Sõnale orav leiti 53 luuletust (pop)
Mis on oraval ja jänesel vahet?
Kord jänesel oli sünnipäev,
ning kohal kõik jäneslas väed.
Aga orav üksinta kükitab laua taga,
ja kuulis "Orav ära seal maga!".
Orav siis võtis õlle ja läks
võrdlema, kes on paks.
Oli jänes paksem tast
ja kõhnem oli orav temast.
Ja kõrva pikkus oli suur.
Oraval villand sai,
ning hõikas " Goodbye!"
Oli vaesel jänesel nutt nüüd suur.
Talve ootuses
Varahommik,härmatis veel maas.
peagi talv,meil saabub taas.
Merelt kuulda veel viimast lappajate häält
neilgi viimased korrad tulla mere päält.
Saabub talv,mõni loom unne poeb
kuskil oravakene oma varusi üle loeb.
Talve leevendab,mõtted uuest suvest
tule ruttu,meil kärmelt siiber saab lumest.
Varakult väljas juba pime
sõidad kodu poole,läbi jäise udu vine.
Varu välja lõhenenud huultele salv
meil kätte jõudmas on talv.
Marko Vaima
Särts - särts, raha põleb
Eesti energia saatis kirja
näib, et minust tehakse orja
sest üle 300 € arvet mul juba
ja mööblist tühi on tuba;
mille kirbuturul maha müüsin
püksil rihma kokku tõmbasin
et elektriarvet tasuda
mitte, et külmas ja pimedas istuda;
käinud toitu vähe ostmas
ja edaspidi purki sittumas
olen siis pigem näljas
kui külma küüsis paljas;
aitüma Suur Ema, Kaja Kallas
see eit nõiapotti hinnatõusu valas
käib riigikogus hookus- pookus
mu raha on ei tea kus;
särts - särts, raha põleb
arengumaa tiitel Eestile tuleb
kui see on tuleviku viis
laskem end maha, sii .....
Detsember
Jõulukuu käes, aga jõulud veel kaugel.
Taevas vaatab maad.
Lapsed vaatavad taevasse:
kas hakkab juba ükskord sadama?
Lund, ikka lund, mida siis veel!
Õu on täis päkapikkude pisikesi päkajälgi.
Keegi peale Muri ei näe neid,
sest lund, lund ju ei ole.
Muri ka ei näe,tema tunneb.
Oravad on hallid ja õnnetud,
jänesed on valged ja vihased –
kuhu see lumi siis jääb?
Kirikukellad juba köhatavad kõrisid kõlavaks,
tornid torkavad oma tipud pilvedesse:
kas lund on?
Kui ei olegi
jõulud tulevad ikka.
Imeaed
Ma tahaks teada,
mis siin kasvaks
ilma minuta,
kui kõrgeks sirguks lepp
ja oblik
sinuta,
kui mitu lille avaks oma punga
meieta,
kui palju pajusid lööks pilli
ilma teieta...
Ma tahaks teada,
mitu oravat
mind igatseks,
mitu metsanotsut sinu
välul sigatseks,
kas me aiast saakski
rästikute pesa
ja teie põllulapist
lõokeste kesa...
Ma tahaks teada,
palju konni sulpsaks
tiiki,
mitu ritsikat saeks oma
pükse viiki,
mitu mesimummu leiaks
õõntes taru
ja mitu korda kasvaks meres
kalavaru...
Ma tahaks teada,
palju hüüaks kukulind -
mitu aastat ennustaks,
ku .....
Sügise näod.
Sügisel on mitu nägu,
loodusel käsil mitu tegu.
Lehed langemas on puudelt,
kõik valmistumas talve kuudeks.
Orav see korjab talve varu,
karumõmm tühjendamas on mesi taru.
Taimed lehed heidavad,
mulla sisse end peidavad.
Valmistuvad talve uneks,
peitu poevad kuuks,mõneks.
Loll Optimist
Seisan kuristiku äärel, vaikselt oma maailma kaon,
Ümberringi kõik korras, vaid minu sees on kaos.
