Sõnale otsing leiti 37 luuletust (pop)
Oh, sõber!
Kas ehk sõprus pole
muud kui imetlus.
Imetletavate iseloomu
endasse imemise püüe.
Ka sellegi taga peitub
egoism, kui ma ligimesest
miskit ei oota ega
pane ta õlule täitmata
jäävaid kohustusi.
Ei eeldada kellestki
miskit ei tohiks.
Puhas siiras hetkeime
me vahel kui säde
helgatab.
Kui mõttevahetuses
elektrilained me peade
kohal välgatamas.
Apaatiline tundmus
läbi õhu.
Jõulu otsing
Üle suure taevapilve
lendab hõbevalge saan.
Kaunis ilus mees seal istub,
käes on piits ja linnaplaan.
Otsib kohta, kuhu minna,
vaatab oma plaani käes.
Lendab üle terve linna-
Järsku, ühte kodu näeb.
Vaatab korra, vaatab kaks.
Lapsed seal ju vinks ja vonks.
Mis seal enam otsida,
tuleb kodu uurida.
Jõuab sinna, jagab kingid,
ise istub soojal pingil.
Lastel kõigil salmid peas,
kohe kõigil pakid reas.
Otsingul
Ma vaatasin ette ja vaatasin taha
puu otsa vaatasin ning põõsa taha
surfasin netist ja tsekkisin klubist
otsisin korra ka kesköisest pubist
ühega käest hoidsin ja vaatasin silma
teisega kirusin kehva suvist ilma
mõnega käisin teatris ja istusin kinos
trehvasin rullirajal ja hängisin autos
üks oli liiga noor ja teine liiga vana
mõnel nõme töö, mõnel auto väga jama
kes väljast paistis ilus sellel kole iseloom
kui muidu oli tore, selgus, joob nagu loom
kel kõike tundus olevat sel mõistust jälle vähe
ja päris igaühega ju välja ka ei lähe
nii ma nüüd i .....
Haiku tõest
Tõde lähedal -
seda ei pea otsima,
kuulake südant.
Tõde alati
peitub sisemaailmas,
hinge muusika.
Lõpmatu mõte.
Tunnetusele püüdle -
tee sinna on pikk.
Süüvi endasse,
see heidab tõele valgust
ja elutarkust.
Kurb elutõde
on julm ja paindumatu -
lõputu võitlus.
Liiguta, heitle,
täiusta oma vaimu -
omanda tarkust.
Hea võitleja on
oma eesmärgis kindel -
see on elukunst.
Eluraskused
annavad meile tarkust,
jätavad jälje.
Elumuutused
aitavad meid arengus,
tõeotsinguses.
Sinu tõde on
sinu hinge peegeldus -
.....
Nõid
Poolenisti poolitatult kiikasin su poole
silmanurgast, kui sa minu püüdlusi ei näinud…
Eristusid selgelt ülejäänud kirjust hulgast –
sinu otsinguks ja leiuks aega mul ei läinud.
Märkasin su kohal nagu läbipaistvat krooni –
oled kõrgelt sündinud, vist ise sa ei tea…
Minu ämbliksilmad näevad rohkelt kalliskive,
kuid madalamaks murust ennast tihtilugu pead.
Varjatu on varjamatult tunda kõige ümber,
räägib tõde valjemalt, kui arvatagi võid…
Tänan vaikselt, et sind tundma sain ja et sa minult
teisepoole suuna võtsid. Naiseks sai sul nõid:)
/Mari*U .....
Kõrbes
Sammud silmapiiri poole sean
see on mõttetu,ma tean
kõnnin ikka,tasapisi
ma soovin näha virmalisi
Mööda jalalälgi astun
sammu pidadagi katsun
keegi ennegi on läinud siit
need jäljed on mu ainus viit
See keegi kes siit enne läinud
kaugel silmapiiri taga käinud
Kas ta leidis virmalised?
Enda hinge lunastused
Nüüd on kahed jäljed maas
mõttetult siis kõnnin taas
kõnnin ikka,tasapisi
ma soovin näha virmalisi
Ükskord ennemuiste
üks lill kasvas
suvisel aasal
üks leht langes
sügisel puult
üks naine kõndis
ja möödusid aastad
ning kellegi suu
ei puutund ta huult
üks kivi seisnud
on paartuhat aastat
ning liblikas liuelnud
päeva või paar
üks mees kõndis
tassides taaka
mis raske kui raud
ning suur nagu saar
ükskord tuleb päev
mil kokku nad saavad
ükskord tuleb hetk
mis kokku nad seob
ükskord neid märkan ma
tantsimas aasal
ükskord, tean täpselt,
saavad mõtetest teod.
Kui ootad ...
Koju ootame sugulashingi, jõulupüha kaunimal päeval,
kui südamesooja valgus helgib kuusepuust ehitud seal.
Meenuvad ilmast lahkunud, ka noored kes otsingu teel.
rõõmupüha pisar laugel , kes tuleb need kuivatab veel.
Hingerahu ja armastust ....
Hansi!!!
Kirega põhjendatud
Kui ometi puudutaksid mind kirega,
langeksin su käte vahele ja sulaks.
See kõik oleks põhjendatud selle kirega
ning vahel südamehäältki kuulaks.
