Juba ootusaeg mu südames on vaikselt säramas. Vaiksed õhtud ja soe tee, olen mõtlemas elule. Juba ootusaeg toob esile rahu ja vaikuse. Pimeduses küünla säras mure mõtted kaovad ära. Juba ootusaeg südamesse poeb...
Mahe tuul mu kõrvu paitab nüüd mütsi, salliga hüvasti jätan kapist lillelise kleidi võtan ja rõõmsalt kevadesse tõttan Ära oodata ma jõudsin selle kalli kevade kuigi ootusaeg see venis süda ei andnud järele