Sõnale ootus leiti 1125 luuletust
Tundes säravas
Ikka veel on tunne särav,
säravad tuled kuusepuul,
küünlasoojus hinge paitab,
südamele soojust tuua aitab.
Ei taha lahti lasta särast,
lahti lasta valgusest,
ära minna kallist jõuluajast,
viibida eemal inglitest.
Tahan jõule ikka tunda,
pikalt oma südames,
hingesopis kaasas kanda,
rõõmu tunda kaua veel
aasta uue eel.
Jõulud jõudvad
Jõulud jõudvad varsti siia,
kuusepuu saab ehted,
mille alla kinke viia,
jõulutunne ehtne.
Vaata ringi, kõikjal juba
hanged, hallad maas,
lastele saab antud luba
luuletada taas.
Lumi langes helvestena
Sinu põse peale,
talv see külma paitusega
puna loomas palge,
jõulurõõmu täis saab süda,
meie laste hing,
lähedaste, kallitega
täitub aastaring.
Lähedased kogunemas
suure laua ümber,
lapsed komme krõbistamas,
laual jõulukringel.
Pühad toomas kokku neid,
kes ammu pole näinud,
nüüd saab kuulda rohkem veel,
kuidas on neil läinud.
Oota, kallis, oo .....
Kaunid jõulud lubavad
Kaunid jõulud lubavad
valgust ja
küünlasära,
kuusepuu rõõmu
ja
silmade sära.
Kaunid jõulud lubavad
kinkimise rõõmu,
muuta elu uuemaks,
kanda hinge rõõmu.
Kaunid jõulud lubavad,
võtan rõõmuga vastu,
kõik mis hinges lööb särama,
võtan mina vastu.
Jõuluvana teel
Jõuluvana habe särab,
juustes valge härmatis,
põsil karge põsepuna,
huulil lai ja lahke naeratus.
Jõuluvana teel on juba
läbi lume koheva,
seljataha jäänud maha
imedekodu- Lapimaa.
Sealt jõuluvana rõõme toob kaasa,
silmasära kõige kaunimat,
kingikotis südamesooja,
jõuluaega kõige lahkemat.
Talv
Talv on kasvatanud hanged
kõrgemaks kui püramiid,
aina lund juurde tuues,
valgust täis on terve ilm.
Küll see talveaeg on tore,
valged jõulud saabuvad kohe,
ootamas on üllatused,
südamesoojuses küpsenud kingitused.
Metsas valges lumes,
roheline kuusepuu,
ehetes ihkab olla,
rõõmuks laste seltsi tulla.
Talv on ikka ütlemata tore,
meeleolu rõõmsamaks muutub kohe,
jõulurõõmu naudingud on teel,
jõuab kannatada veel.
Päkapikud luurel
Päkapikud luuravad,
akna taga kuulavad,
kas lapsukesed kullapaid
ka luuletusi ja laulusalme pähe õpivad.
Päkapikud hiilivad,
aknast sisse piiluvad,
rõõmsaid lapsi näha soovivad,
hea kõik meelde jätavad.
Päkapikkude amet ongi luurata ja kuulata,
jõuluvanale ette kanda lastest,
kes kullapaid ja kuulekad.
Päkapikkudel veel on aega
kõik kodud üle kaeda,
ikka salamisi luuravad
ja maad kuulavad.
Mõni hetk
Ühest hetkest on tekkimas sõnarida,
teisest hetkest veel sündimas viis,
ei loovus vali sugu ega iga,
kui ta tulla tahabki siis.
Vahel viisi loob mõte ja kõla
instrumendiga siin, hetke ajel,
sisuks olla võib ainult üks sõna,
kuid väljenduseks sõnade rahe.
- Tarmo Selter -
2014