...midagi ei tule pähe, aga südamesse küll...
sa tuled öös nii hurmav ja lööv seiskud, kus vaikuse karjed siinses miljöös oled maailmate vahel ebareaalsus ja pahed lõpuks sosinal lähed
ei tule enam midagi pähe enam ei vääna hinge miski mida peaks kuulutama või et pead peaks tuulutama ma olen tühi tühi
Sügis sai uue udukuue jalga lillelised potikud pähe küpsetest marjadest punutud pärja hinge südame nii hella ja märja
Armastus tuleb pähe ja tungib läbi ihu, lööb noole südamesse, tal täna puudub pidur. Armastus lööb õide ja puhkeb salamisi, võimas on ta vägi, kui jõuab südameni.
Ei peata mürsud, ega pommid vaba rahva rahu... Kas okupant," see sulle, ükskord pähe ära mahub?" Ole hea ja mine koju! Sealt ehk leiad hingerahu ...
Elektrihinnal hambad teravad Oo,kuis pureb, nii valusalt Käib luust ja lihast läbi valu Ükski mõte enam pähe ei mahu Nii raske on säilitada rahu!
Õnne, mu sõber, palju ja suurt, sooja ning värvilist, vaba ja uut! Lilli ja liblikaid tuppa ja õue, rahu ning armastust pähe ja põue! /Mari*Uri/
Disainitud mul kolm on kaabut, Üks kõige uuem neist. Peegli ees,mul tunde läinud, pähe ju ei mahu kõik. Ööd ja päevad mõtlen sellest, kas on kaabu minu võit?
istun mõtlen mõtlen vaikselt oma mõtteid mis on pähe kuhjunud
Luuletusi mustmillion. koha nimeks Luuletus.ee. Kui koju lähen luuleit loon ja riimud peas segamini peas. Luuletus tullep pähe õpida.
Eile minu pähe tegi pesa Majakovski. Tähtsal värsiseade hetkel akna taga käis ootamatult rämehäälne pjooter kajakovski - sittse minu vihmamärjad rattakingad täis.
olen aegade suurim teater see tee mis algab kodust eemalt etüüdiga mu ajukäärus surun pähe maski endal sammud vaid on teele jäänud