Mul on kodus kass, tal on ilus tass, nimeks tal on kakuke, sõber tal on paksuke
Vihmakrabinas kuulda on nuttu, maailm vajunud on justkui paksu uttu, vihm tunnetel nutab ja hing lööb pilli, kuskil südamesopis kevad veel mängib
Paksu lume sisse vajuvad isa suured jalajäljed. Neisse oma pisikesed jalad sätib laps väike. Nii saab ta oma esimese sammu uue - isa moodi ja hästi suure. 2018.a. detsember
Lükkan aknad valla, lasen tujul heal tulla, rüüpan kohvi musta, kohvipaksult ennustama ei hakka. Püüan rõõmus olla, kutsun sõbrad külla, naudin kaunist päeva, komseni on aega.
sügis tuleb veri voolab paks lits mu vannis roomab
Esimesed külmakraadid - välja tõstsin kasuka. Isegi, kui ennast laadind päikesega tasuta. Nüüd reserv on otsakorral, kuigi keha paks. Taevataadil kehtestada tuleks külmamaks.
Üks samm on jälle lähemale jõuluaale väljas valge lumi paks on maas Loodan, et see ilus lumi jääb jõuludeni alles, et ei oleks musta maad ja masendus ei tulla saaks.
Kõnnib paksu lume sees, meie armas jõulumees. Kotis palju kingitusi, mängusid ja mõistatusi
Paks on mets, mis mind ümbritseb, seal palju lurjuseid pesitseb Kas ootab mind hunt või karu, ei saa ma aru! Kellegi vari vaid liigub mööda salu
Oi,kui paks on täna lumi Sadas õhtust hommikuni Mattis ära maa ja taeva Nüüd on palju vähem vaeva
Kass käis ringi mööda linna, ta ei teadnud kuhu minna. Kass otsis tund ja kaks, lõpuks pea oli otsimisest paks. Siis leidis koha kus magama ta heitis, seal kogu oma elu ta viimaks veetis.
Pea on otsas paks aga see on ju meie taks Saan vastu pead pliks ja plaks oih neid on ju hoopis kaks
Kuuse jaoks ei ole vaja väga palju ehteid. Tema ootab lahket maja, rõõmu, mis on ehtne. Paksust metsast meie pärast toodi teda siia. Ta ei kasva meie pärast suureks mitte iial.
Mul on kodus taks, Mis sest et kole paks Seljas on tal vest Ja jalas sussikest TARMO UNIVER