Sõnale ootused leiti 39 luuletust
Kotid mehed
Eesti mängis küprosega
0:2 oli tulemus
meie peame elama kaotusega
väga sitt on tuju ja olemus;
kuidas nii väikesele riigile
nagu Küprosele kaotasime?!
ei hoidnud tähelepanu pallile
tragöödiat telerist vaatasime;
meil jalkas kotid mehed
kelle pärast on häbi
uudistes pakatavad ajalehed
ja alagrupi lootused on läbi
Lootuste laegas
Pea kuklas,
vaatlen tähitut taevast.
Päikegi tiirutab
teisel pool maakera.
Vähe paistab siit
maapealsest kosmoselaevast -
nii kord aheneb süda,
kord silmatera.
Lapsena vaagisin,
kumb tähtsam on,
hingest silmad või elune süda.
Nüüd tean -
vist oleneb ilmadest.
Mõlemad täitmas on
piiritut lootuselaegast...
Koitudest ehani.
Näen seda
sinugi silmadest,
tunnetan südamest.
/Mari*Uri/
elu põhimõtted
me ootused. me lootused.
määramatult kaunid näivad.
me sõnad. me võlad.
ülepea nad käivad.
me elud. me melud.
igatsust kannavad.
me tunded. me huuled.
armastusele hääle annavad.
me unistused. me südametunnistused.
hoiavad tasakaalu väiksel õrnal hingel.
me ideed. me mälestuste orhideed.
kaitseb neid alateadvuses ingel.
me soovid. me salajaste mõtete hoovid.
kus saab varjata kõike mis pole kindel.
sõpruse puiestee
seal õhtuse lava ees
kus mängis lemmikbänd viise
tundis teiste valu see
elust laulev muusikust mees
sama lihtne ja siiras ise.
teiste liikmete saatvad pillid
tekstide ja meloodiate loojad
parandades elust tekkinud villid
luues südametesse lootused soojad.
muutes mõistvaks argielu piinad
neile kes ei saanud sõnumist aru
kel lohutust täitis õhtused viinad
silmis möllamas mässumeelsus maru.
neid ei huvitand kuulsus ja raha
vaid tahtsid jagada enda olemust
jättes raskemeelsusena elumõtte maha
otsides eksisteerimiseks tähendust.
seal seisin publikus vaikselt .....
Lume ootuses.
Käes on detsember,
kuid puuduvad lume helbed.
Vahel mõned siiski tulevad,
järgmisel hetkel needki sulavad.
Võiks ju maha sadada valge vaip,
kaduda muru ja asfaldi laik.
Kaunis valge maa,
paremat tahta ei saa.
Romantilisel metsateel,
tahaks jalutuskäiku nautida veel.
Mitte mudasel teel tallata,
kui vihma asemel, lund võiks kallata.
Lootus jääb ,et tuleb ka lume vaip,
seni on üsna vesine see talve maik.
Ehk siiski valged jõulud tulevad,
lootused on need mis viimsena surevad.
Rõõmule lahti
Nukrus koob härmalõngadest võrku...
Ega sa ometi sinna ei kuku?
Kevadel jäta küll kurbus sa maha;
Aurab ju muld; uus elu saab koha.
Looduski piisavalt jõudu meil annab;
Teretab päike,meri tahet edasi kannab.
Ees on kõik ootused,soovid ja võidud,
Uued on tuttavad,kaugemad sõidud.
Elu nii ilus kui märgata tahad...
East ma ei räägi --- selle salgame maha!
Jagame mured kõik naljaga pooleks,
Võimatu jätame saatuse hooleks.
Ära jää kaugeks,ära sulge end sahtli,
Ole sa ikka veel rõõmule lahti!
Lootused pole lootusetud
Me iga päev paremat loodame,
Me õndsamaid tunde ootame.
See lootus meid pidevalt petab,
See ootus meid abita jätab.
Kas keegi päriselt mõelnud, miks on nii?
Ehk tahame liialt kiirelt põgeneda siit..
Ehk on me lootused, need liialt suured,
Nii suured, et isegi ära ei jaksa viia tuuled
Mida teha, mina tean,
Rahulikult olema pead,
Viska mured, unusta lootused,
Sea endale lihtsamad ootused.
Kui oskame õigesti käituda,
Võivad lõpuks soovidki täituda,
Ära anna alla, tegutse edasi,
Eluring käibki ju sedasi.
Minevik. Olevik. Tulevik.
Puudutades külma, juba jäätuda jõudnud aknaklaasi, tunnen ma esmapilgul vaid kehast väljunud soojust, ent mu pilk, mis langeb Kuule, paneb mind mõtlema hoopiski muule.
Pöördun mõtetes tagasi sinna, kus maailm oli meie ees avatud ja me teadsime, kuhu tahame minna. Pingutused ja püüded, tahe ja energia, ühtsus, sünergia...
Peatselt purunesid meie unistused, lootused ja soovid, ei omanud siinkohal tähtsust ka meie praktiliselt olematud elukoolid. Taipasime, et meie soovitud ja ihaldatud, fantaasiaid tulvil tulevik ei saabu eal, kui endiselt me viibime kaugustes kusagil seal ja .....
Unistused
Ma soovin käia hommikukastes,
kui värsket jahedust õhkub nii järvest.
Soovin nautida hetki, tajudes loodust…
et säraksid silmad… et täidaks mu ootus.
Ma soovin istuda, unistades vaikuses,
uidata puude all… varjukas aias
imetleda linde, kes tiiblevad taevas
luuletada loodusest kodumaapaigas.
