Sõnale paikesekiir leiti 70 luuletust (parimad)
Kevad looduse keskel
Üha soojemalt näitab ennast päike,
iga päikesekiir annab loodusele oma läike ,
pajupõsal tibukesed väiksed,
pungad puul lehtivad vaikselt.
sini-sinine on taevas,
niidud, aasad rohelust on täis,
liblikate lend on nii õrn ja nii armas,
lilled kevadtuules noogutavad päid.
Linnulaulust kogu loodus kajab,
pesas linnupojukene ema vajab,
ojakene singa-vonga oma teed rajab,
iga süda vaikust, rahu vajab.
Naine kui kevadlill
Naine kui kevadlill õitseb,
kui teda puudutanud on soe päikesekiir,
siis süda järjest avanema hakkab,
särama lööb terve ilm.
Naise huuled magusad kui maasikad,
kui suudled neid,
siis liblikad kõhus lendlevad-,
Naised on nii armsad ja edevad.
Mehed õrnust üles näitavad,
naisi armastavad ja hoiavad,
neil' akna all serenaadi laulavad
ja õhusuudlusi saadavad.
Aastal 2021
On suvi ja päike, on augustikuu…
Pikk ootus on lõpule jõudnud -
ema süles uus elu, kel naeratus suul,
isa armastus nendeni sõudnud.
Te pisike tütar kui päikesekiir
valgustab elu ja te ühist teed.
Tehke maailmale peale üks õnnelik tiir,
saatjaks õnn ja arm olgu alati need!
Emadepäev
Igal hommikul, kui silmad avan,
ema lahke pilk mind tervitab,
ta naeratus suul on nii särav
nagu kuldsel päikesekiirel
sinise taeva all.
Ema süda on nii aval,
sealt rõõmu leiab ja soojust saab.
Seal kurbusel ja murel oma koht on,
üks pelgupik südame peal.
Igal õhtul, kui silmad sulen
ja ootan und head,
ikka ema mul meelde tuleb,
ükskõik kus siis viibin ma.
Kõikjal looduses näed ema,
emadepäeval ilu vaid näed.
Seda ilu endas kannavad kõik emad-
Olgu tervitatud kaunis emadepäev!
Kevad tuleb päevadesse särama
Igas päevas võiks olla
oma ärkamise laul
Igas päevas võiks olla
midagi ilusat
Iga päev võiks olla
naeratav ja õnnetoov
Iga päev võiks olla
loomest tulvil ja uus
Iga päev võiks saata
ühe pisikese rõõmusõnumi
Iga päev võiks olla südames
üks soojendav päikesekiir
Küll kevad igasse päeva
tuleb särama,
kaunistama ilma ja inimest
Kevadel
Kevadel on olla ilus
päikesekiir mängleb puude vilus
magusaid lõhnu täis on ilm
terve päeva laulab lind
Kased tilgutavad mahla
pärnapuud on õisi täis
mesimummid kannudega
vilgas elu kõikjal käib.
Kastemärjad kevadhommikud
õhk virvendustest tulvil
pilved kõrged taevalael
midagi uut juurde sünnib
Kevad see on ilus aeg
toob ilu aeda ja õue
salamisi ja varakult poeb
ikka meile põue.
Kevadel on võime suur üles äratada
armastust ja õitsemist
ikka armastuse õitsemist-
mida muud meil vaja.
Imeline jõuluaeg
Jõuluajal avanevad südamed
nagu lilleõiel, kui soe päikesekiir
teda puudutanud on.
Jõuluajal rahu ja vaikus
on rinna sees,
nii leplik, nii leplik on meel.
Jõuluajal väike kurbus
liigub ringi veel
ja igatsusest pakatav on meel.
Jõuluajal on täitumas
hing ja süda rahuga,
on vast imelised jõulud need.
Kummaline kaunis sügis
Uskumatult soe on sügis,
päikesekiir südamesse trügib,
Iga päev saab ärgata
hea ja rõõmu tundega.
Lõngad korvis nihelevad,
vardaklõbinat ihkavad.
Tänavu minul aega küllalt
on sügistraditsioone rikkuda.
Lihtsalt naudin sooja sügist,
heldusest ei küllalt saa.
Veidi kartust hinge ronib,
et järsku hea kõik otsa saab.
Milline see sügise lõpp küll tuleb,
algus on liialt, liialt hea?
Seniks naudin sügise ilu ja võlu
täiel rinnal ma.
