Sõnale pakane leiti 35 luuletust (top)
Jõuluootus
Las väljas paugub pakane
ja puhub vinge tuul,
mul toas särab kuuseke,
ja rõõm on südamel suur.
Laste naerust rõkkab tuba,
päkapikud käisid külas,
jõuluvana alles teel,
süda juba pulbitseb ja keeb.
Jõuluootus on nii magus,
kõigile jõulurõõmu jagub,
mahub kõigi südame,
nii suurde, kui ka väiksesse.
Tädi Sofia jõulud
Elas kord üks töötu naine
kellel 2 poega, kes närvidele käivad
nendega madal on suhe ja maine
suhted päris mädad nagu näivad;
et riigilt raha saada
võtnud järeltulijad endale
aga paljuga vaja arvestada
näiteks, et pole elu olla Sofiale;
see eriline päev emale ei loe
mingid tüütud pühad tagasi
õues pakane ja toas pole ka soe
jõuluõhtu pole naljaasi;
lapsed pärivad "millal jõuluvana siin"
nii vastikult, et vahtu suust jooksnud
katsu nendega olla, paras piin!
mõlemad raudselt täis joonud;
ajumürgitus platseebot loob
näiteks hõbekellasi pimedas hel .....
Eesti Eesti elagu
Käisin kaupluses
aga ei kaubelnud
pakane võttis
tee peal näpuotsast kinni
ütles
"Tere tulemast Eestisse
siin on nii põnev"
Õhkasin hõõgveiniklaasi
mis mu veresoontele
soojust ei keelanud
õhkasin
" Tõepoolest
Ilus oled ilus oled
ilus oled isamaa"
Pakasevärvid
Pakane leidis me värvivee üles
Lapsed need tuppa viivad kõik süles
Paberil liuglevad jäävärvid reas
Sinine ringleb, oranž teiste seas
Kokku neist paberil saab värvimeri
Hiljem tulevad tibud, kes nokivad teri
Tibud soojust pildile lisavad
Pakane peitu poeb suurema kisata
Karge talv
Valge ja karge on taevas kuu,
valged ja karged on talvekuud .
Mõni päev on talvest helgem,
siis taevaski on pisut selgem.
Karge talv, kui ta tuleb,
siis külma võetud saab see maa
ja linnud loomad-kõik on mures,
kust siis söögipoolist saab?
Siis on metsarajad umbes
paksu lumekoore all-.
Metsaelanikel on nii raske,
kätte saada söögigramm.
Karge talv ei anna armu,
vaikib linnukeste suu.
Putukad, kõik sügavale puukoore varju,
peitu pugenud on ju.
Valge ja karge on taevas kuu,
valged ja karged on talvekuud.
Kuuled kuidas pakane paugub,
aina paugub ja paugub... .....
Kui tali tapab sind
Talvel on ilm suurem vaenlane
kui võrrelda sügisega
paneb jonnima eestlase
väljas on probleeme olemisega;
see näriv pakane
ning lumi kõikjal laiab
ja pimedus on pilkane
vahest valge pask sulab;
siis pärast jälle miinus
saanud lumest jää
libedus trotsi teeb sinus
pole olla jalakäija hää;
eriti kui oled vanamutt
kes karkudega teeb slaalomit
teel kihutab loll kutt
pauguga saab kahjumit;
edaspidi liigume uiskudega
aga keegi kuldmedalit ei saa
et tahame ellu jääda teistega
mitte, et talve pöörad enda kasuks sa
Pakane ja päike (A.S.Puškin)
kui hallis hämaras
novembris korraga
on pakane ja päike
ilmas uuesti on
värvid varjud
teel jäätund loik tagasi
saab läike meel läeb
heledaks ja kergeks
selgeks kargeks
sa ära ütle ainult
seda meiega teeb
lihtsalt pilve tagant
täna välja tulnud päike
Mõtisklusi talvest
Ei ole iial tundnud tuult,
mis nii mahedalt paitab
Jaanuari kuul!
