Sõnale opetaja leiti 107 luuletust
Pegasus
Valge hobusega Sa ei tule,
selles ma olen kindel.
Pigem Pegasusega.
See oleks isegi nunnu.
See teeks mu tuju heaks.
Lendamine teeb alati mul tuju heaks,
toob lapseliku rõõmu tagasi,
ravib neerud terveks.
Ma ei oska Sulle öelda,
kas pegasuse juhtimiseks on vaja lube teha
ja kuidas praeguses õhuruumis nendega sõitmine mööduks,
aga ometi,
kuskil nad sõidavad,
kedagi nad kannavad,
ma arvan, et neid, kes neisse usuvad.
Kirjandusõpetaja ütles kunagi, et puhasta oma laused prügist.
Kirjanduse professor, aga, et kirjutamine on üks teraapia vorme.
Eriti kui oled .....
Kurb koolimaja
Taas koolimajad sulguvad
Jääb maha õpetaja
Mitu korda aastas peab,
teretama koolimaja?
Kas sügisel saab lilli tuua,
oma armsal' õpetajal!
Täna jälle hirm on põues
Hirm mind ahistab
Pole see ju õige tunne,
see tunne pole hea...
Kahjuks ongi kõik reaalsus,
ehk tänamagi peab...
Küll elu ise õpetab
Käidud teid ja radu kinni kasvatab.
Rotti rahvatants
Rott on suur ja kole loom. Tal on suurim tantsu soov
Talle meeldib tantsida. Kui sa tahad tantsi kaa.
Kassi õppetas ta ka rahvatantsu tantsima.
Nüüd nad tantsivad kõik koos rahvatants on suures hoos.
Rott on kuulus tantsija tantsu õpetaja ka.
Nüüd nad tantsivad kõik koos.
Rahvatants on suures hoos.
Juku vs õpetaja
Kuidas kooli Juku vihkab...
sest rutiin surub ta rõõmu maha
ta tagasi koju ihkab
jälle kodutöö jätnud aia taha;
ning õps seda jälestab
lauajalaga Jukut tahab võrrelda
nii klassis valjult kurjustab
aga teab poiss mida vastu öelda;
õps ju ise jäi ilma lapsest
kui abikaasa lahutas
ja tehti konto tühjaks ta rahast
selle faktiga Juku õpsi hinge kõrvetas;
teised õpilased said ahhetada
et mis päeva lõpuks alles poisist on
ise Juku mõtleb millist kirstu omale saada
samal ajal teda kiidab oma peas deemon;
Juku ja vanakuri koos naeratavad
mil naise kõrvad aur .....
Lastekodu
Maast madalast ma tundsin juba,
et ükskord minna tuleb mul
oma rada
Maha jätta lastekodu
Hoovid,koolid
Kaasa võtta sülemiga
head soovid
Lastekodus pole ema
On vaid kasvatajad,õpetajad
Toit on laual,tuba soe
Aga ikka pole see
Voodiski mul und ei tule
Mõtlen ema tulekule
Vaikselt tiksub seinal kell
Kus sa oled,ema hell!
Millal ükskord tunda saan,
kui musiga mind äratad?
Vastu naeratasksin sulle
Peidaks pea su sooja sülle
Küll siis näed!
Vaikselt siiski vajun unne
Kas sa tajud seda tunnet?
Kas eemal olles tunned ka?
Sul kuskil laps peab olema
Hommik kätte jõu .....
Esimene koolipäev
Tere tere õpetaja
tere minu koolimaja
teadmiste ja saladuste
avastuste hoole kodu
täna läbi sinu uste
tuleb õpilaste rodu
Pisut on ehk hirmus jah
suurte õpilaste kisa
küllap varsti harjun kah
olgu pole ema isa
Kunagi on õpitud
pea on laetud vaimu väega
läbi loetud õpikud
mis ma väriseva käega
täna saan ja koju kannan
Lilled õpetajal annan
Loodan vaid et õpetajal
jätkub kannatust ja tarmu
vahel eksind alustajal
andestada mõista armu
lohutada kui on vaja
näitab kätte õige raja
aitab läbi kooliaja
esimene õpetaja
Õpilane olla...
Sa püüad leida päevikust veel hindeid, lase olla,
nüüd kõike interneedusest Sa leiad - lae see alla,
õppimist veel märkimas on väiksem koolijüts,
kes päevikus on harjutamas käekirja just...
Sa näed ja austad õpetajat arvutiekraanil,
olles õpetatud läbi google meat`i plaani,
vahel tervest aastast ainult pool sa olla saadki
koolis, kuni tulemas koroonahaigeid tooli...
Vaata veidi, püüa päikest, ole postiivne,
koroona mõttes muidugi vaid ainult negatiivne,
hoia teisi, ära vihka aega, mis Su elus,
vahel olla on ju hea, on hetki, mil´on valus...
Õpilane oll .....
Õpetajale
Sa olid karm, kuid samas hea,
Sinu tunde ikka meeles pean...
