Sõnale pahe leiti 225 luuletust (parimad)
Jõulud hakkavad veerema
Jõulud hakkavad veerema,
üle mere ja üle maa,
taevalaotus hakkab lund jagama
igale poole, et küllalt saab.
Päkapikud hoogu juurde lisavad,
kingikotid kiirelt täituvad,
lapsed jõulusalme pähe õpivad,
pagari piparkoogid ahjus valmivad.
Kuusepuud tuppatoomist ootavad,
kauneid ehteid saada loodavad,
soov neil särada ja ilutseda
ja jõuluootel inimesi rõõmustada.
Sülje erutus
Tundsin puudust naisest truust
tema oma palitust
mille taskus peituv juust
segas leinatalitust
Juustutüki välisküljed
bakterite toodetud
pani jooksma papi süljed
nagu tootja loodetud
Papi süljelärakas
pisut pidu rikkus
Maandus peiekärakas
okse peale tikkus
Esimesed viinapitsid
ongi pisut kibedad
seekord papi süljepritsist
natukene libedad
Esialgu alla ei lähe
viin meil kõrist sugugi
natukene hakkab pähe
pole tatist lugugi
Hommikul on pohmakal
kummaline mekk
Altari ees rohmakal
laual süljeplekk
Karda suitsetamist
Mahvi tõmbamine on rõve
mahvi tõmbamine annab tõve
ole ometi normaalne mees või naine
lõpeta enda tapmine, su tegu on ebamaine;
saa lahti nikotiinist
saa lahti kopse tapvast mürgist
mis su veresooni ka närib
ning hambaid ära määrib;
lapsi ja teisi sa suudled
neil vastik, kas kuuled?
su hingeõhku, mis nagu surm
neile ei meeldi see ükski põrm;
küll su lapsed sult seda õpivad
kindlasti 12 - aastaselt suitsetavad
sina oled vanemana õpetuste kokk
siis lõpeta koniga haua kaevamine, töllmokk
Jõuluvana
Jõuluvana - jube pätt,
mütsiks peas on ema rätt.
Habemeks on sauna nuust,
tuttav hääl tal tuleb suust.
Sellest veel siis ikka vähe,
ajab mulle kärbseid pähe.
Et ta olla kaugelt tulnud,
väsinud ja läbi külmund.
Täitsa lõpp on aga see,
siis kui tuleb jõulumees,
igal aastal ühte moodi,
isa just on läinud poodi
Päkapikud luurel
Päkapikud luuravad,
akna taga kuulavad,
kas lapsukesed kullapaid
ka luuletusi ja laulusalme pähe õpivad.
Päkapikud hiilivad,
aknast sisse piiluvad,
rõõmsaid lapsi näha soovivad,
hea kõik meelde jätavad.
Päkapikkude amet ongi luurata ja kuulata,
jõuluvanale ette kanda lastest,
kes kullapaid ja kuulekad.
Päkapikkudel veel on aega
kõik kodud üle kaeda,
ikka salamisi luuravad
ja maad kuulavad.
Hüvasti armas koolimaja!
Jääb maha kauge koolikella kaja,
armsad õpsid ja klassijuhataja.
Nii kalliks mulle sai ka koolimaja,
kus veetsin enamuse ajast.
Kulutatud koolipingid,
tahvel kriidijälgi täis.
Mällu sööbinud on õpetaja range pilk,
kuid hea ja õpetlik.
Koolisööklat armastasin väga,
seal käis pidev jutuvada
ja laual ootas soe pudrupada,
et kõht oleks rahul ja vaga.
Palju naeru, nalju
pähe jääb kummitama...
Nüüd on aga tõsi taga,
ja koolist saadud tarkust tuleb eluteel rakendada.
Hinges kurb on tunne,
seda tunnet pole tundnud enne.
Nii valutav on süda sees,
kuid s .....
No endiselt pole tuju
Pühad ja muu on jälle ligemal
aga kellele sellest kasu?
üks draama ja rutiin mulle
ära ootamist see ei tasu;
ainult lükkan lund
kas kodus või tööl
tuleb kätte see tund
kui vits mul vööl;
et nuhelda advendiajal teisi
kes mind tüütavad
nendeks mehi, lapsi ja naisi
nad jõule ja aastalõppu soovivad;
andsin müügimehele ju peksa
kes päkapikuna ukse taga seisis
ajaga kaasas käia ajada ei jaksa
olen veel omadega oktoobris;
talv on siin käes
peame pigem sellega tegelema
on külma terves väes
ja saab elektrit makstes me mädanema;
päkapiku rotilõksu .....
