Sõnale paikesekiir leiti 78 luuletust (copied)
Kevad looduse keskel
Üha soojemalt näitab ennast päike,
iga päikesekiir annab loodusele oma läike ,
pajupõsal tibukesed väiksed,
pungad puul lehtivad vaikselt.
sini-sinine on taevas,
niidud, aasad rohelust on täis,
liblikate lend on nii õrn ja nii armas,
lilled kevadtuules noogutavad päid.
Linnulaulust kogu loodus kajab,
pesas linnupojukene ema vajab,
ojakene singa-vonga oma teed rajab,
iga süda vaikust, rahu vajab.
Sünnipäeva luule lastele
Lilleke siit,
leheke sealt,
kõrrepealt kastepiisk,
tükike päiksekiirt,
sülega sõnadesooja ja palju palju õnne!
-----------------------------------------
Tipa-tapa aasta kõnnib,
kõnnib pikaks väiksed põnnid.
Palju õnne, mängulusti,
mingu kõik sul ikka hästi!
-----------------------------------------
Väikestel lastel on väikesed peod,
väikesed südamed, väikesed teod...
Väikestel lastel on veeselged silmad
nende jaoks selged ka vihmased ilmad!
Väikestel lastel on looduse juuksed,
tõeline naer ja tõelised nuuksed...
Jäägu neil silmad vee .....
Emale
Kõik maailma lilled
korjaksin sul kokku-Ema,
lillevanikutega pärjaks sul pea,
maaliksin roosidest
põsepuna palgele,
maailma musid kõik
kokku korjaks huultele,
kallisid nii palju,et kuhi neist saaks.
Tähti taevast pihuga,
mis lööks silmad särama,
soojad päikesekiired südamele,
soojust jagama,
aga maailmas ainukene
oled sina,-Minu Ema..
Emadepäev
Igal hommikul, kui silmad avan,
ema lahke pilk mind tervitab,
ta naeratus suul on nii särav
nagu kuldsel päikesekiirel
sinise taeva all.
Ema süda on nii aval,
sealt rõõmu leiab ja soojust saab.
Seal kurbusel ja murel oma koht on,
üks pelgupik südame peal.
Igal õhtul, kui silmad sulen
ja ootan und head,
ikka ema mul meelde tuleb,
ükskõik kus siis viibin ma.
Kõikjal looduses näed ema,
emadepäeval ilu vaid näed.
Seda ilu endas kannavad kõik emad-
Olgu tervitatud kaunis emadepäev!
Kummaline kaunis sügis
Uskumatult soe on sügis,
päikesekiir südamesse trügib,
Iga päev saab ärgata
hea ja rõõmu tundega.
Lõngad korvis nihelevad,
vardaklõbinat ihkavad.
Tänavu minul aega küllalt
on sügistraditsioone rikkuda.
Lihtsalt naudin sooja sügist,
heldusest ei küllalt saa.
Veidi kartust hinge ronib,
et järsku hea kõik otsa saab.
Milline see sügise lõpp küll tuleb,
algus on liialt, liialt hea?
Seniks naudin sügise ilu ja võlu
täiel rinnal ma.
Suur armastus
Ühel hommikul ärkad –
ja märkad,
et sinu suur armastus on otsa saanud…
Aga selle asemel
on tärganud veel suurem armastus
nende vastu,
kes on kohal küsimata,
kes ei võimutse, ei nõua,
ei õigusta,
ei meelita, ei mangu,
ei põe,
ei poe,
vaid kõnnivad kikivarvul
ja teevad, mis tarvis
nagu päikesekiir,
mis piilub aknasse
ühel hommikul, kui ärkad –
ja märkad…
/Mari*Uri/
Aastal 2021
On suvi ja päike, on augustikuu…
Pikk ootus on lõpule jõudnud -
ema süles uus elu, kel naeratus suul,
isa armastus nendeni sõudnud.
Te pisike tütar kui päikesekiir
valgustab elu ja te ühist teed.
Tehke maailmale peale üks õnnelik tiir,
saatjaks õnn ja arm olgu alati need!
