
kustub pikkamisi taht.
Oma kurbusesse vajud
nagu üksi hääbuv täht.
Kadunud mõtete seas
veel viimaste vete vulin.
Leidsid mind peitumas peas
just enne seda kui surin.
Ebaharilik
Ent kes on hull
kui kogu maailm
ise seda on
ma mõtlen sul
Too vastupäeva käiv
üks üksik erand kas
siis mitte vast
nii eemalolev
ebaharilik ei näi
Ehk kogu ilma väike näpp
tal näitab
nähke ebard
ta püüdke teiste lõbuks
no on vast värd ta
siis oleks märkamatu täpp
jah ilmast irduda
Ses oma väikses ilmalohus
end peita
varjata
vast ainult võid
jah oma rada
põhilised mõtted
jah oma jäljed
lilledes ja rohus
ent siiski
imelik
ja ligitõmbav näid
Kaardid sassi
loon meelega kaardid sassi
et segada seda
mis põhjustab pahameelt
ja frustratsiooni ühiskonnas
arvad, et ma seda enda kehas,
enda nahal ei tunne?
aga mulle jääb alati
oskus ja soov
sukelduda iseendasse
hoolimata sellest,
mis toimub väljaspool
mina olen mina
ja kui me ennast ei hoia
ja liigume nagu kari lambaid aedikusse
ilma mõtlemata, kas see, mida taotleme
toob kiiresti kõige parema lahenduse
kas see on ood lõpule, häbile
millele?
ma ei keskendu sellele ja
sestap seda minu reaalsuses ei eksisteeri
valin uued teed, uued mõttevood
mis mind toetavad
.....
AKKK-47
Klašnikov tegi modernse automaadi
põhjusega, et NSVL domineeriks
maailma sõjandust ja nii saadi
ka terrorismi sümboli autoriks;
selts rätipead ja pigid ei kujutaks
ette oma lahinguid ilma selleta
AK-47'st pole muud, mis kõmmutaks
uhkesti ja tootmist miski ei lõpeta;
negrud USA's peavad seda
nagu oma krooni seinal
on odav ja pole olemas, keda
ei jagaks armastust sel masinal;
jah, need on normaalsed inimesed
kui valgel see, on ta nats
või Ku Klux Klanni vennikesed
ainult armastab seda püssi mats;
saab mööda naabruskonda sõita
sihtida ja jahtida niggasi
paar .....
Grete Lõbu
Iga kord, kui kuulan Ringvaadet
Marko Reikop domineerib oma jutuga
see parem, kui vaadata saadet
sest ta paariline kaeb kurja pilguga;
mil tal suur naeratus
aga silmad nagu kuradil
iga kord mul tekib ehmatus
kui pilku näen sel leedil;
lausa piidleb ta mu hinge
talle vastu vaadates head ei näe
mul tekib peas ja seljas pinge
enesekaitseks tõstan ette käe;
ta nagu neab mind
iga kord, kui kaamerasse vaatab
mis on küll trauma hind?
Juba must mass sisimas katab;
"Head vaatajad!", ja jätkad
enda korda, kui pöörad
APPI, see oli õudne, kas mõikad
mil ise arvad, et .....
Jou, Europark!
Mu töökaaslane tõmbas mahvi
tuli ja vaatas, et sai trahvi
IKKAGI siis, kui kell olemas
aknaklaasi taga seal samas!;
aga kontrolöri ei koti
kui tahab teenida soti
pärast tuisku kella näha polnud
läbi klaasi, aga ikka pannud;
autoomanik, kes nüüd vaatas
et mida vittu teda ootas
soti eurot tema hind
perses SITAKS suur pind;
lihtsalt jäetakse kollane paber
isegi minul on sellest siiber
kontrolöril olemas jalgu ja käsi
aga ometi pole tal ajusi!;
WTF nagu, kes sellise palganud
et pole lund ära võtta viitsinud
ja vaadata, kas kell olemas
selle asemel omanik t .....
Hommik
Päiksekiired pühivad su palgeilt une…
Õrnalt kõrva sosistavad….voodist tule….
Akna taga laulab kaunis laululind…
Oma vaiksel häälel üles ajab sind…
Paitab kõrva linnu sulnis serenaad…
Aknaklaasil särab päikese kaskaad…
Sa mõistad hea… on nõnda ärgata….
Endas leida aega… seda ilu märgata…
Jood kohvi, naudid, et sul poleks rutt….
Las kestab veel…see kaunis muinasjutt
Jana
Kaunis kleit…vast värv bordoo….
Pisut allapoole põlve….
Rinnal pärlid teemandid….
kaelas rätik seotud sõlme…..