Tormituuled minult soojust röövivad,
Kõik tunded aina rohkem segi pööravad.
Viimne soojus on mu põlev soov,
Saada sinuga üheks, aga sa ei ole selle poolt.
See hinge seest on ära söönud,
Olen optimist ehk minu juurde pöördud?
Sulle tahan vaid head, armastan sind, kas tead!?
Miks sa usud, et olen egoist, need on su enda vead.
Vead uskuda ja näha ainult inimeste palet,
Isegi kui usud, usud sa teiste valet.
Üle ääre astumine nii kergendav mul oleks,
Aga olen loll opt .....
sügisene ilu
viimased päikesekiired hääbumas taamal
suudlemas hüvastijätuks taevasilmi
sügise pilk igatsusega rongijaamal
ära saatmas suviseid armastuse ilmi.
järvede vetel hõljumas müstiline udu
lahtuv soojus segunemas külma õhuga
oravake armsalt pähklike pihus tudub
nähes und suvisest saagist täiskõhuga.
peale homset maailm teistpidi käib
olenemata kellast mille ajaarvamine sama
päev liblik lühike - öö lõpmatu näib
virmalised maalivad taeva vikerkaarest ilusama.
külmetanud maa soojendamiseks laotand lehti
hapralt hurmav tundub nii kodumaa loodus
veel enne .....
Kaja Kallas
Sinu nägu näen reklaamil
nii palju jama on su silmil
ära loodagi, et oravaid valiks
sest te vampiirid teete rahvast lolliks;
ilma Siimuta sa niisamu ei seisa
riigikogus on tööl endiselt su isa
käbi ei kuku kännust kaugele
isegi sina õige asjaga ei tegele;
kollaste parteil on omane ahnitsus
"sinu valitsus ja meie valitsus"
see oli NII imelik, mis ütlesid
mida sa peaministrina küll mõtlesid?;
kuhu sa kuulud, on rikaste partei
kas väikeettevõtjaid austatakse - ei
kui Euroopale Eesti maha müüd
kas siis tunned peaministrina süüd?;
oled hairduselt .....
Oravapoiss ja käbi
Oravapoiss raputas
kuuselt lund,
käbi kätte sai,
käbi veel lõhnas
vaiguselt seal,
pessa ta tirima peab.
Oravapoiss sikutas
ja sakutas mis sai,
käbi ikka
kuuse külge
kinni jäi.
Käbi oli suur
ja vaigune,
oravapoiss ei jätnud
käbi rahule,
kuuseladvust lumi
potsatas,
alla kukkusid
mõlemad.
Kuusekoopast oravalapsuke
itsitas
ja ehmund oli
natuke,
aga käbikuningas hüppas
oksalt oksale,
kuusepuult maha
potsas lumeke.
Sügis
Lehed keerlevad kõnniteel,
puudel lehti on veel,
vahtralehed kuldkollased,
pihkugi mahuvad need.
Päikseketas taevas madalal,
rändlinnud lahkunud on,
tiigivesi mustjas kollane
konnade koduks see on.
Punnsilm konn,
lõua all pehme kotike,
krooks,krooks-ta rahul on,
sulpsti kõrge hüppega,
tiigivette poltsatab.
Pehkind kännul elu läbi,
putukate saagiks sai,
orav peitnud sinna käbi,
või ehk see tal üle jäi.
Suvi kaua hoidis pihku,
rivaalitseval sügisel,
lõpuks mindi ikka lahku,
võim on kuldsel sügisel.
Trill ja trall metsa all
Kurekellad helisesid,
käokellad kukkusid
hiirekõrvad kikitasid,
kullerkupud kudrutasid,
varsakabjad kallistasid,
võililled vadistasid,
sinililled edvistasid,
nurmenukud tukkusid,
piibelehed piilusid,
ülased üllatasid,
lepalinnud leppisid,
tedrekuked mängisid,
kägu kukkus omal viisil,
orav takti nagistas,
öökull öö unustas,
lepatriinud luuletasid,
mesimummid maiustasid,
siilipoisid sihverdasid,
rohutirtsud viiuldasid.
