Sõnale on leiti 9756 luuletust
Linnud on lollid
Õues tööl olles
kuulen pitsiline laulmas
nad on üksteise juurde tulles
ja hoos uut pesa loomas;
seda kõik sula tõttu
mis tundub kevadena
mingu soojus ära uttu
uus aastatega on varjudena;
linnud on lollid
nad ei tunne kalendrit
et tuleb uuesti miinuskraadid
hoidke oma sooja mundrit
Kus on linnukese kodu
Kus on linnukese kodu
istub külmund hange peal?
Teisi linde terve rodu
sügisel kõik traadi peal
Võtaks pihku soojendada
külmavõetud linnukest
Kes ei jõudnud osa saada
pikast,pikast rännuteest
Mida mõelda?
Mida tunda?
Külmub pisar põse peal
Kus oli linnukene varem?
Miks mind polnud ennem seal?
Uus on kõik
Uuel aastal uued hetked,
mõttelennul uued retked,
hingekeeltel uued helid,
mõned vaiksed, mõned valid,
kirjutades ajas ridu,
uusi hetki, elu ilu,
veidi kurbust, pisaraid,
kogemusi valusaid,
millest saab vaid õppida
uues aastas astuma,
luues nõnda oma lugu,
oma hetki, oma elu...
- Tarmo Selter -
Jälle veeremas on aasta
Jälle veeremas on aasta
Veereb kogu eluke
Keerleb kogu elu rattas
Keerleb uude aastasse
Uuel aastal uued mõtted
Uus on aastaringike
Vana-aasta kingib meile
Uut hoogu rattasse!
Et see elukene veereks
Et ei iial peatuks see!
Sellepeale klaasid tõstkem
Tervist uude aastasse!
Pisut kurb on minu meel
Pisut kurb on minu meel
sel vana, vana-aasta eel
Häid ja halbu mälestusi
kuhjaga jääb maha
Lumi peidab käidud jäljed
matab rajad maha
Vanakraami kambrit veel
koristama pean
Sellest saaks mul kergem,
seda tean
Uuele jääks jalgu
ja see ei oleks hea
Vana-aasta sammub
kipras kulmuga
kuid uue aasta hakul
uut aastat tervitab!
Elagu uus aasta
šampanja vahutab!
Kes on süüdi
Tahtsin kord minagi maailma vallata
olin siis rumal
olin rumal oma nooruses
Olgu see maailm nii väike kui tahes
ma oleksin jumal
kiidaksin vooruses
laidaksin pahes
Sain oma maailma
ise enese oma
määrasin käijatel ontlikud rajad
määrasin saatused määrasin patud
olin maailma jumal
Aga ise ei osanud olla niisama
vooruslik- teinekord ahistas pahe
mul olid tujud
Saabusid segased ajad
ju olin eeskuju
Nüüd mõtlen kas hävitan kohe
või suudan veel hallata
Käes on aeg
Käes on aeg,
mil rõõmutunne
paitab silmi, põski.
Käes on aeg
ka täna - homme,
olles hetkedeski.
Käes on aeg,
kui rahu saabub,
sünnib jõuluime.
Käes on aeg,
mil kõik nüüd laabub,
taas perel kohtumine.
Käes on aeg,
kui saate olla
rõõmsalt kallimaga.
Käes on aeg
nüüd lihtsalt olla
koos ja armastada.
- Tarmo Selter -
Ajal alati on aega
Ajal alati on aega
olla hetkes Sinuga,
näha rõõmu, näha vaeva,
nii saadki üheks temaga.
Ajal ajatu on tempel,
kõik, mis teed, ta mäletab,
elu ajas ikka lendleb
ühes teise eluga,
kellega ta kuulub kokku,
hoiab oma südames,
saatus paneb aja lukku
kõigis meie hetkedes...
- Tarmo Selter -
Mis tunne on armastus?
Ühel päeval kohtad sa kedagi.
Kedagi, kes näeb sinu universumit
Mis on sinu luudesse kootud.
Teie silmad kohtuvad
Ja teie silmis tärkab galaktikaline säde.
Sa tunned oma nahal kananahka.
Sa oled ja ei ole ja oled seal.
See on see tunne.
See on see milline peaks olema armastuse tunne!
Kes on jõuluvana päriselt?