Sinuga koos tundub aeg ilus -
ilma sinuta olen kui õnnetu lilleke vilus.
Vajan armastust ja hoolt,
mida ei saa igalt poolt.
Kirglikud, romantilised hetked
las tulevad tulevikus otsingu retkel.
Öine peitus
Tühjas pargis kõnnib kõle nukrus
Raagus puudel kössitavad hakid
Veidi vaske kõlisedes kukrus
Sammukaja rütmi pooleks hakib
Linn on tardund nõiduslikus õudusunes
Sellel hetkel mil ma katkestan ta rahu
Kell taob tornis tunde unine ja kume
Mingil moel see lummus minusse ei mahu
Kuu on täna kummaliselt kooljavalge
Mõni täht kui ahvatledes kukub sünki vette
Valus tuul veab oma näppe üle palge
Vari laternate valgel heidab jalge ette
Pole mõtet otsida siit kodumaja
Selles linnas sündinud ma pole
Mida otsin mida oli vaja
Miks ma siia tulin unustanud olen
Kuskil .....
Maasikad
Aga mulle meeldivad teistsugused mehed,
sina pole minu maitse.
Minust vanemad ja pisut habemes,
nagu minagi - mitte nii maised.
Aga mina ei soovi sinuga suhelda,
otsin ju kedagi teist.
Kellega koos elu mõtte üle juurelda,
kes siiski targem on meist.
Aga mina ei tee sulle maasikaid,
võid osta 6 eurot kilo.
Kõik mu viljad saab mees, kes armastab
mu vigasid rohkem kui ilu.
nädal
mida ma kyll otsin
kuhu ma kyll pyrin
õhust ei saa kulda
ja tyhjast see ei alga
päevast päeva
aina maha jään ma
tahaks näha veidi vaeva
et saada kätte vähemaltki midagi
yyratust rahataevast
päevast päeva
kuulan teisi,
et ennast tappa
nad ei näinud vaeva
aga ikka juurde annan neile seda aega
minu omast, mida raiskan
aga äkki nyyd?
Äkki siit?
Äkki uus leht
Paljastab kõike ja räägib edasi
Või jään ma?
Aina sedasi…
-Reijo Roos-
2019
sügaval alateadvuses
kaotasin endas kõik elava
kui purunesin kildudeks
eneseotsingutel sügaval
sümmeetrilises alateadvuses.
köiejupp mille sidusin
teisele poole kuristikku -
kus ühendas südant - hinge
tuultes õrn õõtsuv rippsild.
laiub põletav tühjusetult tühjus
aurab eilseks kaduva päeva tuhk.
kas veel sulanduda üheks... inimeseks
või olen kadunud öös ühes... igaveseks.
Kuidas Juku raha teeb
Oma naabritüdrukuga käib kohtingul
igalpool, kus Jukul meeldib
mõnikord on ka rahaotsingul
aga tööd lastepaar väldib;
sugulast külastada ei tee paha
sest vanaisa see rõõmustab
kingib lastele maiust ja raha
oma lapselast armastab;
iga päev tuleb Juku läbi
et salakavalust treenida
tegelikult peaks tundma häbi
sest raha penskarilt tahab lunida;
ja mida ikka teab dementne vanamees
kellele Juku lapselapsena teeskleb
tunni aja pärast jälle on ukse ees
peaasi saaks pappi ja võõra rõõmsaks teeb
saatusetee kiik
õuel ootas mind alati kiik
lükkasin hoogu üles - alla
lapsena tundus see kuningriik
maailma piirid mu ees olid valla.
mida aeg edasi kitsamaks jäid
lihtsa rõõmu leiud otsingutel
nüüd kannatuste rajal sa käid
tõrvikuga avastamas õnneradadel
uusi kalliskive mida pole näind.
talletad enda elu teemantideks
südames põlenud tuhaks söed
veel punasteks rubiinideks
mu hingest ilu salaja köeb.
üleöö minust sai inimene suur
maas õuel vedeleb armas kiik
maha saetud mälestuste puujuur
saatuse teelahkmel on viik...
Läbi lillede
Läbi lillede vaatad mu poole
läbi lillede tundma õpid mind
Läbi lillede armastust on vähem
läbi lillede ei mõistma saa mind
Läbi lillede otsid must tõde
miks ikka veel kannatad?
Ma ei ole ju sinu tõde
olen naine,kes armastab
Igal lillel on kuldne süda
minul südametunnistus sees
Ma iial ei teeks seda,
mis kurvastaks su meelt
depressiooni org
seljakotis rõhub raskust depressioon
südames kasvav tunnete segune äng
kattev udu - on üksildusest visioon
unest tühjaks jäänud keha ja säng.
Ees ootamas mind taas kannatuste org
tundmatuses mu ees rajad mida ei tea
verist naeru karjub õõvastavalt ronk
surmapilk silmis - lendas ta üle pea.
korraks peatusin vuliseva jõe ees
küsis kella nahata ja lihata skelett
mustast mürgist auras hingetu mees
maitse mu pisaratest koosnevat vett.
liblikas säras siinses ilmas värvi
ehk ei unustata maailmas milles päev ülal
tullakse otsingutel laevaga järgi
enne kui lase .....