Soovin lentsida metsas… tee mööda ringi…
haista lõhna, mis õhkavad ilusad lilled…
soovin kuulda, kui laulavad hommikulinnud…
korjata maasikaid… juba täis on mu pihud.
Soovin supelda järves kuuvalguse ribas…
sel ajal on vaikus, pole ainustki hinge ...
.....
*
Kunagi ei saa olla sõpruses kindel
täpselt nagu sõduri saa olla
kindel et ellu jääb sõja ajal.
Kõik need täitamata lubadused,
täitamata unistused
mis lubasid ellu viia koos minuga.
on saanud unustatud - unistusteks
sa ei hooli neist enam.
Need muudavad mu sisemust,
kaotab usu kõigesse ja kõigisse
ning Kõik lootused surevad ühel hetkel
nagu inimesedki
tea, et üks antud vale lootus,
muudab inimest kogu eluks
tal Kaob eesmärk, mis oli varem.
Ning ta muutub kellekski teiseks.
A.
Õnne varas
Ta on valetanud endale ja mõjutamiseks ka mulle,
minu olemuse on ta maha matnud ja lootused visanud tulle.
Need põlevad nii magusalt ta hubase mõtteruumi kaminas,
ta ei ole kurb, murest murtud ega pabinas,
vaid loeb enda elu uut peatükki,
kus minusugusied rumalaid pole ühtki.
Ta loeb seda huviga, samas unistades,
kuidas ma uppun ta põlastavas vales,
kus keegi ei viska mulle köit ega kät ulata,
nüüd lõpuks saab ta minu haiglaslikust hoolivusest puhata.
Nüüd pole enam mind, temast hinge välja kallistamas,
olin siiski ju mina alati olnud, tema elurõõmu ja õnne v .....
Tunded!
1)Armastus annab elus jõudu,
hoolitsus annab elule oma võlu.
Tunded annavad elule imelise sära,
sõprus viib kõik kurva ära.
2) Lootused annavad elus oma tee,
unistused annavad elus oma raja.
Unenäod sillutavad ja viivad tee,
just sinna kuhu on minna vaja.
3) Elus jätta tuleb valu ja vale,
tuleb jätta viha ja piinad.
Elus tuleb jätta õelad sõnad,
tuleb jätta valu ja vale.
4) Ainult nii leiame tee tunnete teele,
ning saame elus edasi minna.
Ainult nii leiame tee armastuse teele,
ning saame leida elus õige raja.
5) Ainult armastus annab elus jõudu,
ainult .....
Keskööpäike
Olime sõbrad, klassikaaslased,
olime mängus,võistluses vaenlased.
Sarnasusi on meil palju
On meil sarnane käekiri,Ja ütleme samal ajal, samu asju
Neid sarnasusi on veel,mis ei jäänud märkamata,
nii meile, kui ka teistele.
Mängisime klassiga tõde või tegu,
ning mitmel korral pidid kallistama mind.
Viiendas klassis,olime vaid sõbrad,
kuid ütlesid siis,et armastad mind.
Sinu armastust ma uskusin,
Kuni lõpuks mõistsin
Et kõik ma lootused kustusid
Kui sõbrad sul ütlesid, et su nalja nad ei uskunud.
Kord lõpuklassis, tuletasid meelde,
mu pisaraid esimeses .....
ikka veel ilma sinuta...
Kas mäletad päeva kui kohtusime?
mil pime ja külm oli väljas
Olime lasnas ja niisama istusime pingil
Mil jeff meil oli veel pisike, tiine
Su silmad ... on nii ilusad,
ning su juuksed on nii lummavad.
Sinus on minusilmis ilu
Millega sa mu mingil määral ära võlusid
Suudlen õrnalt sind suule,
mis mu hellusi ootamas...
ja need tulised,pehmed huuled...,
minu kirg on rinnus hõõõgumas.
Oma sõnu ma alati uskunud,
kus lubadused, ootused sees
kuid lõpuks sa ikkagi pettunud-
sest valedest koosnesid need...
Tean,et sa ei hoidnud mind,
sa ei teinud seda k .....
Sina = Su elu
Sinu saatus on sinu teha,
Mõista, suunata, saata.
Pilgu eemale korra sa heida,
Enda elu sa algusest vaata.
Kui kord unistad millestki suurest
Lase tulla sel ellu just täna,
Näita väärtused välja kõik põuest,
Ava hiiglaslik kivistund värav.
Sinu ootused, tahtmised, nõuded -
Kõik on lähedal, hüüa vaid neid.
Kui vaid tahad, ükskõik kuhu jõuad,
Just su elu - on suurim leid.
Kõhkled, embad öös salaja hetki
Millest igatsed päevast päeva.
Meenub endiselt valusaid retki,
Sellest möödunud palju on vaeva.
Lase elada, rõõmu tunda
Ja las juhtuda kõigel - .....
Kaua
me kohtusime
teadmata kas kauaks
meil jätkub igatsust ja kirge
ei teadnud siis
kas ärgand tundetuli
pea hääbub või on kaua vrge
ei teadnud sedagi
kas lootused ja soovid
kord tegelikkuseks ka saavad
või jäävad ulmadeks
mis kaugustesse
vaid aja möödumisel kaovad
aeg läks
me armastusel oli tuleproove
kuid püsima jäi tundelõõm
ja möödund aeg
vaid kinnitas me soove
et ühtesulamine on vaid rõõm
nii käsikäes
me rada kulgeb
ning südames on rõõm ja rahu
ja iga hommik
kui ta virgub
taas meie embusesse mahub