Sõnale ookean leiti 54 luuletust
miljardeid aastaid
loodusel selleks
on kulunud
krookused õhtul
rohus hääletult
sulguksid
jahedal hommikul
sinilillede õied
aralt avaneksid
*
mida teed sa siis
kui oled jõudnud
tähenduste ookeanini
tõeni et jõgi on jõgi
lill lill põld põld
mets mets hiir hiir
mägi mägi
lased neil olla oma
olemises kulgeda
nagu nad seda teinud on
miljoneid aastaid
ja mida teeb nüüd inimene
pilguga paitab kõiki
oma teelisi lihtsalt ootab
ja vaatab
Vari ja Valgus
ma ei tea,
kas see on hea mõte
mul raha saada
sest mulle meeldib ju vaene olla
nii mõtleb vari
suured tehinguid muidugi
las nad jääda
lase lahti
ja jää ikka oma vanasse rattasse
nii on sul kõige parem
nii mõtleb vari
ära hakka suurustama
et saad ilusa elu
nagunii läheb kõik halvasti
nii mõtleb vari
ära unista
sa ei jõua kaugele
sa kukud kiiremini kui kustuv täht
nii mõtleb vari
ära lenda kunagi
sa võid alla kukkuda
ja siis saad haiget
nii mõtleb vari
põhiline, et sa jääksid samasse tiiki
et kuskile merre või koguni ookeani ei läheks
.....
Counting Crows - Time And Time Again
Ma tahtsin nii väga,
et keegi teine oleks seal
Tagasi vaatamas mind,
kuid sa olid läinud
Tahtsin näha, kuidas sa kõnnid tagurpidi
Ja tunda seda tunnet, kuidas sa koju tuled
Tahtsin näha, kuidas sa minema kõnnid
Ilma, et ma tunneksin end üksinda jäetuna
Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
Ma ei suuda end rahuldada
Tahtsin, et ookean mind katab
Tahan vaikselt vajuda märjaks saamata
Võib-olla kunagi pole ma nii üksik
Ja ma kõnnin veepinnal iga võimaluse korral
Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
Ma ei suuda end rahuldada
Niisiis, millal sa tuled koju
Armas ingel?
.....
justnagu ilmsi
aknast paistab ookean
pilliroog õõtsub tuules
toas vaidlus veiniklaasi taga
selle üle mis on kuld
lähen sõnade poolt palavaks
köetud toast välja
tuul jahutab meeli
kõik öeldu muutub korraga
tähtsusetuks ookeani
ja õitsva pilliroo tuules
õõtsumise ees
kaldal barokkstiilis lõpetamata
majade seinad ja katused
müürid nende kaitseks
ja nii juba sajandeid
lõputu taevasina
tuhandete kilomeetrite
viisi ka sealpool silmapiiri
lained loksuvad
ookean on alles
tühjus täidetud
milleks kõik need sõnad
nisu tuleks hakata lõika .....
Olen
Olen üleval Ülevas meeles Enda Taevast Näen hingavat Maad Ja kõrgete mägede tippe All säravat linnuteevööd Näen enese keha Ja elavat Lootust Olemist, ootust... Olen ookean Sügav ja mühav Ja putukas põrmusel pinnal Olen igatsus Silmade põhjas Pisar soolasest veest
Üleni
Väljast ja seest
Üks pärl
Kõiksuse pärlikeest.
2022
Vaatan ookeani
Vaatan sinna, kus laiub ees ookean.
Vaarun raskelt voodisse, tõmban hinge ja puhkan.
Mõtlen, kuis raskelt möödub üks ja siis ka teine päev.
Olen elus, kas ma selleks üldse ka vaeva näen!?
Vaatan ookeani põhjatusse sügavikku.
Kes see mulle sealt vastu lehvitab?
Ma põgenen, šokeeritult vaatan minevikku.
Ma põgenen, otsin väljapääsu, ahmin õhku.
Minevik hajub, minevik taandub, olevik tuleb,
tuleb ja neelab ära kõik jutud,
kõik sündmused - ära kõik lõhub.
Jälle mõtlen, seekord pikalt, seekord ainult sellest.
Tuleb tuul, puhub ära mu mõttelennu,
mõtlen taas .....
Me oleme hoopis midagi muud
Me oleme hoopis midagi muud
Kui lihtsalt liha ja luu
Süda ei ole vaid pump
Keha vaid rümp
Soontes ei voola vaid veri
Oleme ookean
Oleme meri
Vikerkaare seitsmel värvil
Pesa meie sees
Igal värvil oma tähtsus
Meie pärlikees
Seitse pärli igaühes
Suunaga alt üles
Punane on alustala
Alguse saab juurest
Mis meid hoiab maas
Pühaduse soojas süles
Kasvavad me soovid
Päiksekullas säravad
Me sisemised hoovid
Roheline on me süda
Roheline aas
Mida külvad
Seda lõikad
Viljakas see laas
Sõnad justkui sinilinnud
Lendavad me suust
Valed sõnad
Nagu pinnud
Lõhestava .....
Porcupine Tree - Russia On Ice
sa arvad
et ma olen selle ära teeninud
sa ütlesid
et ma olen loll
kõik mu mõtted
on nagu kivisüsi
aga "venemaa jääga" põletab augu
ei suuda joomist peatada
ei saa lõpetada olemast mina
kui ma sind kutsun
kas sa tuled
ja kas päästad minu?
ma näen
et kogu asi kukub kokku
ma põletan selle maha
no mida kuradit sa ütlesid?
sa ütlesid
et vihkad mind sedasi
see on kõigest aja küsimus
piisk ookeanis
märkimisväärne liikumine
selle külmaga ei sula midagi
aga "venemaa jääga" põletab augu
ma näen
et kogu asi kukub kokku
ma puhun selle pikali
no mi .....
