Sõnale otse leiti 222 luuletust (pop)
räpp
Olen psühhopaat, kes ravist ütles lahti
Hadese klient, keda pimeduses nähti
Vaarao, kelle püramiide ei leita
Eksind hing, keda mitte keegi aita
Riimivabrik ja selle ainuke tööline
Kelle eesmärk pole magamine, söömine
Tahan elada ja ellu jääda
Elada, mitte oodata viimset päeva
Taon sõnu seina kui kiviraidur
Kõik otse südamest, valedest ma hoidun
Sõnu küll loobin, a mitte hooletult
Räpin oma moodi, pisut erapooletult
Loen sõnumeid ja kõiges kahtlen
Räppides ma suhtlen, rumalust nuhtlen
Ja südamest suure tüki kingin
Mitte istumiseks vaid seismiseks on pingid
.....
Sisemine hääl
Merd kattis kurblik vaikus
ja kajakad lendlesid vete pääl,
lain'te kohal armastus kaikus,
minu kõrvu paitas vaikuse hääl.
Tundub, kui lõputu rahu,
otsekui maailma tagumine äär.
Siin istun ja lunastust palun,
vaid me hing on ju see, mis jääb.
Ma ei tea, mis mind sunnib,
mis mind tagant tõukab ja ähvardab.
See vastu minu tahtmist punnib
ja kui leek minus uuesti lahvatab.
See käsib taaskord mul võtta,
võtta oma süda värisevasse pihku
ja joosta tagasi tunnete sõtta,
et jälle võiksin tihkuda nuttu.
Ei oska ma öelda sest lahti
ega niisama minema ajada. .....
Mitu südant
Olen kaotand mitu südant
oma teel.
Olen võitnud mitu südant,
rohkem veel.
Olen kaugusesse vaadand
lähedalt.
Olen igatsuselaule laulnud
kähedalt.
Olen kilde kokku korjand,
purustand.
Olen kurja meeles pidand,
unustand.
Olen kerjust lohutanud,
teinud pai.
Olen vaenlast hellitanud,
kuni sai.
Olen vihanud ja neednud,
parastand.
Olen petnud, valet vandund,
varastand.
Olen pooli tervendanud, tervet
poolitand.
Olen valgust varjutanud, varje
koolitand.
Olen olnud elav surnu,
hingetu.
Olen olnud voolav õnn,
hirmpidetu.
Olen olnud peal ja kohal,
üleval,
servas, keske .....
Mida Sa Türa Teed!?
Mida SA türa teed?
Hipi kalkar; shikilt narkar;
litslik maakas; ambaali kargas;
Mida sa Türa teed!?
Autoriteet? Inimkonna Lohviku dieet;
Alla käinu mentaliteet; Kuningas oma Pasa sees;
Nii, et käi vittu! pugeda,et äbarikule meeldida?
Tõeline värdjate planeet; kelle uhkus-ülbus ära hellitas;
ei mingit perse lakkumist siit; otse jalaga kobaraisse;
vot see on aus stiil; arva mida tahad; sassis tropp;
terve elu vältel su pea ainult täis paska- Ennast alla laskmas;
sest teised kõik siin kartsas on sellisest käitumisest killukese haarand;
Eks kõik on õigustatud; vastu kar .....
Mul on unistus
Mõtestan lahti elu, istun pingil paberit vaatan
mul on unistus, kui Luther Kingil 63´ndal aastal,
Kas peace ilutseb sildil, vastus on jaatav,
Tolerants domineerib, süütab pirni
kuna ammendund on elulaad laastav.
Vaata! oleme liialt kaugele läind et naasta
on liiga palju saasta, liiga palju igal aastal
neid kes kirbul hoides meid, hoides käes pidemeid
silmadel sidemeid, propageerides demokraatiat
nii meedia keeris see masse hüpnotiseerides
Rasse diskrimineerides, nii rahvast provotseerides
Sõjaks mitte rahuks, toolileenile ma nõjatun
mõistes et mulle see pähe ei mahu.
T .....
Sõber tuleb külla
Sõber tuleb külla –
kohvi on veel soe.
Sõber tuleb külla,
päevi eal ei loe.
Sõber tuleb külla
juttu ajatama…
Sõber tuleb külla
elust pajatama.
Sõber tuleb külla,
lapsed ümber ilma.
Sõber tuleb külla,
vaatab otse silma.
Sõber tuleb külla,
nagu oleks mina.
Sõber tuleb külla,
pilgus taevasina.
Sõber tuleb külla,
tähtis pole nimi…
Sõber tuleb külla,
tunneb paremini.
Sõber tuleb külla –
alati saab mahti.
Sõber tuleb külla,
hoiab hinge lahti.
Sõber tuleb külla,
ikka süda soe.
Sõber tuleb külla –
toob kaasa elutoe.
(P .....
...
Su terves lauses pool vast oli tõde.
Näis õrnusteski sunnituse maiku.
Jäid endiselt ja ikka olid sõber.
Ma olin tasa. Armastasid vaikust...
Su pilgud tihti saatsid minu varju.
Ei vaadand otse silma. Jägisid.
Ehk olid lihtsalt vähesega harjund?
Sa tahtsid enam. Küllap nälgisid...
Veel tänagi end minevikku vaatan.
Sus palju näen. On halvast rohkem head.
Sa kandsid mind ja mina sinu taaka...
Kes väsis varem? Parem, kui ei tea.
Heliriin Puistamaa
Otse südamest
Sa oled mu unelm,
mu fantaasia,
oled mu arm,
mu kallis kaasa.
Sa oled mu soovid,
mu unenägu,
oled mu lootus,
mu ilus kaisukaru.