Sa olid range, halbu hindeid sain,
Sinu sõnad eluks meelde jäid...
Sa naeratasid, olid tore,
palju hetki elust meelde tuleb...
Sa olid olemas, olid õpetaja,
Sulle tänulik on iga lõpetaja...
Sa oled Sina, oled inimene,
teeviit mu elus, minu ligimene...
- Tarmo Selter -
Tuletõrjuja
Toimus klassieksukrsioon
buss viis meid kesklinna
parklas kõrgus konstruktsioon
võtsime oma sammud sinna;
tuletõrjuja silma jäi klassijuhataja
sest ta ongi ilus naine
keegi pole selle fakti eitaja
töölistele on ta atraktiivne;
mil teised olid lahkumas
kuulsin mõminat kamorkas
sealt leidsin õpetaja võõrast katsumas
proua lembevajadus silma torkas;
pilti vaatama kõik tulime
käed on neil üksteise kehal
sest, kui on midagi tuline
on tuletõrjuja kohal
Onu Väino mask
Hoolimata ta kiiksudest
on see mees kuldsete kätega
korjab pappi varuosadest
ja teeb muud tööd suure südamega;
ja tal on suur leidlikus
omale riidest tegi maski
on kõrge tema paindlikus
aga lollusega sai hakkama siiski;
koroona ajal ei saa temagi ilma maskita
nii teist peret salaja külastas
ja kui onu Väino tahab tutti haista
nii su naise trussad ära varastas;
nüüd käib ta absoluutselt igal pool
stringi kujuline kaitse on ninal ees
teda kutsub intervijuud andma Tartu Ülikool
sest ta ongi nii asjalik mees
Õpetaja meenutus
See kevad on sundinud vaatama
aastatetaguseid tulekuid.
Väiksed käekesed emade pihkudes,
pilgud akna peal saatmas neid minekuid.
Veel väikesed on käed ja te jalaast,
suurde maailma viimas on need.
Ema südamesoojus toeks alati on,
isa näitamas teil õiget teed.
Täna lõppemas ühe raamatu reis,
siin lood olid argipäevaselt soojad.
Oli sõprust ja tarkuse kogumist –
te ise olite päevade loojad.
Neli aastat me veetsime iga päev koos.
Nüüd ootamas kool sõpru häid
Mingu õpinguaastad teil tegusas hoos,
tarkus paitamas olgu te päid.
Kokkupuutel kergelt reageeriv
Vihun ma riimi; pilguta silmi;
kirjutan stiili;liiguta lilli, kiiruga pikki;
Kaalikat; kanga punaseks maalimas;
Sikuta-Sikuta: Pinguta-Pinguta;
Liiguta liiguta; virvarri ministriks;
Sillutan-pillutan-kihutan terve miili;
Üle käte siin mindi; ülbed hääled;
Olematu teenindus ja tahavad tippi;
Problemaatika; Lahendan sõnade paariga;
karistan kui vassivad; salmistan kui nad rassivad;
Masinad ja ennast mitte kuigi harivad; laginal;
kogu see plagiaat praginal; õhukese kardina;
ampfiib ambaal mu põrand on lagi tal;
pimesiku meistriteos;Videvikus keegi Peol;
Helbi neid helbeid .....
armastuse keel
Me võime valdada
me võime kõneleda
mitmeid erinevaid keeli -
ilusalt
veatult.
Armastuse keelt
õpime mõistma
õpime rääkima -
terve elu.
Sest süda on
see mis peab kuulama
ja samas panema sõnadesse
meie tunded -
need soojad
need ülevoolavad
mida tunneme
teineteise vastu.
Aga kahekesi õppida
seda imelist keelt
isegi kui elu jooksul
vahetuvad õpetaja
ja õpilase rollid -
sest ma saan jagada
kõiki neid uusi sõnu
iga päev vaid Sinuga.
Minu õpetaja
(analoogiad)
Sa oled päiksekiir,
mis näitab väiksele, kus läheb piir.
Sa oled autorool
ja nii on lastel suunaks ülikool.
Sa oled vihmapiisk,
kes ujuda võib vastuvett kui kiisk.
Sa oled pehme pall,
nii pehme, nagu vanaema kootud sall.
Sa oled kahekordne vikerkaar,
kuid vahest nagu üksik saar.
Sa oled pliiatsiga tehtud joon
ja jagad kõigiga, mis lood.
Suvepuhkusele!
Näe, kevad lehvitab, teeb pai!
Soe päike suve algust teatab.
Meil kolmas aasta otsa sai -
kõik õppetööga seotud peatab.
Taas õpetaja jagab mappe,
neis te enda tehtud edusammud.
Ka emmed koristavad kappe –
sa kärsitusest trepil tammud.
Nüüd aeg teid suveteele viib
ja päike pruuni jume annab.
Toob naeru näole kirjutiib
kui tuul ta maasikale kannab.
Aeg edasi kuid ikka rühib
ja sügis piilub õunapuul,
tuul sügislehed kokku pühib
me kohtume taas naerusuul.