Sõnale paik leiti 2116 luuletust
Kevad toob soojuse südame
Kevad toob naeratuse silma,
päike paitab kogu ilma.
8.märts rajamas on teed rõõmupäeva,
et naistele soojust ja õnne tuua.
Siis kevad kingib lilleõisi kauneid,
paneb põksuma armastavad südamed.
Kevad on ülepeakaela kallis,
päikesekulda tuleb südamest.
Vahtrapuu
Vahtrapuu annab mahla juba,
selleks on tal kevade luba.
Kui on saabunud suur sula,
siis vahtramahl on valmis juba.
Tervisliku mahlaga kostitada,
Sinus kevadtundeid äratada.
Kuldnokk oksal võiks istuda
ja päike veelgi kõrgemal särada.
See on kauni kevade algus,
silmale ilu ja südamele rõõm.
Kosutavat vahtramahla, et kõigile jätkuks,
lonksata kevade maitset üks sõõm.
Õitse kaunis kevade!
Õitse kaunis kevade,
too ilmarõõmu kõigile,
kanna sära silmisse,
hõiska rõõmu pilvisse!
Loo pungad õitsele,
pane tiirlema soe päikene,
võta oma hõlma alla
elu haprake!
Loo uut kevadilma,
sütita naeratust,
mis kaunis on suul,
jöta kestma soojad ilmad,
meie keskele jää ikka-
kõik need kolm imelist kevadkuud!
Hirmu ei siis tunne süda,
varsti ööbikki laksutab toomepuul,
janu kustutatajaks sa,
mu armas, kallis kevadkuu!
mõtlevaks kaaslaseks
teistmoodi kui kuu
elutu maale
oled kaaslaseks
päikese tõusule loojangule
lillele aias õunale oksal
pilvele ülal
sulguvale võilillele
maantee ääres
helendavale Linnuteele
selgetes tähisöödes
liblikale nektari järele
õiele laskuvale
olla selle kõigega koos
aina kangemaks läheb
veres kogu aeg see soov
Koledik
Ühel päeval metsa tuli õudne koledik.
Välja nägi üsna hirmus ja pisut imelik:
Jalgu on tal lausa kuus ja kihvad teravadki suus.
Keset pead nii suured sarved, seljas kasukas, mis soe on talvel.
Silmadki on kurjad tal - kaks on ees ja kaks on taga.
Vastu maad käib sahinal ta pikk ja okkaline saba.
Miks tuli siia metsa ta, ei seda keegi teada saa...
Kus on kõigi kaitsja karu? Sellestki ei saada aru.
Kõik loomad justkui kadunud - nad oma urgu pugenud.
Hirmutab neid võõras koll - äkki hoopis mingi troll?
Koledik teeb metsas ringe, trambib jalgu, kisendab.
Mitte keegi pole k .....
Kevad täis armastust
Armastus paisub suuremaks,
kui näed kevadet tulemas.
Siis süda õnnest lööb pakatama
nagu pungad puul
ja hing laulma kui linnukese suu.
Siis armastus puhkeb kõikjal mu sees,
uus kevade on ootamas ees,
päike sinitaevas tiire teeb,
kõikjal vulisevad veed,
rajavad kevadele teed.
Mul suur on armastus kevade vastu,
tunded head on südames.
Pea kevad tuleb,
naeratab sul vastu
ja hakkab hellitama su meelt.
Hetkes
Täna päike kõrgel taevas säras,
soojendades metsi, karjamaid,
varsti lehepungas oks see tänab,
loodus armastuses õitseda see võib,
luues päiksekiiri peegeldusest vetel,
jäätund' järvel, mis on sulamas,
täna see kõik toimumas vaid hetkes,
on kevad varsti meile saabumas.
- Tarmo Selter -
2024
Igatsus kevade järele
Pilve vahelt juba piilub
esimene kuldne päikesekiir,
metsasülest aga virgub
esimene kevadlill.
Pungad kinni on veel puul,
sealt tulemas õieke uus.
Metsaserval ojakene rajab teed,
kraavis vulisevad sulaveed.
Linnud kodumaale tagasi
alustavad rännuteed-,
niiväga igatsen ma
kärarikast linnulaulu,
mis tühjuse viiks kurvast südamest...
Kevad tuleb päevadesse särama
Igas päevas võiks olla
oma ärkamise laul
Igas päevas võiks olla
midagi ilusat
Iga päev võiks olla
naeratav ja õnnetoov
Iga päev võiks olla
loomest tulvil ja uus
Iga päev võiks saata
ühe pisikese rõõmusõnumi
Iga päev võiks olla südames
üks soojendav päikesekiir
Küll kevad igasse päeva
tuleb särama,
kaunistama ilma ja inimest