Sõnale ootus leiti 1127 luuletust
Jõulumõtetes
Taevast sajab valget vatti,
kuskil jõuluvana nähti.
Aisakellal ilus kõla,
küünlavalgel kaunis sära.
Ehetes on kuusepuud,
sära jagab kuldne kuu.
Valgust pakub valge lumi,
kaminas praksub lõkketuli.
Kuidas vastu võtta jõule,
pole iial endalt küsinud ma?!
Näen, kuis mõnel kurbus jookseb põue,
kui jõuluaeg tal lähemale saab.
Niiväga tahaksin ma saata
jõulurõõmu nende õue,
et südamed taas rahu saaks
ja ilu lokkaks jõuluaal.
Jõuluootus
Kaunid jõulud teel on juba
särab silm ja särab süda
kuused ootel metsateel
rõõmu juurde tuleb veel
Pilvist maha sajab lumi
sajab õhtust hommikuni
hõbehärma puistab kuu
kauniks muudab jõulukuu
Küünlasära hinge paitab
mured ära viia aitab
kauaks jääb põlema südame-
Nii väga me jõule vajame.
Tunnen tugevat sidet emaga
Tunnen tugevat sidet emaga,
kuigi ei ole kunagi juhtunud teda nägema,
ainult muinaslugusid pidanud kuulama,
vales ja tões elama.
Vahest oksal siutsunud kui linnuke ma,
kel pesa on läinud kaduma.
Vahest kõigest hingest kui hunt
kuu_peale ulgunud ma.
Aja kestel läeb kurbus kaduma,
kuid hing jääb igatsusest leinama.
Mõnel hetkel jääb aeg peatuma,
laseb mõttevoogudel lennata.
Ema, Sa oled mul tundmata,
kuid südames tugevat sidet tunnen Sinuga...
Ootan tundi
Ootan lund
iga päev
terve tund
Päevast ühe tunni
võtan ma
valget lund oodata
Tunni järel
tund läeb ruttu
ootus lähemale saab
Kuuri all on vana saan
tundekeeli puudutab,
tuleb tund ja taas
libiseb vana saan
Kuigi päike on veel ere
ootan tundi,
mil võin öelda:
"Tere esimene lumi,
tere, tere"!
Ukraina memmekene
Ukraina memmekene nutab,
hinges valu ja kurbus südames.
Kodu pole enam võtta,
kõik on pommitatud varemeiks.
Madal majakene oli,
remonditud sai kevadel.
Koduaias õitses suvi,
lokkas vili põldudel.
Memmekese armas taati
suri ära kurbusest.
Leina nüüd on mitut sorti,
valu suur on südames.
Memmekene taevast palub,
mis on alles jäänud veel.
Pilvel ingel istub, pasun
käes.
Pasun hõikab õige-varsti:
"Rahu tuleb maa- ja südame pääl'!
Ilus sügis
Ilus sügis
ära mine ära
jää kestma veel
kuigi linnud oled viinud ära
oma iluga rõõmustad sa meelt
Ilus sügis
anna kurvastada vähem
aja hallid pilved laiali
lase päikesel puude vahel
soojuskiiri kanda laiali
Ilus sügis
hoia oma kuldset südant
paku seda mullegi
kaeblen oma hingevalust
üht-teist sullegi
Linnusulg
Kõrgel taevas üks linnusulg hõljus
hõljus ja hõljus kuni siis langes
minu õlale ta
Tundsin ära linnusule valge
kure sulge meenutas ta
see kureke elas mu katuse-korstnal kõrgel
kuniks sügisränd viis ära ta
Mõelda-vaid, et saatis sule mulle!
Ei unustanud mind olnud ta.
Oma südames nii suurt õnne
ei ole tundnud iial ma
Päike
Päike, oled veel nii soe ja hea,
kütad kogu ilma peal,
kingid soojust südame,
jagad valgust ilmaruumile.
Päike, kõik vajame veel sind,
nii kõrge taevalael
on sinu hind.
Päike kuldne,
ära pilve taha peitu poe,
nii hea on olla, kui veel säng on soe,
see kõik nii väga, meile loeb.
Pisike hetk
Ühest pisikesest hetkest saab suur,
kui mõelda ja oodata seda,
see olemuselt pole ehk uus,
kuid meeldib seda tunnetada.
