Sõnale paik leiti 1581 luuletust
Tunnete tuba
Mu sees on üks väikene tunnete tuba,
see on minu enda tundlik süda.
See tunnete tuba on poolenisti vaba
ja võtitki pole lukuaukku vaja.
Aegu raskeid ja helgeid
on peitnud mu tunnete tuba,
kuid õnne ja rõõmu rohkem,
oled soe süda- minu tunnete tuba.
Vahest kuulda on väikest koputust,
süda saab sellest ergutust.
Elan ja olen oma tunnete toas
niikaua, kuni süda vastu peab.
Kureparv kõrgel taevalaotuse all
Näen kõrgel taevas kureparve, klu, klu,
veel saadavad maale hääle.
Kuis ühineda tahaksin kureparvega
ja koos nendega igatsevalt kluuksuda.
Tahaksin tunda maa ja taeva_vahelist piiri,
tunnetada kerget hõljumist...
Tunda eemalolemist
ja lahkumisvaluga minemist.
Selline ongi mu mõttelend
vahest olengi kui tiibadeta lind.
Katki hing mul siit ja sealt,
murekoorem lasub südame peal.
Maailmgi rebitud on tükkideks,
inimesed kui linnud,
valmistuvad rändudeks.
Kus on siis paik, kus rahu saaks?
Nii kõrgel, nii kõrgel
on taevakaar...
Mitmekesi
Varemete varju jäävad
jäänused ja praht.
Majakate majutada
laternad ja taht.
Lainemurdja töö on
mitte lasta tormi randa.
Seest suurte, väljast tavaliste
meeste muu on kanda.
Positiivse poole kostub
negatiivse naer...
Aga ilma teiseta
ei sõua randa aer.
Ta ei jõua, ta ei jaksa
täitsa üksi minna -
kuigi väga-väga tahaks
viimaks saada sinna.
Madaliku suunda liigub
mere tõusuvesi...
Usk ja lootus - jääme alles
kindlalt mitmekesi!
Varsti kostub laia vee pealt
kajakate laul.
Peagi paik on austusel...
Ja aususel.
Ja aul.
(Pühendus: Heiki Tomson)
/M .....
siuts
upu või uju
teekond ei suju
süda ei kanna
unustand ranna
virts mis virts
sõua ja sõua
kuskile ei jõua
sein on ees
soga on sees
virtsavees
miks keegi ei anna
keegi ei paku
söödavat pole
näri või laku
virtsade virts
sitta see sirts
see kõigest virts
paras paik
kes pirts
Sanya
Leppimine
On asju, mida ütelda ei tasu
mitte iial
mitte kunagi…
Nagu võlad, mida sa ei tasu -
need omapäi ei kustu kunagi.
Nii jõuluvanad toogu
õiged kingid
ja tohtrid ravitsegu
õiget haigust.
Nii sõnu loobitagu
õiges vindis
ja liite lapitagu
õigeist paigust.
/Mari*Uri/
Tee ja tegija
Olen tee
ja tegija.
Kaotaja ja
võitja.
Olen õhtust hommiku
voole-poole sõitja.
Mul on kaasas
kannike.
Armastan
ta aimu.
Uhkeid roose
ma ei talu
ega nende vaimu.
Värvilisest
vikerkaarest
olen kudund salli.
Soe on see ja
ennekõike
lemmikvärvi -
halli.
Saadan kirju sõpradele
igast peatus-
kohast,
otsin üles aadresse
sest kogumise-
vohast…
Ütlen:
ärge muretsege,
mul ei ole vaja
telki ega
varjupaika
ega mingit
maja…
Olen ilmas,
olen ilma.
Taevas, Maa ja Tõde
mulle isaks, emaks, vennaks…
Puudu on vaid
õde -
aga tema tahab olla
vab .....
Laulu- ja tantsupidu
Laulupidu imetore,
rõkkab iga laulja hing,
tantsijatel kohe-kohe
soojaks saamas viisk ja king.
Mees, Sa võta naisel käest
ja näita, mida oskad,
sammud, tõsted võluväel,
ei rohkem oska loota.
Lauljal säramas on silm,
päike paitab palet
ja kui vahel halvem ilm,
ei tuju halvaks lähe.
Tantsides nii laulu saatel,
tantsijad on hoos,
luues imelisi vaateid
lauljatega koos.
- Tarmo Selter -
2023
Unemaastikul
Unemaastikult ma ära ei tahtnud
tulla hommikul.
Terve öö seal päike säras,
pimedaid öid polnudki,
õnnetähti taevast alla pilluti.
Unemaastikul oli kõik nii ilus,
olin justkui pilvedes.
Seal hing valu ei tundnudki
ja elumuresid polnudki.
Unemaastik kõik on sinu päralt,
teed, mis tahad, reegleid polegi.
