Sõnale ootus leiti 716 luuletust
Ootus
Vaatan ringi ja mõtlen, et istuks,
peatumaks sündmuste rajal,
tekib tunne, et kohe vaid viskuks
korra varju sel raskemal ajal.
Viskuks sinna, kus peidus on lootus
kõigi muremägede taga,
nii kannustamas mind ootus,
ehk veidi veel oodata vaja.
Ootus, et murdub see miski,
mis südameis loomas on jääd,
lootus, et kunagi siingi
kõik hästi ju minema peab.
- Tarmo Selter -
2022
Uus on ootus
Ma unistan, ootan ja loodan,
et kord öelda saan sul kallis.
Ootan – ootan nii kaua kui tarvis,
üks kord oled sa ju ometi valmis.
Vandusin kord, et ootan kaua tarvis,
kuni ükskord oled sa valmis.
Ent nüüd on möödund lootus
ning südames uus on ootus.
Signe Laur
Ootus
Millal küll saabub see aeg,
mil näeme me üksteist taas.
See ootamine on üks vaeg,
mida peab ootama aeg maas.
Ei taha kiirustada ma
meie tegelike suhetega.
Tahan, et kõik oleks nagu vanasti,
mil meil sujus päris kenasti.
Tahan käia käsikäes,
kuid sina oled sõjaväes.
Tunne on meil üsna hell
ja sinagi üpris lahe sell.
Ootus
Ma ootan sind…juba kaua
Ootan sind kosmose öös
Ootan sind linnutee serval
Orionitähevöös..
Suure tähega puu all
Sind ootan, käes lilledest kedratud kuld
Sina mu kallis oled see, kes toob mulle ju tuld..
Mis sütitab mind ja su silmi
Mis lõkkele sädemesi lööb
Ja mina lihtsalt su silmi
Oma silmadega söön…
Ootus
Mu hinge on haaranud jõulutunne,
kaunid ja kurvad helid,
üleni mu sees,
süda täitunud magus-valusa tundega,
pisaraid kinni hoian ma veel.
Las pisarad mu sees pulbitsevad
ja kaunid helid hinge matavad,
las süda hõiskab rõõmust,
karjub valust,
mis kõik on olnud,
mis kõik veel tulemas.
Ootus
Vaata,linnud lendavad ära,
kallim,lähed sina ka,
või ehk siiski,jääd veel täna,
tiibadeta ei lennata saa.
Las need linnud lendavad ära,
kevad saabub uuesti,
kurbus hinges,ei tea mina,
kas sind näen veel iialgi.
Tuuled linde kandvad ära,
mul on tiivad tugevad,
sinu juurde jõuan täna,
südames ma tunnen nii..
Ootus
Ma aina ootan ja ootan
tean,et Sa enam ei tule
Kuigi ma aina ikka loodan
ja hüüan vaikselt üle huulte
Kallis ära jäta mind
Tean mida hetkel tunned
Selle armastusel oli valus hind
sooviks,et su valu kaoks lumme
aga tea,et ma ei unusta Sind
Kuigi seda uskund ole Sa
mida tõestada ei saa ma...
Nüüd valust hüüan vaikselt ja soovin kõikse head
hüvasti mu kallis...
kui vaid saaks parandada veel need vead
aga tea,et ootan ikka Sind kui oled valmis
see on Sulle need salmi read
Jõulude ootus
Kuskil põhjapõdrad käivad,
säraküünlad sarvedel.
Tähed kõlisevat näivad
või ehk laulab aisakell.
Päkapikud pakke teevad,
peagi täis saab kingikott.
Tanguvorstid pajas keevad,
aurab hapukapsa pott.
Valmis seab end jõuluvana
kuuselõhnas, valgusjoas.
Varsti tunneb sedasama
jõululõhna meie toas.
Teine ootus
Päikese ootuses,
aeg tiksub õhtusse.
Kullakera loojudes,
vaatan ma taevasse.
Kus on see päikesekiir?
Ta on vaikne, kui tuuleiil.
Kas on mõtet ootamisel?-
ta tuleb ju päikese loojumisel.
Hõbevalge ja kullakarvane noot
heliseb kui linnusirin,
keerleb peas kui kustumatu viis.
Kujuks tal on imekaunis veeprits,
mis kirjeldamatu kui linnusirin,
imepärane viis.
Kevad ootus.
Vaatan kaminasse,näen tuld
see sama kaunis,kui jõesängist leitud kuld.
Pole isu ega tahtmist välja minna
mitte isegi suitsule,ei kuskile linna.
Väljas külm,kõle sügis tuul
viimast kella näitab veel klassikaline uur.
Oh võiks tulla lähemale see kevad
kõik seda ju igatsevad.
Marko Vaima
Pakasepoiss
Kuulsin pakasepoissi tulevat,
enne jõule saabuvat.
See kõik oleks ju imetore,
kui pakasepoiss tooks kaasa valge lume.
Siis oleks tore libiseda reel,
näha päkapikke sumpama
lumisel teel.
Siis öötaevas siraksid tähed ja kuu
ja rõõm rõkkaks lumisel kuusepuul.
Siis jõulud tuleksid ja oleksid valged,
kõigil õhetaksid rõõmust palged.
Äkki ongi pakasepoisil imeline meel
ja muudabki jõulud pehmemaks veel.
Imeline advent
Mis imelik tunne on südamel,
hing sellest rahu saab.
Valu hakkab vaikselt taanduma,
milline rõõm on südame peal!
Advendiaeg ongi ju selline,
mis rahu toob hinge peal....
Advendiaeg liidab südamed,
kuivatab pisarad põse pealt,
toob armastust hella ja head.
Jõulud on nii lähedal
Jõulud on nii lähedal,
süda ütleb mul,
rõõm mu hinges askeldab,
tegemist on küll.
Kuusk mul silma pilgutab
igal hommikul,
valgus vastu naeratab,
kuusel sära küll.
Jõuluootus magus on,
rõõm sütitab meelt.
Jõuluaeg on kõikidest ilusam,
ta tulek rõõmu teeb.
Kadunud on valge lumi
Alles see pehme, valge lumi oli,
mis sadas õhtust hommikuni.
Nüüd on maapind jälle must,
kadunud on rõõm ja lust.
Puud on kaotanud lumemütsid,
teedel vulisevad veed.
Lume alt välja on ilmunud muruplatsid,
kus kevadeti rõõmus elu keeb.
Peitu pugenud on valged pilvetupsud,
ööd ei valgusta hele kuu,
ega paista sisse koduaknast-,
kõikjal pimedus, uhhuu...