See pisike hetk, mis nüüd suur,
annab indu ja edasi viib,
olles toeks õhtul või hommikul,
kui miski elus pidurdab Sind.
Pisike hetk kasvab suureks,
olles unistuseks nüüd Sinu teel,
sellest hetkest nii mõnigi kuuleb -
nii unistused täituvad veel.
- Tarmo Selter -
2022
Nägin suve nutuseid silmi
Nägin suve nutuseid silmi
tuul puhkus pilvedest pisaraid.
Päike taevakaare alt madalamale hiilis
päeva samm muutus lühemaks.
Linnud traatidel üheskoos laulsid
juba lõunamaad igatsesid nad.
Häälekalt ühe korra veel hüüdis
suvi, sügisele kätt ulatas.
Oligi minu hingest pühitud suvi
sügis on mu hingele lähemal.
Siis ma kurvastada ja igatseda tohin
mõtteid korrigeerin ja puhastan.
Vabandust, et armastan.
otsin Sinu lähedust
kõikvõimalikes paigus.
ma tean, et see on armastus,
kuid Sina ütled: "haigus".
siin siiralt palun vabandust
oma armunud südame süüd.
kui piirasin Sinu vabadust
ehk annaksid andeks mul nüüd!
---Ando--- 28.07.2022.a.
.....
Muutustes
Sättides sammud päikesesse,
võid leida hoopiski kuu,
sirutades käe äikesesse,
võib tabada Sind tuul,
üllatades tugeva vihmaga,
või pehmete lumehelvestega,
raheteradega, karge külmaga,
tuua kõike, mida luua veel saab.
Kõik elus on muutumas hetkega,
ei Sina seda mõjutada saa,
püüa elada elu sellisena,
et järele jääks Sust´ vaid hea.
- Tarmo Selter -
2022
Tasapisi
Tasapisi pilvekardinad avanevad,
tasapisi päike välja poeb,
tasapisi loodus avab silmad,
tasapisi hajub pime öö.
Tasapisi päev end hakkab looma
tasapisi sujub päevatöö,
tasapisi end elu hakkab muutma,
tasapisi õitsele lööb uus.
Tasapisi rahu tuleb ilma,
tasapisi hirm taganeb,
tasapisi pisar täidab silma,
tasapisi hing rahuneb.
Sa mu arm
Mul suurest õnnest puudu veel üks samm,
sest täna näen Sind kallis,
Sa mu arm.
Tänane öö mul lühikeseks jäi,
sest ootusuimast pea mul ringi käis.
Ja kohvitasse kaks mul laua peal,
must kohvi auras äsja seal,
süda rinnus tuksuma lõi kõvasti,..
Tean, mu arm, et tunned sama, mida tunnen minagi.
Mul suurest õnnest puudu veel üks samm,
sest täna näen Sind kallis, Sa mu arm.
August
Ootan oma Augustit,
juba terve kuu.
Olen Sinu Juulike,
ilus on juulikuu.
Augustit ma armastan,
ta minu õnn ja rõõm.
Augustis, kui tuleb ta,
saab küpseid õunu mekkida.
Olen Sinu Juulike,
meil juulis arm lõi õitsele.
Suur armuleek täitis südamed,
tunded kuumad keesid kehades.
Sind oodates mul pikk on meel,
sest tean mu August, et oled teel.
Nüüd vaikselt mõtteid mõlgutan
ja tasa end unele soigutan.
Sammud
Kuulen samme,vaikseid samme
on varahommikune tund.
Vihm, see pritsib akna peale,
mul ei olnud öösel und.
Tuul kolistab katuseräästas,
päike pole välja ilmundki.
Kuulen vaid samme lähenemas,
hirmust pole juttugi.
Kaevurakkel kiisu istub,
ei ole teinud sammugi.
Kiisu sammud on ju pehmed,
sina neid ei kuulegi.
Läidan tule pliidi alla,
kuulatan puude praksumist,
piilun aralt aknast välja,
ei ühtegi inimhingelist.
Kuulda on vaid tuttavaid samme,
mis lähenevad ja kaugenevad jälle.
Ainult taevas teab ja tuuled,
lahkunute rännuteid.
Sammud hingel ja mu meele .....