Sõnale ootus leiti 1124 luuletust
Vaikselt akna taga sajab lund
Vaikselt akna taga sajab lund,
silm vajub, kuid ei tule und.
Jõulutuled valgustavad õrnalt tuba,
ja jõulusoojas küsib hingelt luba.
Kui jõuluaja soojus sees,
muudab soojaks südame,
siis rahulikult asja võta,
sest saab ka ilma muretsemata.
Kui südames on väsind tunne,
ja südames on palju soove,
selleks, et see täituks õige pea,
pead oma hinge avama.
Jõulutuli
Koduaknas paistab
jõulutuli.
Kust see soojus, valgus
sinna tuli?
Seal ei ole vara, rikkust
kapi kaupa,
säravat ja krõbisevat
mapi kaupa...
Soojus tuleb südamest, mis
oodanud.
Silmadest, mis aknast
välja vaadanud.
Küünlast, mille keegi
sulle läitnud
ja terve maailma nii
valgusega täitnud.
/Mari*Uri/
ÄRKAMINE
Öö tekina kattis mu hinge
Mu süda kui katkine klaas
Päev jätkuvalt käis oma ringe
Kuid ma olin põlvili maas
.......................................
Keset mustavaid varje sind näen
Siis kuulen, et hüüad mu nime
Sulle vastu ma sirutan käed -
Oled mu armastus, oled mu ime
Sa tõid tagasi ellu mu tahte
Musta nukruse loopisid tuulde
Hommik kosena kuldab meid kahte
Sinu suudlus on jäänud mu huulde
lähetus
päike tõuseb
oma tõusu
minu eel
kuu teeb oma tiiru
ainult siis
kui sa mõtled minu peale
pärast
hetkeks - mis meid
nõnda kokku viis
kokku nii et lähemaks
ei saagi enam
lahku nii et hakkab
hirmsalt valus
tunnetest mis keerutavad
meeltes
ja tantsudest mis tantsimata
jalus
ah kui veel mõtled
meie peale pärast
teesoojaks tõsta
lehvitades käsi
sest minu
pilgud
ootel väravana
su tulemistest
kunagi ei väsi
Sanya
Sa tulid..
Sa tulid ja Sinu lõhna
sai terve me tuba täis.
Sa tulid vaid hetkeks, vaid viivuks
justnagu ei olekski käin'd..
Kuid see, mis Sinust jäi maha
see nii tõeline näis
Sinu lõhn hõljus kõikjal mu ümber
justkui Sa polekski läin'd..
Sind hingates tajusin, tundsin
Su lähedust siirast ja head.
Ukse sulgudes avaneb kuskil
uus uks me jaoks - Ma tean.
Vaikus
Vaikuse hääl nii vali -
öö andnud selleks nüüd loa.
Tuul avatud akendeil kardinaid sasib,
tuule vaikne hääl käib ringi me toas.
Nõnda vaikus vaikides kõnnib -
ei ole ta halb, ei hea.
Öö möödudes vaikus nii õnnis,
siis vaikselt lahkuma peab.
Ta tuleb taas siis, kui on pime,
mööda vaikseid mõtteteid.
Ta tuleb kui suurim ime
ja vaikima sunnib meid.
Teater
Elu
nagu sõnadeta maal
poolkaares amfiteater
milles pole ühtki rida
vaid lava
ümber piirab rõkkav saal
sel ootad
valmistud ja ootad
ei-tea-mida
Leib söödud
vist jäi määrimata või
uni pakub kooke-jooke paremaid
käeulatusse veeretada võib
küll võimeid varemaid
kuid narriks teeb
ja kuningaks
jah paljalt kuningaks
ka see
Naer naljaks
sees keeb katel vihasem
triipkoodidest pead lugema
su saatust
tagasi pugema, kus koib
maitseb lihasem
et jätkuda saaks
tõotatud
kolm vaatust
Jälg jäetud
kera keerand uue pale
valgus haarab fookusesse teised
suur va .....
kevadetunne
jälle tuppa
tuli kevad
pajuvitsad istutas lauale morsikannu
jälle huuli
mukib ema
kostüüme ja aksessuaare vahetab järjepannu
jälle õuest
naabrilaste kisa
ning hakkide peretülisid kostab
jälle autot läks
pesema isa
kindlasti möödaminnes
naistepäevaks ka midagi paremat ostab
jälle on olemas
usku ja lootust
armastustki kui mõnel õnnesärgiga veab
reklaamidel pakutakse küll
kõigevägevamat ootust
aga kevadetunde
loodusest
valima peab
Sanya
Ma ei suuda enam
Elu on see,
mis meid tugevaks teeb
Valu,pisarad
ja kõik need kannatused
Vahest ma lihtsalt ei suuda
ma tahaksin karjuda ja hüüda
Ma muutun
olen kui väike saatan
Kogu maailm variseb kokku
ja ma ei näe sel lõppu
Ma vajan abi,
kuid siiski loodan,et üks päev on see läbi...
Oota mind seal
Et tunded mind liialt ei võtaks
Oota mind seal
Et keegi mind enam ei jätaks
Oota mind seal
Sest taevani kõrguda tahan
Oota mind seal
Ma üksinda langen ju maha
Oota mind
Võitleme oleviku uue
Oota mind
Loome tuleviku suure
Oota
Et lootus mu hingest ei kaoks
Oota
Et süda enam liialt ei taoks
Rannal
Päikest täis liivasel rannal,
mind embasid armsama käed.
Pead hoides ta tuksuval rinnal
ei loojuvat päikest ma näind.
Nüüd üksi vaatan ma randa,
kas tuttavat kuju ehk näen.
Tuul veeretab laineid seal randa
ning loojuvat päikest vaid näen.
Ma usun, et ükskord sa tuled
ja palud veel siiralt mu kätt.
Kuid, kas siis pole kustunud me tuled
ja sellest saab hüvastijätt.
Lembit Laur
Armastuse nimel
Kui oled eksin`d õigelt teelt
ja kodu pole paista,
siis tuleta meelde mu sõnu
ja vaata üles taevasse.
Eredaimat tähte otsi sealt,
mille sulle kinkisin,
et leiaks üles sa kodutee,
kus iganes sa ka ei oleks.
Ning täiskuu valgustab
ja näitab sulle teed,
et kaoks kõik hirmud, kartused
ja rõõmus oleks meel.
14.10.2008
Algus
Seal, kus on lõpetatus lõppenud,
ei saagi enam algus alata -
ja kui on tuju vanast õppust võtta,
võib möödunu ka maha salata -
et oleks lihtsam jälle sinna minna,
kus algused on kokku tulnud ja
sind oodates on piduringi võtnud
ning mõtlevad, et nüüd võiks alata!
/Mari Uri/