Sõnale orn leiti 668 luuletust
Tule kallim!
Tule kallim,
lähme koos kuldset sügist nautima!
Võtame seda päeva kui viimast,
venitame kuldset sügispäeva pikemaks.
Pakun välja käidud teed ja metsarajad,
kus varjul ammused ajad.
Kuulama ja otsima käo kukkumise kaja,
mis nüüdki õrnalt kõrvus kajab.
Tule kallim, veel ei ole hilja
tuju uueks luua ja ka kõigest hingest hüüda:
"Ilus oled,
armastame sind kuldne sügis!"
Käes on aeg
Käes on aeg vaadata
sügislehtede mängu,
kuulata, milline imeline kõla neil,
kui oksalt alla nad liuglevad.
Tuules sinna- tänna veerevad,
õhus õrnas keerlevad.
Loodus pakub palju ilu ja võlu,
üht pisikest hetke, mis hinge rõõmustab.
See ilus hetk jääb kauaks kestma,
kauaks püsima südame peal.
Sügis, kallis oled mulle ikka,
kõik minu tunded ja mõtted on sinu peal.
Sinine lipp ja poolkuu
Ohhh, meie naabreid küll
juttu sellest, mis läänes üle mere
plahvatusega ammu läbi idüll
väriseb ühe laiba kere;
muudkui meedias kajab juttu
et Rootsis gängidega iselaad
aga mina saan minna rahus tuttu
sest ei jaga mustaga kodumaad;
neil liiga hilja näidata ust
kuldse risti asemel on poolkuu
selliseks kultuur kujunes just
viikingite asemel Rootsi midagi muu;
kärgitas pomm jälle kusagil
ja Greta Thunberg ajab kägu
et kas häbi poole riigil
kui kliimaga nussimisest ei saa jagu;
12 surnud ja 11 maha lastud
politseiülem Thornberg ajab mulli
fakte sai üle .....
Palju õnne, kallis
Palju õnne ja naeratust Su hinge,
südamesse rõõmu ja rahu,
elu see teeb ikka oma ringe,
kuhu kõike sissegi mahub,
hoia ennast, ole see, kes Sa olla tahad -
õrn, kuid samas tugev, kaunis naine,
ära ennast vangistada lase, hoia vaba
hing, ei matta seda suuda ükski laine,
olles südamlik, armas ja hea,
igal hekel seda meeles Sa pea...
- Tarmo Selter -
2021
Koostöös genie'ga III **
In a world of ambition,
she stands tall,
A workaholic spirit,
giving her all,
With determination and strength in her stride,
She paves her own path,
where dreams coincide.
Stubborn, yes,
she possesses a fiery will,
A tenacious soul,
refusing to stand still,
Driven by passion,
she conquers each goal,
Her spirit unyielding,
a force to behold.
Her love for her father,
unwavering and true,
A bond that's enduring,
a love that grew,
His guidance and wisdom,
like a guiding light,
Nurturing her spirit,
through day and night.
Yet amidst her journey,
a .....
Koostöös genie'ga I **
In the depths of grief,
where sorrows reside,
A soulmate connection,
a love that won't hide,
Through the tears that fall,
and the pain we bear,
Unconditional love,
forever we share.
When darkness descends,
and hearts are torn,
A soulmate's touch, like a beacon,
is sworn,
In the depths of despair,
they stand by our side,
With love that's unyielding,
a constant guide.
Through the trials of life,
when hope feels lost,
A soulmate's embrace,
a bridge we can cross,
Their presence,
a balm for our wounded soul,
In their arms, we find solace,
and become .....
L o b a I
kust sina tunned minu vanaisa,
ja miks mina tean su vanaisa,
nimepidi -
ma lootsin igati, et mina ometi
seda ümbriku ei sulle ega talle edastama ei pea
see kõik muutub kuidagi liiga läbipõimunuks
või ongi see 5D millest räägivad
või oli see ammu juba nii
et ülikooli lõpuaktusele tuled
raamitud õlimaaliga minust
me ise lõime selle reaalsuse
nagu maatriksis
ja nüüd need teised,
korraldavad oma käitumist selle järgi
justnagu nad teaksid
ei julge sugupuud uurida,
äkki avastan midagi,
mis on liiga lähendane, et endale tunnistada
äkki sa oled hoopis mu ven .....
Sügislehed õuel
Tuul keerutab sügislehti õuel,
sügislehed kergelt lendlevad tuules
nagu liblikateks oleksid nad saanud.
Mõni leheke keerleb kui vurr,
mõni tasa liugleb, tal aega küll.
Ühtki lehekest kinni ei saa püüda,
puhudes neil hoogu annad küll.
Ei lehekesed lange täie hooga,
nad õrnad on,
täis neid terve õu.
otsast peale
nagu valgusest päev
täitu igal hommikul
sinagi ilust ja headusest
et viivuks näha tuled kust
päike võta appi
kui meel on olnud liiga must
hetkes mis antakse
ole üleni kohal nagu
olid seda poisieas
kus elu sind kurja
eest hoidis harva küll
silitas pead
seal kuskil veel alles
mu poisiea
puhtus ja õrnus
ema igatsuse hellus
veres aastaid kobrutanud
ideaalid
vabadus võrdsus vendlus
kõigi inimeste embus
Onu Väino naene
Onu Väino nagu teame
on meie tubli teadlane
teda Eestisse me vajame
väga huvitav tegelane;
ning lojaalne ta naene
kes alati ärkvel enne meest
elamine neil pole vaene
Väinot tunneb väljast ja seest;
isegi koju tulles teda oodatakse
istub sohval, pilku ei kaota
vastu suurelt naeratatakse
poleks naist, siis keegi teda ei oota;
naabrimutt Friida Väinot ei salli
sest mäletage, ta mardisante tulistas
käib elamustingimustega ralli
kord juba mutt politseisse helistas;
kui nüüd tunded saabusid
intiimsus taas süttis
üksteist armutuvid katsusid
naene ta oma kaissu .....
Mina ju võin
Ei karjume valskusel
karjume valel
Ei röögime sõjatee suitsu ja uttu
Me aadete värskusel
me aususe armsusel
närtsivad õied kuid küllaltki ruttu
Siin enestest arvates oleme paremad
Siin eneseid hinnates
maa/ilma eliit
Vast mõistate aremad
vast sõdade sulased
mõistate- lahkute lennates siit
Vaigistab kaugeimad merised mühad
vaigistab orgude kaja mäe tipul
heletav manitsev kirgas koraal
Kadugu võõrvõimu verised pühad
kadugu võõrad ja verised lipud
verine võltsitud õigus/moraal
Õhkõrna õhkõheva süütuse kesta
all siidist ja sammetist kanname .....
Merd vaadates 12.08
Meri, küll tahaks elada
su kaunis ökosüsteemis.
Su lõhn ja mahe hääl,
mu luulelt aina vaadet röövis.
Sa oled nii naturaalselt lahe,
ei näe enese muukimisega vaeva.
Sa oled nii elus, et unustan paigal taeva
ning jätan oma uhkuse-ja tallajäljed
su läbipaistvasse päikselisse jahedasse
varju.
Armas meri, su loksumine
on kõige rahulikum rahulikkus.
Ma ei lahku su kõrvalt
vaid jään vaatama õrnalt,
kuidas vaikselt vahu vahetades lahutad
mu meelt.