Sõnale ootus leiti 925 luuletust
Kauni suve ootus
Tule kaunis suvekene,
tule meie õuele,
tule suurde ilma laia,
kanna rahu hingele.
Tule kaunis suvekene,
punu pähe pärjakene,
rohus võilillekene,
kollane kui päiksekene.
Tule kaunis suvekene,
küta soojaks ilmakene,
las rõkkab laululinnukene,
las magada rahus lapsukene.
Tule kaunis suvekene,
paista sima ilmale,
kaasa võta valge tuvi,
rahutooja linnuke.
Tule, tule suvekene,
rahulik siis hing ja meel,
et sa ikka kestsd veel,
sind ülistamast ei väsi meel.
Ootus
Vaatan ringi ja mõtlen, et istuks,
peatumaks sündmuste rajal,
tekib tunne, et kohe vaid viskuks
korra varju sel raskemal ajal.
Viskuks sinna, kus peidus on lootus
kõigi muremägede taga,
nii kannustamas mind ootus,
ehk veidi veel oodata vaja.
Ootus, et murdub see miski,
mis südameis loomas on jääd,
lootus, et kunagi siingi
kõik hästi ju minema peab.
- Tarmo Selter -
2022
Uus on ootus
Ma unistan, ootan ja loodan,
et kord öelda saan sul kallis.
Ootan – ootan nii kaua kui tarvis,
üks kord oled sa ju ometi valmis.
Vandusin kord, et ootan kaua tarvis,
kuni ükskord oled sa valmis.
Ent nüüd on möödund lootus
ning südames uus on ootus.
Signe Laur
Ootus
Millal küll saabub see aeg,
mil näeme me üksteist taas.
See ootamine on üks vaeg,
mida peab ootama aeg maas.
Ei taha kiirustada ma
meie tegelike suhetega.
Tahan, et kõik oleks nagu vanasti,
mil meil sujus päris kenasti.
Tahan käia käsikäes,
kuid sina oled sõjaväes.
Tunne on meil üsna hell
ja sinagi üpris lahe sell.
Ootus
Oodates valgust, vaadates tähistaevast külmal, kuid miskipärast armsal ilmal,
olles vaba absoluutselt kõigest,
mis kord ka piinas -
ma usun, et on sellel seletus.
Arvamus, mis lõhestas hinge,
on nüüd seinal mälestusena,
tähendusena minevikupilkudest.
Lebades kastest märjal rohul
koos oma nähtamatu sõbraga,
ma rõõmust nutan.
Tuul läbib su juukseid kui jää,
puudelatvadel paistab kumav päike,
mis ületab unistuste mäe.
Meil minna on aeg, näe!
Ootus
Ma ootan sind…juba kaua
Ootan sind kosmose öös
Ootan sind linnutee serval
Orionitähevöös..
Suure tähega puu all
Sind ootan, käes lilledest kedratud kuld
Sina mu kallis oled see, kes toob mulle ju tuld..
Mis sütitab mind ja su silmi
Mis lõkkele sädemesi lööb
Ja mina lihtsalt su silmi
Oma silmadega söön…
Ootus
Mu hinge on haaranud jõulutunne,
kaunid ja kurvad helid,
üleni mu sees,
süda täitunud magus-valusa tundega,
pisaraid kinni hoian ma veel.
Las pisarad mu sees pulbitsevad
ja kaunid helid hinge matavad,
las süda hõiskab rõõmust,
karjub valust,
mis kõik on olnud,
mis kõik veel tulemas.
Ootus
Vaata,linnud lendavad ära,
kallim,lähed sina ka,
või ehk siiski,jääd veel täna,
tiibadeta ei lennata saa.
Las need linnud lendavad ära,
kevad saabub uuesti,
kurbus hinges,ei tea mina,
kas sind näen veel iialgi.
Tuuled linde kandvad ära,
mul on tiivad tugevad,
sinu juurde jõuan täna,
südames ma tunnen nii..
Ootus
Ma aina ootan ja ootan
tean,et Sa enam ei tule
Kuigi ma aina ikka loodan
ja hüüan vaikselt üle huulte
Kallis ära jäta mind
Tean mida hetkel tunned
Selle armastusel oli valus hind
sooviks,et su valu kaoks lumme
aga tea,et ma ei unusta Sind
Kuigi seda uskund ole Sa
mida tõestada ei saa ma...
Nüüd valust hüüan vaikselt ja soovin kõikse head
hüvasti mu kallis...
kui vaid saaks parandada veel need vead
aga tea,et ootan ikka Sind kui oled valmis
see on Sulle need salmi read
Jõulude ootus
Kuskil põhjapõdrad käivad,
säraküünlad sarvedel.
Tähed kõlisevat näivad
või ehk laulab aisakell.
Päkapikud pakke teevad,
peagi täis saab kingikott.
Tanguvorstid pajas keevad,
aurab hapukapsa pott.
Valmis seab end jõuluvana
kuuselõhnas, valgusjoas.
Varsti tunneb sedasama
jõululõhna meie toas.
Teine ootus
Päikese ootuses,
aeg tiksub õhtusse.
Kullakera loojudes,
vaatan ma taevasse.
Kus on see päikesekiir?
Ta on vaikne, kui tuuleiil.
Kas on mõtet ootamisel?-
ta tuleb ju päikese loojumisel.
Hõbevalge ja kullakarvane noot
heliseb kui linnusirin,
keerleb peas kui kustumatu viis.
Kujuks tal on imekaunis veeprits,
mis kirjeldamatu kui linnusirin,
imepärane viis.
Kevad ootus.
Vaatan kaminasse,näen tuld
see sama kaunis,kui jõesängist leitud kuld.
Pole isu ega tahtmist välja minna
mitte isegi suitsule,ei kuskile linna.
Väljas külm,kõle sügis tuul
viimast kella näitab veel klassikaline uur.
Oh võiks tulla lähemale see kevad
kõik seda ju igatsevad.
Marko Vaima
Igatsus
Vaata seda vihmapiiska,
aknaklaasilt alla niriseb,
Kevadel jälle porikärbes,
aknaklaasil piriseb.
Kiikan aknast välja,
taevas pilvine,
puudelt lehti kallab,
ilm on udune.
Mõtlen Sinu peale,
mil viimati nägime-?
Aknaklaasil ikka
seesama piisake.
Porikärbes jälle-,
tuleb kevadel.
Ootan Sind mu kallim,
kurb mul sügisel.
