Sõnale ootus leiti 1109 luuletust (parimad)
Aasta vahetub
Kella löögid viivad möödanikku,
uus aasta saabub, kust kõik algab.
Süda täis lootust, unistusi sees,
koidikul algab uus aeg taas.
Rakettide sära taevasse tõuseb,
õnnesoovid lendavad tuule tiivul.
Koos sõprade ja lähedastega,
astume sammu uude homsesse.
Vana aeg jääb mälestuste varju,
uuel lehel meie lugude algus.
Aastanumbri vahetumisel võime tunda,
uut lootust, armastust ja rõõmu imelist.
Kevad tuli
On kevadine päike
paitamas põske,
luues hetke nii värske,
viies ilma nii rõske.
Ta vaikuses hiilib,
saatjaks linnulaulu kaja,
lendleb okstes tuuleiilil,
eksleb lumisel rajal.
Vaatan ringi ja ootan
õhtust hommikuni,
et lõpuks saaks hüüda:
"Näe, kevad see tuli!"
- Tarmo Selter -
2022
Aastal 2021
On suvi ja päike, on augustikuu…
Pikk ootus on lõpule jõudnud -
ema süles uus elu, kel naeratus suul,
isa armastus nendeni sõudnud.
Te pisike tütar kui päikesekiir
valgustab elu ja te ühist teed.
Tehke maailmale peale üks õnnelik tiir,
saatjaks õnn ja arm olgu alati need!
Ilus ja uhke kevad
Kevad oma ilus ja uhkuses tuleb,
Talv oma jäised väravad suleb.
Taevalaotuses lund enam pole,
alles vaid jää ja seegi sulab kohe.
Päike kuumemalt naeratab,
ta sõbraks on kevadele.
Kevad omakorda,
poeb hingele lähemale,
südamesse sügavale.
Jõulud käes
Ammu juba kuuse me
tuppa püsti panime,
tube kaunistasime,
piparkooke tegime.
Oodatud sai kõigest väest.
Nüüd on lõpuks jõulud käes!
Sestap täna minu ees
päris ehtne jõulumees!
Kaasas kott, kus kingid sees.
Neist üks on mõeldud minule!
Armastus ei tunne piire
Kaua hellitasin lootust,
siiski tulid Sa vastu ootust,
ilma silmasärata,
hingepauna rõõmuta.
Kaua suutsin vaiki olla,
pisaraid kokku korjata,
tardunud meelel ja kehal
kurbust südame all ohjata.
Elu valusaid hoope jaganud meile,
kahju sest, et polnud kurval ajal lähedal.
Nüüd langesime teineteisel kaenlasse kui sügis suvele
ja kallistustes vaikisime.
Etteheiteid täis külvatud rada,
neid ei olegi ju vaja,
sest kurnatud hinges ja meelepahas
õnn uuesti õitsema lõi.
Oleksin võinud ju teisigi võtta,
Sind hätta jätta ja unustada,
kuid segased tunded lõin kà .....
Päkapikud luurel
Päkapikud luuravad,
akna taga kuulavad,
kas lapsukesed kullapaid
ka luuletusi ja laulusalme pähe õpivad.
Päkapikud hiilivad,
aknast sisse piiluvad,
rõõmsaid lapsi näha soovivad,
hea kõik meelde jätavad.
Päkapikkude amet ongi luurata ja kuulata,
jõuluvanale ette kanda lastest,
kes kullapaid ja kuulekad.
Päkapikkudel veel on aega
kõik kodud üle kaeda,
ikka salamisi luuravad
ja maad kuulavad.
Aeg–ajalt mõtlen ma sinust,
kord pisarate valust murtuna
või taban end lilleõiele naeratamas
teades, et oled kõikjal.
Ma ei too sinu hauale lilli, et mälestada
vaid olla kindel, et sa oled ikka veel siin.
Surm ei võtnud sind minult ära
vaid tõi lähemale, kui iial varem.
Ilus sügis kestab veel
Päike lõõmab taeva all,
mul on kaelas kirju sall,
sügis kuldseid lehti pillub,
vihmapilv tasa edasi liigub.
Sügis veel trilli ja tralli on täis,
lehesadu tuules lõputu näib,
esimene lumi läks kaduma ruttu,
siil poeb lehekuhja alla tuttu.
Vaiksemaks on jäänud värin rinna sees,
aga jõuluootust täis on meel,
sügis südames kestab veel,
ta minu tunnetel ja südamel.