Sõnale otsus leiti 169 luuletust (pop)
Mu kallis
Otsustasin, et kui ma kellelegi oma südame annan,
siis seda kogu eluks ja selleks said olema SINA, mu kallis!
Ma tõesti et taha Sind kaotada,
Sa oled mu õhk,
mu rõõm, mu päike,
mu soojus, mu õrnus,
mu armsus, mu hellus,
mu hoolivus ja mu armastus!
Sa oled mu pisar, keda hoian alati tagasi, et Sa ei kaoks.
Ilma Sinuta ma ei oleks see, kes ma olen.
Oled muutnud mu seltskondlikumaks, kui ma varem olin.
Oled muutnud mu julgemaks.
Olen mulle näidanud, mis on armastus ja hool,
mis on õnnelikus suhtes olemine.
Sheryl Tammoja
Murdsid mu südame
Kui sa ühel hetkel ärkad
ja mind enam ei ole,
siis tea-
-olen läinud.
Kui sa ühel hetkel taipad,
et tegel´t sa ju vajasid mind,
siis teadmiseks sulle:
Mu unistused tapsid, sest
sa ju ei armastanud mind.
Armastasid mind teeseldes,
kuid mina sind päriselt.
See purustas mu südame
ja nüüd olen lahkunud igaveseks.
Sa võid mind taga nutta
aga see ei aita.
Kui otsustad järgi tulla,
siis ka see ei aita.
Armastus muutunud vihkamiseks,
teinud järsu kannapöörde
ja ei muuda seda enam vastupidiseks
mitte kunagi, mitte miski.
05.02.2009
Hinge rõõm südamele ...
Kui otsustab aju , mida hing ei talu ,
sellest meil tekkib , südame - valu .
Kas oled sa naine , või oled mees ,
see lõputu lahing , ikka meis - sees .
Peagi endas ,sisemist-rahu veel näed,
anded nüüd koonda ,teadmiste väed .
Võõras hingele mõtte , eemale-heida ,
mõistus - süda , koos õnne võid leida .
Kadunud
Mu peas veiklevad näod
ja nimed nende taga
öeldud sõnad ja tehtud teod
see on ilmsi, ma praegu ei maga
Inimsuhete virrvarr mu ümber
püüan tulutult leida end sealt
olgu kordaminek või ämber
tuleb otsus emotsioonide pealt
Oma silmi näen sõprade silmis
oma käed leian kallima peost
hing vabana peal pool pilvi
hoian kinni teist, et poleks kaost
Süda hoiul on armsama põues
kõik mis tean on kinni su peas
vahel tahaksin kõndida õues
ja olla see, keda endana tean
Kildudest korjan end kokku
justkui pusle, mis kukkunud maha
kõik, mis käes panen kiiresti lukku
.....
Kurbus on igaveseks minus
Kurbus,mis kunagi oli mulle võõras
on nüüdseks saanud mu igapäevaseks sõbraks
kõndides kilomeetreid,miile kaugemale tunnen,et miski jälitab mind endiselt
tema nimi on kurbus ta ei ole kuhugi kadunud ta on otsustanud siia jääda
kuni minu viimaste elupäevadeni mil ma lõplikult lahkun siit ilmast.
Ärgates iga hommik
Iga uue päiksetõusuga
tunnen et miski on endiselt mu kõrval
see on kurbus mis on igaveseks minus
ma ei saa tast ennem lahti kui olen surnud
sest kurbus on igaveseks minus
Luuletus ee ...
Siit kantslist , kõneleme maha,
ja luules see , mis meile püha.
Kes kuidas otsustab meis hing,
ta loomevõime maagiline ring.
Siin leides tuge ühiselt sedasi,
arendame ka poeesiat , edasi.
Vaid üks kümne näoga mees,
süsteemi , rikkumas on sees...
Tulijat , kes meile veel tõttab,
väraval ohakas , vastu võtab.
Harv roos,sekka kukub veel,
ta pangas , kuhu röövlid teel.
Lehekülje ehitus , küllalt hea,
kuid turva kontroll leiab vea.
Häkkima - kipub tihti keegi ,
server tugev,ju lohutus seegi.
Vaenlane kindlust omale rajab,
me luule lapsed minema ajab.
Elii .....
Mõtisklus.
Ilmuvad täies üksinduses, mälestuste tolmud,
neid unustustetolmu õhkõrnast kihist puhastan.
Mõtlen siis kõigele sellele, mis kunagi olnud,
mõne meenutuse peale ma endiselt punastan.
Unustama kipun kauneid aegu, halvaga asendan.
Mõne asja meenutamine on jällegi mõrkjalt magus.
Mõni südant valusalt riivab, sisemust masendab.
Kurbi sündmusi minu mälestustes piisavalt jagub.
Vead, halvad teod, end nende pärast siiani nuhtlen.
Ei saa olla nende üle uhke, ei saa neid ju unustada.