Kõik on seal rahulik ja vaga,
vaenu pole ollagi.
Kahjuks olema ja elama peab ilmas,
kus kõikjal rahutu on.
Sooviks vaid, et unemaastik
ükskord reaalsuseks saamas on.
Neil Young & Crazy Horse - Cortez the Killer
Ta tuli tantsides üle vee
Oma galeoonide ja kahuritega
Otsides uut maailma
Ja seda päikese paleed
Kaldal lebas Montezuma
Oma kokalehtede ja pärlitega
Ta sageli rändas oma saalides
Maailma saladuste seltsis
Ja tema alluvad kogunesid tema ümber
Nagu lehed puu ümber
Nende paljudes värvides rõivastuses
Et vihased jumalad näeksid
Ja naised olid kõik kaunid
Ja mehed seisid sirged ja tugevad
Nad pakkusid elu ohverduseks
Et teised võiksid jätkata
Viha oli vaid legend
Ja sõda polnud kunagi tuntud
Inimesed töötasid koos
Ja tõstsid palju kive
Ja nad kandsid n .....
27.mai öösel Allikal
männi okste vahelt
maiöö valgus aknas
magada ei lase
sa midagi ei taha
lihtsalt meel on sellest
arem tasem
kaua puutumata jääb ase
*
Liisule
Su hing on kevade
ja suve ligi mitte
enam nendest lahus
supleb nagu aed
õite vahus
joob päeva peost
päikse heldeid kiiri
koos ehaga saab
õhturahuks
hommikuga aknas
õnnevaluks
Rongilt maha tulles
nähes teid niimoodi
kahekesi käsikäes
kevadöösse minemas
suu mult küsib
mis on arm ma vait jään
kaua lausuda ei taha
ühtki sõna viimaks kohman
küll veri ära tunneb
kui arm on .....
Taas on hommik
Taas on hommik ilus, selge,
vihmalompe pole maas.
Öö on olnud üsna malbe,
mõnel rohututil kastetik peal.
Toomingatel veel õied valla,
tuules lõhnad liiguvad.
Linnud vilksti siia-sinna
turvalist pesapaika rajavad.
Jääks see kõik meil ainult alles,
loodus, kaunis Eestimaa...
Muidu murest murtud oleks,
ikka tahaks rahus ärgata.
Robert Johnson - Cross Road Blues
Ma läksin ristteele ja langesin põlvili
Ma läksin ristteele ja langesin põlvili
Küsisin Jumalalt ülaltpoolt, "anna mulle halastust nüüd
Päästa vaene Bob, palun sind"
Seisan risttee ääres, üritan küüti saada
Ooo eeee, üritan peale saada
Keegi ei paistnud mind tundvat, kõik läksid minust mööda
Seisan risttee ääres, kallis, päike loojub
Seisan risttee ääres, kallis, päike loojub
Ma usun oma hingest, et allapoole vajub vaene Bob
Sa võid joosta, sa võid joosta, ütle mu sõbrale Willie Brownile
Sa võid joosta, sa võid joosta, ütle mu sõbrale Willie B .....
Kuumal rannaliival
Rannaliival kuumal
me üksteist leidsime,
siis häbelikult silmad
me ära peitsime.
Sa lebasid mu kõrval,
vahest ringi pöörasid,
kui päike paistis kuumalt,
Sus kired möllasid.
Su šokolaadi värvi keha
ja Su maasikmagusad huuled,
mind ära võlusid,
kuumas päikselõõsas ma aina sulasin.
Märkamatult päike loojus
punetama taevas lõi.
Meie kehad kandsid soojust,
kannavad tänapäevani ja elu lõpuni.
Igal hommikul
Igal hommikul ma vaatan
vastu kuldsel päikesel,
tema naeratust vaid ootan
ka siis. kui ilm on pilvine.
Igal hommikul ma lille
korjan kaunil metsateel,
linnulauluga läen kaasa,
rõõm see rõkkab südamel.
Igal hommikul ma kümblen
hõbedasel allikaveel,
püüan igat kaunist hetke
kild, killu haaval südame.
Iga päev ma juurde palun
Loojalt ühe elupäeva veel.
Elu armastus
Päevast päeva mõtlen sulle,
mu kullaksllis eluke.
Tõesti seda ei teinud ma enne,
sest nii vähe, sust hoolisin.
Mida lähemal nüüd oled mulle,
seda rohkem sind armastan.
Anna andeks, et olin uhke ja pime
ja kunagi sinuga ei arvestand.
Oled haprake mu elu,
kõigist kõige kallim sa,
kõigi oma kümne küünega
hoian sinust kinni ma.
Kui ükskord päike vajub looja
ja minu süda vaikseks jääb,
siis tasa, tasa, lasen lahti
ja sina eluke mu käest.