Maitsva ranniku kamikaze
Samuraide laevastik läks ookeani
lad. - ameerikasse retkele
ulatades kaugele riigini
nimega Maitsva Rannikule;
aga, oh ei, tuul tõusis
ju siis jumal neid ei taha
oma karistajad teele saatis
et teha võõramaalastele paha;
1:0 tico - indiaanlaste kasuks
kes asjatult ootasid mürginooltega
et nendega torust paugutaks
ja matta sinisärgid kaldale oma katanadega;
läheme filosoofiasse
ikka veel küsid
jaksad seda ikka ja jälle teha
kellelt küll ometi
mis on aeg
kas soola asemel
meres
lahustub temas elu
jättes vastamata
sellele kus võiks
või peaks
teistmoodi olemine
sinu arvates olema
küsi ookeanilt või mäelt
teelt mis viib järsakust alla
lillelt ja linnult õhus
metsalt mis praegu raagub
liftilt korrusmajas eskalaatorilt
millel seisad tõusmaks
Londoni metroost
tänavale kus nad peaksid
selle asemel kus praegu on
siis olema
miljardid aastad on kulunud
kulub veel evolutsioonil milleks
vist parem oleks suu vaikiks
sellest .....
kuu valgus toas
Täiskuu öösel augustis
isa värsse lugedes
kuu valgus öösel
ärgates toas
poisieas
nüüd hall sul pea
Vaikne ookean
on nende vahel
sealpool silmapiirigi
õiteks muutunuid riimisid
*
floksil õis alles hõõgvel
hing kui jõudnuks koju
käib nüüd paljajalu
kasteses rohus
suud annab kase tohul
Hüljatu haav
Nii palju tegemisi, et vaid öösiti saan tegeleda hingega
koidukumas
Ma olen jätnud oma hinge üksinda, üksikule saarele
Üksindusse, milleks?
Selle jaoks, et ta oma kurbuse ookeani nutaks kellegi teise patjadel
et ta tunneks, et tema jaoks ei ole ruumi,
et teda ei võeta omaks,
aga ometi, teda võetakse
Ja olgu siis Uus Kuu või Vana....
Ma ikka annan alla ja keskendun iseendaks saamisele
ja varastan tunde
ööde arvelt
Minu jaoks on kõik arved ühese laenguga
miinuses
passiivne tulu,
mida kasseerin alles aastate pärast
Ma olen alati öelnud, et ma olen pigem s .....
Kuulus
Sa oled kuulsus ja
ma pean otsma endale "aega"
et Sinuga saaks viita koos aega
Sellisena on mu pilt
su egoteadvusest
minuga unes kõneles
Aga südames tean, et aluspesus ujume
alateadvuse ookeani hoovustes
See, mis näib nii tõeline, on tegelikult võlts,
süda teab alati tõde,
mõistus varjutab seda
Russia On Ice
sa arvad
et ma olen selle ära teeninud
sa ütlesid
et ma olen loll
kõik mu mõtted
on nagu kivisüsi
aga "venemaa jääga" põletab augu
ei suuda joomist peatada
ei saa lõpetada olemast mina
kui ma sind kutsun
kas sa tuled
ja kas päästad minu?
ma näen
et kogu asi kukub kokku
ma põletan selle maha
no mida kuradit sa ütlesid?
sa ütlesid
et vihkad mind sedasi
see on kõigest aja küsimus
piisk ookeanis
märkimisväärne liikumine
selle külmaga ei sula midagi
aga "venemaa jääga" põletab augu
ma näen
et kogu asi kukub kokku
ma puhu .....
Tühine
Ma kõnnin üksinda kõrbes,
Selles ookeani suuruses lõpmatus helgis
on ilus ja korraga kohutav.
See meenutab mulle mu elu nii ilus ja korraga kurb.
Ma heidan liivale pikali, et leida lohutust taevatähtede ilust ja vaadates silmademerre ma taipan.
Kui tühine olen mina ja sina ja kogu see maailm.
Võibolla tähel leian ma kodu, kus saavutan hingerahu?
"Breakfast at Tiffany's"
sinu naeratus
kombineeritud valguses ühildub
punaste sümbioos
just nagu põimuksid nad teinteise ümber
nii naerus kui ka vihas
ei karda öelda, ei karda jääda tagasihoidlikuks
sõbrad, kes armastavad sind luu üdini välja
igal hommikul
kui ärkad nende kõrval
või avastad, et nad on magama vajunud sinu sofal
need on need, kallid
keda hoiad ka siis, kui endal käed on külmad
--
armastus paneb naeratama
ja isegi kassid ei saa aru, mida ajan
kombineeritud jõud ja kombineeritud tugevus
ainuke, kes teab
et saan tema kõrval seista võrdselt
ei pea ennast .....
ikka suve poole
mis teed Sa siis
kui ümber on lõhnade mered
värvide ookeanid
valgus ere
Sind jootnud täis on maani
Sa leiad end kui öösel kõrbes
kesk taevast kõrget
õitsemise salamandreid
pääsenuna justkui vangist
istumas lahtisi silmi
lihtsalt maantee kraavis
kus suve endasse sisse kaanid