Hoolimata sellest, et mõnega neist ma veel suhtlen,
kes mu tegusi tundsid, siiski ei saa .....
Sinuga koos isa
Ta sütitab minus tunde,
et alla andmiseks,
mul puudub tahe ja jõud.
Pole tagasi vaatamist,
ma liigun edasi,
ei ole tagasi pöördumist.
Ma annan kõik tema kätte,
teda usaldan.
Ma olen otsustanud teda järgida,
ainult teda tahan armastada.
Kõik valu, pisarad ja mured,
tema kätte usaldan.
Samuti kõik rõõmud ja olulised hetked,
kõik on tema kätes.
Ma olen otsustanud teda järgida,
avada talle oma süda
ja end koos temaga õnnelikuna tunda.
Tema minu südames,
teda järgides,
leian ma oma tee.
Jooksen su poole sest tean,
et sinu juures on hea.
Tormi mu südames sa .....
Agoonia
Ühel päeval murran mina teie sõrmeluid
ja naeran selle üle.
Seda päeva olen ootanud ma juba kuid
ning palju pole jäänud.
Must taevas langeb raginaga õlule
ja tuul see rebib suid
ning heidetuna rohtu kasvan'd põllule
te armu palute siis mult.
Jah, kurbust tunda on ju isekas.
ma seda enam taluda ei suuda.
Jah, mu tegu pole viisakas,
kuid minu otsust see ei muuda.
Armastus
Üks neiu kord kõneles
normaalsuse kastist.
Ma tundsin, et mul
pole sinna mahti.
Ei peata mind
ühiskonna poolt seatud piirid,
sest tean, et mõtteis
vaid sinuga viibin.
Ei julge sul´ öelda,
sest kardan, et lahkud.
Kardan, et ausus,
see ajab meid lahku.
Ei teised või teada,
et armumas olen.
Ei teised või teada,
sest tagajärg oleks kole.
Kas tunda armastust
on mõeldud vaid vanadele?
Või on lubatud ka armastada minul?
Kas tõesti pean alluma seatud vanustele,
et see sobiks teile nagu orkestrisse viiul?
Targad on rääkinud iidsetest aegadest :
"Tunn .....
Täbarad lood
Olen maha jäänud oma rutiinsest argipäeva elust
Ei suuda loobuda enda heast sõbrast - lelust
Hetkel küsin endalt, kas näen ka helget lõppu
Või olen sunnitud minema oma pahega igavikku
Vihkan oma käitumist, mõtlemist, tegutsemist ning
Seda, kui mitmeks killuks on purunenud minu hing
On teada tõsiasi, et olen rumal, nõrk ja ennasttäis
Ei suuda lahti öelda nendest mõtetest, mis on peas
Kas kuskil vedeleb veel elu elamise käsiraamat?
Mina oskan elada vaid igalt poolt leides draamat
Pole mõistust, pole jõudu, tahet - mitte midagi pole
On valu, on mustad toonid, on maa .....
Hüpe igavikku
Seisan kaljul ja mõtlen,
hüpata või mitte?
Südames veel kahtlen,
võtta sind või jätta?
Imelikud tunded,
keerlevad mu sees.
Rasked otsused,
seisavad mul ees.
Armastust ei tunne,
ei tunne midagi...
Maailm vajub unne,
ei huvita see kedagi.
Lõpuks ikka otsustan,
enam ma ei mõtle.
Silmad sulen kõvasti,
karjatan,teen hüppe...
...igavikku...
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
leib ja supp
me pruugime elada sama elu
süüa sama suppi ning leiba
minu taldrik on silmini täis
sinu oma tilgatumaks tehtud
aga kadedust ei ela hinges
murran oma viilu pooleks
jagan paar lusikat leemet.
kas su keha ka kunagi täituks
kas su sisemust toidaks õhk
nahk kahvatu ning kondine
kiiresti edukaks tahta
saanud elus inimfiguur.
nüüd teiste arvelt omale
elamiseks eliksiiri otsid
varastades hinge tagant
säästud viimased palukesed
lähedastelt kes end avanud
korraks paar tilka andnud
kurgukuivuse vastu siis
keeleotsa hetkeliseks niisutamiseks.
istunud oled resto .....
Tulevikuplaanid vastu taevast
Kord väiksena tahtsin saada ülekõige LOOMAARSTIKS
Olla alati haigustes ja vigastustes neile abiks
Soovisin ravida haavu, mis nukraks tegi vaesekesed
Olgu kannatajateks koerlased, kaslased või isegi ahvikesed
Kahjuks seda mõtet ei jätkunud enam kauaks
Kui aeg olnuks panna kutsut magama, muutunuks ma araks
Edasi piilusin ma POLITSEINIKU alale
Ega siis väikelapsel mõte suundugi mujale
Rallitada mööda tänavaid politseiautoga
Katusel põlemas vilkur sinipunase tulega
Päästa maailma kõige kurjematest pättidest
Säästa kalleid .....