Oli see vast trill ja trall,
metsa all.
Kummaline käbi
Päkapikud sahistasid,
puude vilus nahistasid,
tirisid üht käbi suurt,
mis otse kukkund
kuusepuult.
Käbi oli eriline,
sees valguskuma
kummaline,
iga seeme,mis käbil
sees,
praksus kui säraküünla
leek.
Orav silkas siia-sinna,
Käbikuningana tundis ennast,
kohev saba tüüris puul,
käbi jahtis kuusepuul.
Päkapikkudel nii häbi,
vedada ei jõudnud käbi,
käbi suurt ja kummalist,
ta metsa alla
mõeldud vist.
Sära,sära
käbike!!
Jõulurõõmuks kõigile.
sügisene võlu
tahad unustada hetkeks koorma õlul
pane selga mantel ning kätte kindad
vaata ringi pargis.. imetle võlu
puude hingelist hingust hingad
oravat tõrudega rõõmsa pilguga hindad
kui ta lehehunnikus otsides sahistab
sina ka mänglevalt proovid.. oh kui mõnus.
vahet pole kas on siin hommik
või peale tööd tulles hilisõhtu
õdusalt ilus siinne iga hing
vaid ülevoolavat armastust õhkub
ajakapsel parandab kõik lõhkunu.
haldjas pintsliga süütab tähed
et ei oleks kojuminek sulle pime
ning äkitselt tunned kui lähed
sinus sündivat imelist öist ime
virmalist .....
Orav ja kuusekäbi
Orav vinnas kuusekäbi
tahtis pessa tirida
Väiksem käbi oli ligi
suurt ei jõudnud vedada
Vaigulõhnaline käbi
orav tema kuningas
Käbita ei saakski läbi
ükski orav ilmapeal
Orav hammastega toksis
käbi suurt ja vägevat
Hända keerutas ja rapsis
jagu püüdis saada tast
Käbi seemned pudenesid
kuuseokstelt libisesid
Lõpuks kukkus käbi ka
ühes käbikuninga võiduga
Eurodest kõrgepinge
Kui uudiseid elektrist lugesin
siis ära ka minestasin
sest niigi mul raha napib
uus aasta rahakotti kokku lapib;
ei kujutaks ette, et arve oleks 500 € kuus
sellest valu peas, veres, lihastes ja luus
see on eurodest kõrgepinge
uudistega külm särts jookseb hinge;
sest on nüüd valida
kas külmetada või nälgida
et kuidagi kokku hoida arvet
vaja maandada maksude survet;
aitäh, kulla peaminister
uus aasta on paras tsirkus ja teater
meilt talvevarusid kogud
nii langeb uuesti orava reitingud;
ei tea, mida kuulsused elektrist soiuvad
endal pappi sitaks, mida raiskava .....
Mälestus
Raagus oksad mind piitsutavad,
lehed langend ammugi,
mitmendat sügist käin
ühte rada,
kõrvalteid ei olegi
Tuul,see naerab mulle näkku,
prille ninalt sikutab,
ulub kõrva,
kaob siis ruttu,
kord ju olid nägija.
Pehmes samblas seened rodus,
elu neid ei kõiguta,
eemal pohlad meelitasid,
tahtsid sohu tirida,
jändrik känd,aga jalgu väänata,
orav viskas käbiga,
miks küll teda ei märgata.
Metsa kohal pilved tulid kokku,
mustad,sünged-salaja,
tuul neid rebis kokku-lahku,
elu vastas samaga.
Hirm mul tekkis ühtäkki,
kuis saaks metsast minema,
Vaikus kõhe .....
Sügis tasapisi läheb
Sügis tasapisi läheb
oksal vares kraaksatab
Puudelt ammu langend lehed
orav käbi nagistab
Samblasülle jäänud seeni
jäänud pohli punavaid
Igal pool on sügisjälgi
neis peidus mõtted sügaval
Sügis tasapisi läheb
mulgi tuleb harjuda
Hinges pimedust on vähem
mulle meeldib tali ka,
siis valgust hinges küllaga!