Sulle on kingitud päev
Kui oled hästi maganud,
ilusas unehõlmas uinunud
sooja tundega ärganud,
esimesi päikesekiiri nautinud,
siis kogu päevgi pakub rõõmu sulle,
vähendab murekoormat õlgadelt.
See päev võib olla kingitus sulle,
möödunud päevadest ilusaim päev.
Ta kordaminekutest tulvil,
vaatab vastu sulle,
naeratab ja ulatab sul' käe.
Kõik läheb hästi, küll sa näed!
Sünnipäeva hommik
Väljas krõbe on küll ilm,
kuid minu tütrel särab silm,
päikesekiir helendab südames,
rõõm vaatab vastu hinge seest.
Hommik on valge ja lumi on särav,
linnuke oksal, tema laul on kõlav,
külmapoiss aknaklaasile maalib jäälilli,
tuul lõõtsub ja puhub pilli.
Käes on sünnipäeva hommik kaunis,
see kuulub Sulle,
mu tütreke kallis!
Olgu ilu ja rõõm Su silmades ja südames, täna
ja kestku see kogu eluaja!
Naine kui kevadlill
Naine kui kevadlill õitseb,
kui teda puudutanud on soe päikesekiir,
siis süda järjest avanema hakkab,
särama lööb terve ilm.
Naise huuled magusad kui maasikad,
kui suudled neid,
siis liblikad kõhus lendlevad-,
Naised on nii armsad ja edevad.
Mehed õrnust üles näitavad,
naisi armastavad ja hoiavad,
neil' akna all serenaadi laulavad
ja õhusuudlusi saadavad.
Kevad tuleb päevadesse särama
Igas päevas võiks olla
oma ärkamise laul
Igas päevas võiks olla
midagi ilusat
Iga päev võiks olla
naeratav ja õnnetoov
Iga päev võiks olla
loomest tulvil ja uus
Iga päev võiks saata
ühe pisikese rõõmusõnumi
Iga päev võiks olla südames
üks soojendav päikesekiir
Küll kevad igasse päeva
tuleb särama,
kaunistama ilma ja inimest
Imeline jõuluaeg
Jõuluajal avanevad südamed
nagu lilleõiel, kui soe päikesekiir
teda puudutanud on.
Jõuluajal rahu ja vaikus
on rinna sees,
nii leplik, nii leplik on meel.
Jõuluajal väike kurbus
liigub ringi veel
ja igatsusest pakatav on meel.
Jõuluajal on täitumas
hing ja süda rahuga,
on vast imelised jõulud need.
Taas ärkamas on hommik uus
Taas ärkamas on hommik uus,
lindudel on laulud suul,
kuu end pilve taha tuttu sätib,
kevad viimast päeva looduses tantsib.
Kuldab iga päikesekiir,
soojalt puhub tuuleiil,
loodus pakatab täies ilus,
süda soe on puude vilus.
Kevadel kurb ei ole minna,
ta rõõmuga on täitnud rinna,
külvanud õnneseemneid siia-sinna,
ära hoidnud pahurat ilma.
Ilusaid hommikuid tuleb veel,
suvi siiapoole teel,
ta otsapidi hinges, südames
ja kõigis meeltes ja mõtetes.
Tühjuse ruum
Mõtlen sinust,
kui ärkan.
Sest oma hinges
Tühjust ma märkan.
See koht mõeldud
On armastuses Sulle
Taevast kingituna mulle.
Kuhu mahutan ma
Enda soojad käed...
Koos sinu põimunud
Käte kuumavas tundes!
Kuhu peidame enda
Ülevoolavate tunnete
Päikesekiirte pilgud...
Kuhu vaatame,
Kui selgesse kaevu,
Silmade kirkuse aususes
Sest armastame nii
Nagu ei keegi pole armastanud meid..
Lihtsuses...vajaduses
Olla üksteise allikaks..
Üksteise tuleks, mis
Ajatuna kandub
Üle kosmilise kõiksuse
Tähelt-tähele
Südamete tuksete
Lõpmatus kajas
Meie rütmis...
Huul .....