Sünnipäeva hommik
Väljas krõbe on küll ilm,
kuid minu tütrel särab silm,
päikesekiir helendab südames,
rõõm vaatab vastu hinge seest.
Hommik on valge ja lumi on särav,
linnuke oksal, tema laul on kõlav,
külmapoiss aknaklaasile maalib jäälilli,
tuul lõõtsub ja puhub pilli.
Käes on sünnipäeva hommik kaunis,
see kuulub Sulle,
mu tütreke kallis!
Olgu ilu ja rõõm Su silmades ja südames, täna
ja kestku see kogu eluaja!
Üht lillekest...
Üht lillekest ma jälgisin
ja ootasin õie avanemist.
Ootasin päeva, ootasin kaks,
aga mul ei katkenud jaks.
Üks kaunis päev mul õnne tõi,
nägin, kuidas puhkema lõi õis.
Kastetilk helkis õienupu sees,
minul õnnest olid silmad vees.
Päikesekiir puges lillenupu sisse,
soojus tuli südamesse.
Õis see avanes taevani,
mul hinges rahu on siiani.
Emadepäeva hommik
Päikesekiired viivad hommiku- une,
linnukoorid hõiskavad akna all,
äratavad kalli emakese üles,
emakese, kel soojus südame all.
Kuldne päike aknasse särab,
mahe tuul puhub aknasuul,
ema kallikene ikka veel magab,
kõnnin kikivarvul ma.
Lilled laual õilmitsevad,
imeliselt lõhnab toomepuu,
ilus päev see kestab kaua,
emadepäeva hommikul.
Igatsus kevade järele
Pilve vahelt juba piilub
esimene kuldne päikesekiir,
metsasülest aga virgub
esimene kevadlill.
Pungad kinni on veel puul,
sealt tulemas õieke uus.
Metsaserval ojakene rajab teed,
kraavis vulisevad sulaveed.
Linnud kodumaale tagasi
alustavad rännuteed-,
niiväga igatsen ma
kärarikast linnulaulu,
mis tühjuse viiks kurvast südamest...
Armunud
ma tunnen, et hakkan endasse armuma.
tunnen, kuidas saan sooja endale kingitud kallistusest,
kuidas võtan hingamiseks aega seinalt kella pilkamata,
kuidas hellitan end toitudega, mis mulle maistevad,
kuidas joonistan mõtteis oma sünnimärkidest kujundeid,
kuidas kiidan end,
kuidas armastan põleva leegiga, mitte leige ahjuna,
kuidas lasen vihmal pesta oma nägu,
kuidas julgen lasta muusikal end kanda,
ja Jumalal end hoida,
kuidas tean, et suudan anda,
ja lepin tasuks tee äärest korjatud õiega,
kuidas usaldan õhku, mida sügavalt hingan,
kuidas olen tänulik iga päikesekiir .....
Sulle on kingitud päev
Kui oled hästi maganud,
ilusas unehõlmas uinunud
sooja tundega ärganud,
esimesi päikesekiiri nautinud,
siis kogu päevgi pakub rõõmu sulle,
vähendab murekoormat õlgadelt.
See päev võib olla kingitus sulle,
möödunud päevadest ilusaim päev.
Ta kordaminekutest tulvil,
vaatab vastu sulle,
naeratab ja ulatab sul' käe.
Kõik läheb hästi, küll sa näed!
Taas ärkamas on hommik uus
Taas ärkamas on hommik uus,
lindudel on laulud suul,
kuu end pilve taha tuttu sätib,
kevad viimast päeva looduses tantsib.
Kuldab iga päikesekiir,
soojalt puhub tuuleiil,
loodus pakatab täies ilus,
süda soe on puude vilus.
Kevadel kurb ei ole minna,
ta rõõmuga on täitnud rinna,
külvanud õnneseemneid siia-sinna,
ära hoidnud pahurat ilma.
Ilusaid hommikuid tuleb veel,
suvi siiapoole teel,
ta otsapidi hinges, südames
ja kõigis meeltes ja mõtetes.
Kevad on siin- Südames
Vihmapilve taga vangis
on kuldne, naeratav päikene,
sealt ei tule, ega paista välja
ühtki päikesekiirekest.
Süda ütleb, näitab mulle,
kevad siin on, kullake,
päästa rõõmud hingest valla,
taas särab sinu ümber päikene!
Aga akna taga vihma sajab,
sügist meenutab,
hinges kurbus, ringi tiirutab,
silmist pisaraid ladistab.