Teedel jääklaas sillerdab
aeglasemalt nüüd sammegi sean
Rebin kaelast kootud salli
peidan käpikud taskusse
pähe jätan sooja paela,
mille kallim kinkis minule
Alles olid puud kõik härmas
paukus vali pakane
Päike taevast vaatas alla
Suure valge kuu sarnane
Nii sarnased on ilma tujud
inimestega-
Iial ei või ette teada,
mil hakkab mässama
Tere, talv!
Tere, talv!
Tere, valge lumi!
Tere, pakasepoisid!
Tere, hõbehärmas kuusepuu!
Justkui teises ajastus ma viibin,
tunded soojad südame all.
Minagi vahel ootamatult tulen,
olen kohal, üllatusi täis.
Jõuluajas olla saame kohe, kohe,
siis valged inglidki on taeva all.
Maailmgi muutumas on kohe,
kuuldavale tuleb sügav ohe.
Linnukese toidumaja
Lenda siia väike lind,
toidumajakene ootab sind!
Ilm on külm ja pakane vali,
tühi kõht, see ei ole nali.
Tule teri nokkima,
pekitükki mekkima!
Soojendan sind oma hella pilguga,
kostitan kõhutäiega.
Olgu lumi sulle kerge,
iga päevakene helge!
Paitagu sind mu süda soe
iga eluke meil loeb!
Hing sul ikka helendab
Süda soe kui ahjukivid
Hing kui hele taevatäht
Sa meie elus helendasid
Sulatasid südameid
Kui tuli tugev põhjatuul
Lõi su lokid lehvima
Hallaga su hinge peksis
Süda hell ei heitunud
Tuli tali, pakane
Jäätas kauni südame
Keha kerge vandus alla
Hing sul ikka helendab
Pakane
Pakane näpistab ninaotsa,
poeb mantli käisesse,
külmetab varbaid,
hammustab sõrmeotsi,
ei jäta ta kiusamist järele.
Pikk tee mul veel minna,
tõmban mantlikrae ülesse,
soe sall jäi rippuma varna,
aeg kihutas kuklasse.
Õnneks tuisku pole näha,
teed ei ole hangedes,
puudel lumemütsid valged,
pilvist lumevatti pudeneb.
Soojust täis on kõik mu mõtted,
pakane käisest põgeneb,
ei ma ole nüüd pakase ohver,
soe tunne
südamepõue libiseb.
See talve 1. külmapüha
On sellinne pakane
et kõnge külma kätte
kusi väljudes on jäine
ja lapsed jäävad koju omaette;
kui olete Ida - Eestis
on õueskäimine perses
mil Saaremal -3'ga päike paistis
Jõgeval oli miinus kahekümneseitsmes;
Celsiuse skaalal
mis parem, kui mingi Farenheit
valge kõrb on ilmataadi õlal
kõnniteel libiseb vanaeit;
ja sittudes külmub urruauk
seda lisaprobleemi mõikad?
koormat kergendates kostab pauk
sest alt väljusid soolikad
ning auto ei kävitu
isegi see teab, kui loll on inimene
ei paku kümaga tööleminekuks sõitu
pole see külmapüha esimene
.....
Talverehvid all?
Laenasin auto klassivennale
kes lubas ise talirehve soetada
ta asub mööda riiki teekonnale
midagi on tal vaja sõidutada;
see auto pole parem
aga mõlemast hoolin ikka
pakane tuli maha varem
utsitasin sohvrit takka;
et olgu naastrehvid
ja toogu pühapäeval tagasi
muidu saan suured trahvid
ja sõprus ei kesta edasi;
siis puksiir koputas
teatas, mis on auto saatus
remondikulu mind hammustas
koolivend ruttu taastus;
ise on ta (paraku) terve
aga üht autot mul enam pole
sätin talle enda poolt arve
moraal saab olema kole;
mil see sohver tagasi lippas
olen ta kod .....
Pakane
Taas pakane näpistab,
jätab jälgi maha.
Pakane on olnud karm
kogu talve aja.
Mina juba mõtetes
kevadesse tormasin.
Tahtsin südamel rõõmu anda,
hinges kevadet ma kanda.
Pakane lõi mõtted segi,
aga põue ei pugenud.
Südamesoojus alles jäi mulle,
päike paistma hinge.