Sõnale paber leiti 197 luuletust
Minu tummad sõbrad
Minu tummad sõbrad
paber ja pliiats,
iial ei tunne nende seltsis end üksinda.
Minu tummad sõbrad
paber ja pliiats,
nad on alati mul olemas,
südame ja hinge ligi mõlemad.
Minu tummad sõbrad
paber ja pliiats,
minu mõtteid ja meeleolu
edasi kannavad.
Minu tummad sõbrad
paber ja pliiats,
nad suurt jõudu ja elutahet
mulle juurde annavad.
Tasakaalupunkt
Lagi on pea kohal lõhki
ütleme vaikides üksteise mõtteid
hõljutab külmunud õhkki
eluajajõe jäätunud katkeid
Ootame pingsalt kes ütleb
teeks tule mis südamed sulatab
kelle sõna ja surmvaikus kätleb
kumb tikud ja paberi ulatab
Laetalade pragudest sajab
imeilusaid helbed me tuppa
küll naeraks ja nutaks su najal
hetke lumma kui suudaks vaid tappa
Arresto momentum ja viibe
sinu tõsised hoolivad silmad
silmis seiskunud ajajõevaade
lombid põrandal- kevadeilmad
Laetalad on pea kohal lõhki
just säärased olema peavad
hõlmad taanduval talvel teen lahti
sii .....
Terav valu
Elus on ju juhtunud,
et mõte see on luhtunud
lihtsa sisselõike tõttu
enne karmi sõnavõttu.
Ootamatult tabamas
on sõrme nõnda kavalalt
paber, mis on õrnast õrnem,
läbi naha teebki lõike.
Jäises ilmas järve kaldal
jalutamas leian enda,
külmakirmet vaikselt näpin,
jääst saab viilutatud käpik.
Siiski kõige valusamalt,
noastki veelgi teravamalt,
haiget teebki vahe keel
ja selle taga tige meel.
- Tarmo Selter -
2022
Mõtted
Kõik mõtted ma kokku korjaksin
ja paberile laotaksin nad,
mõtted,mis pähe ei mahugi,
küll paber nad kannatab,
mõtete tulv,
kõik paisu taga kinni,
ootamas lahvatust
kui kevadised veed,
pärast nii kerge,nii kerge on olla,
mõtted,
need kanduvad kaugemale veel,
mööda paberile laotatud teed.
Kirjanik
Käsi põsakil ja mõtleb,
valge paber tema ees,
sulest välja imeb mõtte,
mis parasjagu temas sees,
must kange kohvi auramas on laual,
sigareti konid,tuhatoosi sees,
vahest ööst on saanud päev.
Paberile kantud mõtted,
kõik laiali on toas,
nurgas konutamas riiul,
raamatud kõik ühes reas,
väsind meel,kuid kerge süda,
kirjaniku leib ehk see.
On sind..
On sind armastada üsna raske
kuid sind veelgi raskem on vihata.
Ma toetan selja vastu vana kaske -
sinu nimi paberilegi ei tule ilma ihata.
On keeruline sinu kõrval käia
ja veel keerulisem käia ilma sinuta.
Ja nii pikad-pikad päevad näivad -
su naeratus on kevadestki ilusam.
ära loe seda palun
mida ma tegelikult teen
kui usaldan jahtuma
hakanud sõnad paberil laual
nüüd Sinu silmade alla
ehitan nende abil õõtsuva
silla üle igavesti päikesest
puutumata jääva kuristiku
uuesti minu ja sinu vahele
kui palju kordi seda teinud
juba olen pidanud kuulama
rinnust tulevat valusat ohet
Teisend*
kui Adam Levine* laulis telefonist,
mida müntidega täita
siis ma nägin korduvalt ja kordvualt unes
kuidas valin numbrit ja helistan kellelegi
keda ma igapäev ei näe
lahkuminek rebis mind tükkideks
nagu paberihunt teeb seda paberiga
kõigist nendest mõtetest,
mis viisid aina tumedama jõe rüppe
leidsin kirjandusest toe
aina süngemad ja süngemad teosed
et ka iseneese hing purgatooriumis puhastuks
ma ei leppinud sellega kunagi
nii nagu kinnipeetu
oli minus mingi loll lohutus, mingi teadmine
see pole kõik,
kuigi tollal tundus ka rõdult alla hüppamine
hea ideena
.....
Minu väike nurgake
Mul on üks väike nurgake,
kust panen oma mõtted liikvele.
Seal nurgas on üks lauake,
laual kohvitassike.
Laual lamp kui päike ere,
valgust annab mõtetele.
Paber tühi on mu ees,
mõtteid palju pea sees.
See nurgake on mu mõtete tuba,
seal kurvastada ja rõõmustada end luban.
Mu kaaslaseks on valge paber,
kuhu kõik mõtted kirja panen.
Armastan seda nurgakest ,
rõõmustan ja kurvastan südamest.
Nurka peitu ma ei poe,
nurgakeses on hingel hea ja soe.