Ma Armastan sind
ja olen sulle truu.
Ma olen kõik, mida vajad,
sinu jaoks toon taevast alla
selle ilusa Kuu.
Tahan olla sinuga,
Armastada sind.
Tahan olla koos sinuga
vaba, kui lind.
Sinust on saanud põhjus,
mille nimel elada.
Uue elu ilus algus
Jah-see oled Sina!
11.12.2007
Tõttan ajas, ette ruttan
Ootan seda päeva ma
Mil Sind kätele saan võtta
Kanda õhtust öösse, jaa!
Eilsest nii on saanud homne
Märkamatult mulle
Vaatan, unistan ja ootan
Pilk on suunat otse tulle
Tule väreluse saatel
Tunded meeltele on valla
Iga hingetõmbe järel
Igatsust vaid hingest kallab
Unistaja olen öös
Pehmes tulelõõsas
Omaenda mõtteid söön
Igatsuse vari kaasas
Tõttan mõtteis
Ruttan, ruttan
Sinu juurde kohe
Peagi taipan ma et see vaid
Unistuse habras ohe
Sinu silmad need mul meeles
Täna ja ka homme
Halvab teadmine – neid pole...
Aga .....
Finiš
Siis kui viimnepäev (aktus) koidab,
inimlastel meel(etus) loidab.
Tormlevad lill'tega õnnitlushordid,
keele peal võltspaatoslikud akordid.
Soovivad edu ja soovivad õnne,
puistavad määratuid pisaraid kõnne.
Ülistab terve sugulaskoor:
"Milline õnn on olla veel noor!"
Ei tea nad miskit protsessi sisust,
Ütlevad vaid: "Nüüd pääsed sa risust!"
Kleite nad vahivad pärani sui.
Kui ütlen, et vahust mul täitsa --- suva,
seisab kond tagajalul täitsa jahmununa
-----------------------------------------kuna
milleks meile sisu, mõte ja tuum?
Näi .....
Jõuluplaan
Magab voodis väike Mati,
aknalaual suss on vatist.
Aga ärev Mati luksub,
sest et sussi pani lõksu.
Tahtis püüda päkapikku
otse oma lõksu pihku,
et kui koidab valge hommik,
lõksus on tal kommihunnik.
Nüüd siis viimaks koitis hommik,
kus on tema kommihunnik!?
Pole sussi, päkapikku,
pole läbi läinud trikk ju.
Aga siiski vedas veidi,
suss tal kuuse alla viidi.
Olid kommid, oli suss,
sussijussis kingitus.
Sirelite aegu
All sirelpõõsa lillatavaid sarju
mu valge käsivars kui luige kael
nüüd püüab kobaraid, mis okste lael
loond loogeldes suurt värisevat varju.
Ja silmad niiskuvad: ei julge harju
nad iluga, liig raske minu vael -
ah, piki maja violetne pael,
seal pungi puhkemas kui suuri marju.
Ja tõstan säravamat safiirkrooni,
et see end juuste kullakuhja plehiks,
ma õite rasket küllust üle pää.
Taas tunnen tuksatavat noori sooni:
on nagu mind mu õtsev veri ehiks,
ah, elada on imeliselt hää!
Pilt.
Joonistades mälestusi paber neelab tinti.
Must ja valge. Tasakaal. Nii omane ja sujuv.
Ilu trikoloor lõi elu õigetpidi vinti...
Näis nii õige selge taevas. Pilved olid tuju.
Käsi maalib, gaas on põhjas. Lendasime ajas..
Pildile jääb tuules nautlev liblikate lend.
Kõike oli piiramatult (otsekohe) vaja.
Leidsime ehk mõndagi, kuid kaotasime end.
Oli see siis lihtsalt keemia, enne takti paus?
Puudutustest puudutatud näilisuse sarm?
Paber muutub tühjaks. Valge leht on (liiga) aus...
Olnud ilule koob pitsi valusmagus arm.
Heliriin Puistamaa
Kevadel
Kindad rebin käest,
võru rebin suult,
laevukesi lasen
voolu allatuult:
minge, sõbrad, minge,
leidke oma tee,
koski, keeriskäike
ärge valige!
Minge, sõbrad, minge,
võtke otsetee –
mered jälle lahti,
on ju kevade!
Mina seisan siin
ja vaatan teile järgi,
kuni veel ei tunne
varbaid porimärgi…
Mina seisan siin –
see on nüüd minu töö,
mille mulle andsite
täna üleöö.
/Mari*Uri/
Sügis on jälle kord
Vahtrad heidavad lehti
Sügis on jälle kord
Süda otsekui pehkib
Tuju on rusuvalt morn
Suislepa hapukat hõngu
Sahvririiuleilt lendub
Hallad on raastanud põldu
Karge on sügise embus
Pliidi all söestavad halge
Leekide purpurkeeled
Hingel ei hakka kergem
Aina suvi on meeles
Maren Toom 1988
Teeme elu värvilisemaks
Meil kõigil on kiire,
meil pole enam piire.
Kuid meil on kohustused,
tähtsamad kui ohutused.
Me teeme iga päev,
ühte ja sama,
see on meie jaoks kui tava,
kuid see on ju puhas jama
terve elu oleks nagu lava,
kõik vaatavad su kava.
Paraku emotsioonides pole ava
kõik on üks ja sama.
Me oleme kõik mõtetega
telefoni sees,
kahjuks meid ei huvita,
mis on otse ees.
Me mõtleme ainult enda peale,
kuid mitte enda tehtud veale.
Nii paljud vajavad ju abi,
kuid me ei saa omavahel läbi.
Me peame parandama ühiskonda,
laiemaks tegema teekonda,
ning rõõmustama oma perekond .....