X'id ja Y'id
Õhhh kui vastik ...
kui peale paberile kaen
matemaatika on nagu rästik
selle tehted on silmadele nagu vaen;
ja õpilased peavad saama õppida
selleks näiteks murrud, x'id ja y'id
lubatakse aju arendada
selleks teha mõttetuid ülesandeid;
aga kellel seda vaja läheb?
pindalad ja arvutamine on põhiline
persest pähe tarkus tuleb
aga aeglaselt, kui õppeaine mitmekihiline;
kas saaksite jätta inseneridele
kõik see abstraktne pask?
pigem pöörata õpe vajalikele elementidele
sest laste jaoks on x'id ja y'id ajaraisk
Tulnukas 2
Tuli valgus taevas
üks võõras liik kosmuselaevas
pljana seisis sauna ees
oranži vestiga mees;
ei tunne Valdist kohe ära
omavahel puudu on sära
käiakse teiste vitupeadega saunas
endine oss omadega paunas;
naine kingituseks sai suu valgeks
mehisem mees tuli marjaks
kes varjutas oma sõpra
abipolitseinikust vaese tõpra;
ja nearderdhaalaste kultus
puhtalt irooniast sõltus
Rait on arst ja abikaasa
ei jää vaktsiinist tasa;
Jarmo peidab end maa all
toas ümbritseb fooliumist vall
tõe rääkis, mis Eestis toimub
ja aeglaselt Tulnukas aimub;
ja isegi Päts
ja .....
Uhkus ja kahetsus
Te olite mu päev ja öö,
mu kuu ja tähed.
Mu lemmikuim mälestus,
mu sügavaim kahetsus.
Iga küünla ja lillekimbuga
südamesse lööb valu,
oskasin ilma teieta edasi minna,
andke armu.
Siiski kahjurõõmsalt tõdema pean,
teie pahedest ma lahti öelda ei saa.
Neid kaasas kannan, kui häbiplekki,
mis pestes ja nühkides maha ei tule.
Selle luuletuse pühendan teile,
mu uhkus ja kahetsus.
Kuni surm meid lahutas
ning teid minult röövis.
Ära ole tripsutaja
Võta midagi ette oma januga
su kopsudel on vedeliku mürgistus
pükstele kleepunud kusejuga
aeglaselt kaob mõistus
maga kaineks, igavene luuser;
pudelisse end sa uputad
ning haised nagu looma perse
pensionit ja muud pappi raiskad
et veel mürki kaanida keresse
mine siis juba ravile, lojus;
pere saadab su poodi
aga raha alkole raiskasid
saad abikaasalt jalaga perse niimoodi
sest saastaga tagasi koju läksid
siis sure juba ära, parasiit;
sinu ankruks on su pahe
selleks igasugu kange saast
kui maksahaigus on su tahe
siis viimsel hingetõmbel tuleb paast
Minu kodus
Me elame taevasel pinnal.
Siin valgete pilvede all.
Kus päikese kiired veel hinnas.
Ja külmem on külmemast talv.
Mustad mõtted ei pähe meil mahu.
Ainult muld on must me maal.
Meie südames peitub vaid rahu.
Sellest aru ka minagi saan.
On olnud, mis oli see läinud.
Kuid parem on alles veel ees.
Veel on palju meil tallata jäänud.
Sellel lõpmata sinisel teel.
talv maal
lehtede ja õite asemel
kõikjal lumi valge
talve tardumus ja kargus
silmapiirini otsatu vaikus
külalisteks igavus mõni
külmetushaigus
aias oksi näriv kits
jänes ehmub mind nähes
küll meelgi harjuma hakkab
et valgust on päevas aina vähem
salli paned kaela mütsi pähe
hääl on kähe kui hommikul
teele lähed
Aasta algab....
Aasta algab talvega,
pakase ja lume hangega.
Välja minnes soojalt riide,
ei siis pärast nohus piinle.
Kätte kinnas,pähe müts,
särke selga rohkem kui üks.
Ümber kaela sallgi sea,
ei siis tervist alt sa vea.
Ära pikalt väljas ole,
varsti tuppa tagasi sa tule.
Tuppa tulles võtta sooja jooki,
vanaema küpsetatud kooki.
Nii saad kevadele tervelt vastu,
ei see haigus su kaela lasku.
Karuott
Karuott veel suures unes,
unes mesitaru pureb,
mett välja tõmbab käpaga,
koopasuugi täitunud on meega.
Karuott mõnusalt mõmiseb,
käppa imeb,
nii magus on uni,
et ei mõtlegi ärgata üles.
Kuid kevade vägi äratab maa,
äratab karuoti ka,
looduserüppes olla on hea,
karuott koopast välja pistab pea.
Magusat kevadlõhna täis on ilm,
karuotil ikka unine silm,
pähe tal potsatab vihmapilv,
järele tuleb päikeseline ilm.
Karuott nüüd müta- mäta,
otsib toitu igalt mättalt,
marju küll ei ole veel,
siiski karuotil kevadest on hea meel.
.....