Sõnale ootamatus leiti 5 luuletust
Süütuse spekter
Terastormi keskel haigutav silm
on see, kus taevas veel sinine
ümber on halb ilm
ja homne päev on ei tea milline;
Bahmutit ümbritseb süütuse spekter
ehk viimane elu asula piiri sees
hakklihamasinal on iga meeter
mis tahab süüa puhtust oma ees;
on keiser oma enda liigas
idanaaber troonil viskab noolt
WAGNERi võit hiilgas
ülejäänut linna kannab saatus hoolt;
keisri kuradid lehvitavad lippu
nagu Berliin jälle oleks langenud
see tähendab rindes lõppu
mille eest põlisrahvas võidelnud;
surma puudutuse lõpmatus
see tõmbab kodud koomale
iga elava verine mat .....
Otsustamise päev
Kiskja instinkt on igal elaval
seda ei loeta kihvade pealt
neilt, kes seisavad kahel jalal
meeltest kurja tuleb sealt;
pole enam lihaste pingutamine
merel, õhus, maal surm õitseb
ühel ajal murdub ootamine
tung kõike õhata immitseb;
kahel suurriigi võim koondub kaardil
ühte kohta, mille vaim süütu
ootamatusi on igal sordil
tuumaenergia teemas kinnipüütu;
kasakas pigem end tina alla matab
kui peaks lõppema naabri vaev
kas seenekujuline pilv maad katab
see on otsustamise päev;
piisab ainult ühest nupuvajutusest
metallist kuju pesast väljub
pole enam pääs .....
Karikas Hea Õhus
Aga palju õnne, jälle
Messi jt. naksitrallid
ent polnud meeltmööda mulle
et võitsid mingisugused töllid;
kahju, et Horvaatiaga nii läks
ent vähemalt ei Maroko ja neegrid
et nemad nälga võidust jääks
asjata mõeldud spordilaagrid;
Hea Õhu riigis karikas püsti
mis parem, kui mingi kuusk
peatreener teeb heroiinisüsti
pidu ja jalka on tema usk;
samal ajal aristokraadihärrale
prantsusmaal "oui, maitre" vastatakse
neegrid aetakse tagasi laevale
et koloonias puuvilja nopitakse;
lubati, et kui on võit, on vabadus
välismaad teenivatele alamatele
tehakse piits .....
Hirm
Hirm on mu ümber
Hirm
Hirm söövitab mu naharakke
Hirm
Ta poeb läbi mu keha
Hirm
Ta tuleb ikka ja jälle
Siis kui meenuvad mälestused
Siis kui pilk on tühi
Siis kui pintsel enam ei võlu
Ootamatul hetkel
Ootamatust kohast
Samas... oodatult
Tema truud kaaslased-
Valu ja Piin,
tahavad mind hävitada,
lõpmatusse tühjusesse tirida
ja äkitselt kaobki tasakaal,
kindel pind jalge alt,
jääb vaid segaduste virr-varr
ses mälestuste rabas
Kuni
Olen
Põhjas