Nonii, lapsed, läheb lahti, jah?
coca cola ja lumi ennustab jõule
õues miinuskraadid kah
ning säravad tuled kõigile;
aga mul on teile tõsist juttu
sellest kes on jõuluvana päriselt
olge ettevaatlikud, kui minemas tuttu
sest peate tõde võtma tõsiselt;
Soomes elab kuusemetsa mäes talijumal
kes pärineb saami rahvaluulest
"Joulupukki"ei pesitse küll mujal
aga ta toitub kõikidest rahvastest!;
et teda rahustada
tõid vanemad oma lapsed ise ohvrianniks
muidu hiilib ta päkapikkudega kodudesse sisse
tapab ja pistab teid pintslisse .....
Päkapikkudel on maskid
Päkapikkudel on maskid
valged härmas lumised
Hõiskavad ja rõõmustavad,
et on jõuluvana sarnased
Jõuluvana habet siiski
tuleks nüüd disainida
sikutada veidi,veidi,
et mahuks nina katma ta
Põhjatuuled igast kaarest
sõnumi tõid äreva
Laste juurde külla minnes
mask peab ees neil olema
Nüüd vast siginat
ja saginat on palju
Päkapikud elevil ja edevad
teevad maski taga nalju
ei tunne üksteist äragi nad
Kuskil kuulda tasast nuttu
üks päkapikk end peitnud uttu
ta plehku pannud maski eest
ei kavatsenudki piilumist
lõpetada veel
Sügisel on minek taga
Juba lendavadki tuuled
viivad kaasa sügise
Miskit rebenes,läks katki
osa minu südamest
Ainult tunda saan vaid seda
kõik, mis minu hinge sees
Tuul ei lahti lasta taha
kisub sügist kõigest väest
Eks see minemise vägi
ei armu,ega halastust
Sügise aeg on lihtsalt läbi
las meeltele jääb igatsus
Õde on mu lemmik mänguasi
Ei kujutaks ette oma rolli
peres ja mujal, kui kardaks kolli
olla pesamuna ja tugiisik
ning meessoost kaksik;
eriti veel täna oma õele
kelle päiksepaiste on õige hele
telefonitsi teda õnnitlen
sellest päevast ikka mõtlen;
tee pai mulle ja nurru löön
kui ei taha kooki, siis selle ära söön
said jälle aasta vanemaks
ning muutkui muutud ilusamaks;
õde on mu lemmik mänguasi
olla vanem sugulane on ta auasi
ta meid uhkeks tahub
iga mälestus pähe mahub
Ka mul on valus
Ära mõista valesti, ka mul on valus
See on elu võlu ja valu.
Eluteed käivad risti ja kunagi ei tea kui õppima peab.
Millal on nii valus, et hingata raske ja naeratus võlts.
Meie aeg oli mu vapustavamaid hetki, minu südamesse alati jääd.
Loodan, et jää meie sees sulab kevad päikese käes nagu põhjapooluse mäed.
Meie poole kõik hea on alles teel, me hoiame pead kõrgel, me naerame veel.
Maailm on minule võlgu
Maailm on minule võlgu
tuuled ja tormid ja päikese
maailm maksta võiks minule
intressideks seikluse väikese
Maailm on minule võlgu
nalja ja naeru ja nutud
veidi võiks maksta ta minule
õhtused veetlevad jutud
Maailm on minule võlgu
tahtmised tunded ja ulmad
ajataks maailm siis veidigi
viivisteks hingedes pulmad
Maailm on minule võlgu
iha ja võimu ja jõu
puruneks voolaks ehk millalgi
kogujal põrsaste põu
Maailm on minule võlgu
väärtused aated ja au
maailma käendaja anna siis
üks siiras ja imetlev "vau"
Maailm on minule võlgu
sinu su silmad su k .....
Sügisel on jonnituju
Sügisel on jonnituju
purskab silmist pisaraid
põski punnitab ja ulub
oma tahet nõuab vaid
Tuuseldab ja tuulab ringi
otsib hõbedasi kingi
rebib kaelast kuldse kee
mõttesse ei mahu see-
Kel küll kinkimise idee?
Jonnituju aina paisub
ei taltu sellel sügisel-
Ajaks kiusu veidi veel
Poriga ta ära mätsib
iseend ja käidud teed
Haavapuudelt lahti rebib koore
Värisedes vaatab tahapoole