Kingad puhas on kristall…..
Sukad ehtne siid…….
Limusiin on akna all
Mis ballile sind viib…..
Mehed pilke sult ei saa….
Mõnel kael on kange…
Oma väärtust hästi tead…
Ja valik on sul range…
Kõigile meeldib see neid…
Kel kelmikas sädelus silmis
Kelle elu ei kulgegi nii…
Nagu viiekümne varjundi filmis…
satelliit
jäi silma mulle miljonist üks valgusekübe,
kuid polnud see täht, vaid satelliit,
olla proovid minust kõrgemal, minust üle,
mulle ütled: "kao minema siit"
oled tundma mind pannud suurimat alandust,
ma polnud seda väärt,
kord palusid sa ka vabandust,
kuid ei ühtki kahetsuse häält.
nüüd abi paluma pean suuremalt väelt,
raskustega saan ma hakkama-
pean nüüd taas seal diivanil istudes
oma hingesügavikku lahkama.
kui oleksid veel siin, siis tean,
et teeksid endiselt mind maha,
ja survestaksid mind,
kuigi öelnud sulle, et ma ei taha.
kas sul endal ei hakka end .....
Mu kaunis Sõbratar
Mu kaunis sõbratar…ma öösiti sind unes näen…
Ja vahest päevalgi on silme ees su habras naise kuju…
Ma oma kaela ümber köidaks sinu pehmed käed….
Ja võtaks omale su kurbuse ja tusatuju….
Ma vaataks pikalt otse sulle silma .
Üks pilk on kõnekam kui tühi sõnalend….
Ei taha kunagi ma jääda sinust ilma……
See pärast palun kallis…. hoia end…..
Kaunis tüdruk....
Ma hingaks sisse sinu hindamatut ilu..
Mind veetleks kindlasti su küütlev oreool…
Me tantsiks ööl kui nõiad,haljad peavad pidu…
Ja naalduks teineteise vastu igal pool
Su kaunis hing see oleks mulle muusa
See inspireeriks, paneks looma mind…
Ma sulle luuletusi tulistaksin puusalt…
Kust ainult leida…mu kaunis tüdruk sind….
Käed....
Pane ümber minu palun oma soojad käed…
Sinu käte kallistust ma naudin….küll sa näed
Mind pimestab su ilu…jalust nõrgaks lööb odüür…
Ma tunnen meie vahelt langeb põrmu kivist müür…
Hoia käsi palun hästi ümber minu keha..
Sinu kätest õhkub soojust….rohkem pole vaja teha….
Hoia pikalt kinni…ära niipea pihke ava….
Ma lihtsalt tahan olla nii….ja sind kallistada….
Elu.....
Mõni päev on lihtsalt halvem kui on teine…
Kahjuks ajavoolu peatada ei saa….
Mõni hommne jälle parem on kui eilne
See annab lootust jõudu…elus kulgeda….
On igaühel antud käia oma kindel rada
Mõnel üsna okkaline kanda on see taak…
Lõpmatuna tunduv kannatuste jada..
On lollustele,haigustele üsna kerge saak….
Aga sina oled tubli ära heida meelt…
Tea järjekindlus on su voorus….
Ka siis kui saatus näitab keelt….
Jalutuskäik metsas
Sa vaata kuidas päike
puude vahel sillerdab,
lumi särab vastu,
taamal kuused hõbedaselt helgivad.
Metsarajad jälgi on tipitud täis,
nii palju metsloomi
ei ole tundnud, näind,
ega nagu jahimees, neid jälgipidi käind.
Osad jäljed tunnen ära,
hallivatimees, kes metsas elab
ja kolmikhüppeid teeb oma rajal,
need tuttavad mul ammugi.
Võsavillemi jälgi ma ei tea,
kas nüüd hirmust peitu pugema pean?
Oravapoiss lumme pillub paar käbi,
minu hirm sai kiiresti läbi.
Mõtted puhtad ja meel on hea.
Kärarikkast linnast vahel lahkuma peab.
Minema sinna, kus vaikus k .....
nii nagu
nii nagu puu armastab
oma piksearme korpa
okstel täis kasvanud lehti
päikeses avanevaid õisi
samblikke kortsus
jõgi oma sängi
mudaseid pilliroos kaldaid
tee põldude ja metsade vahel
oma kulgemist
armastan mina Sind
voolan Sinus jõena olen suvel
tolmavaks teeks pärast vihma
lombiks milles peegeldub
taevas Sinu armas nägu
nagu valgus igat päeva
täidab me arm samaoodi seda
ei lakka penikeeli ja kuppe hoides
ta me aastates voolamast