Sõnale paks leiti 159 luuletust (copied)
Sünnipäevasoovid
Õnn õitsegu su eluteel
Ja ärgu mingu uhkeks meel,
sest tihti elulainetes
ka õnnetus võib olla sees.
Õnne,särtsu,kannatust,
lusti,rõõmu,tublidust!
Armastust ja läbisaamist,
salasoovide täitumist!
Uusi mõtteid,visadust,
nooruslikku rahutust!
Õnne,tervist,edu!
Kanget tööd ja hüva pidu!
Õnn ja rõõm sind elus saatku,
kaugel olgu kurvastus.
Päike sinu peale paistku,
südant täitku armastus.
Tuhat tulist õnnesoovi,
hästi tubli olla proovi.
Ole viks ja viisakas,
ära ole tujukas.
Selleks sulle palju jaksu,
Õnne palavat ja p .....
head ööd
üksik latern veel tänaval vilgub
laisalt akna taga oodates öös und
rahustavalt uduvihma taevast tilgub
kellal seiskunud on hilisõhtune tund.
südamelöögid vaikselt õigeks aeglustuvad
iga hingetõmme tekitab kehasse raskust
tähed tekina soojusega sind kaelustavad
kuu siis naeratusena palgele sulle laskub.
ohates õnnetundest mõtled endamisi ajus
et las ollagi väljas praegu külm ja pime
ka kõige tugevaimas ja paksemas lumesajus
võib sündida ühes hubases õhtus ilus ime.
Eesti keele ilu ja valu
Eesti keel meie oma emakeel.
Nii kaunis, nii habras, nii kaduv,
Nii kaunilt edasi kanduv.
Selles keeles on kuulda me paksude metsade kohin, lainete mühin ja Kaljuste helin
Selles talletunud on esiisade jutte
ja kaugete aegade keelt.
See on kui meie salakeel, keegi ei mõista ei aru saa.
Üks väikene rahvas vaid tunneb ja teab ning südames edasi kannab.
Selles keeles on kuulda me valu, orjus ja ikalduse,
aga ka vabadusjanu ja võiduhõigete noot.
See on ühe sitke rahva põhjamaine ja haldjalik keel.
See kestab me ajas ja ruumis ja rahva südameis.
Esimene lumi
Juba õhtul akna taga
heljus lumi langedes.
Hommikul on õued aga
kõikjal paksult hangedes.
Valged kasukad saand aias
üle öö kõik õunapuud.
Kõnniteel käib kaares laias
vilkalt majahoidja luud.
Meil on juba valmis plaanid,
millest mõeldud, nähtud und:
pea me suusad, pea me saanid
kihutavad mööda lund.
Talvine metsatee
Kiira, käära käisin eile
mööda talvist metsateed
Lumi maha sadas jälle
nüüd käia tuleb otseteed
Nõnda paks on kohev lumi
rinnustsaati hangedes
Lumes sumbata on nali
rõõmu tunnen südamest
Eemal hirveema passib,
käbikuningas kuuseokstel rassib
Ehmunud põldhiireke
ketrab peeneid jälgi lumele
Turvaline on mul olla
suure lumehange sees
Mind te uskuge - või mitte
Siin rõõm ja rahu südames!
Parimad jõulud
Jõuludeks ei soovi ma
kingitusi kuhjaga.
maiustuste mägesid,
limonaadijõgesid.
Soovin hubast küünlavalgust,
kuuselõhna, talvekargust,
metsas vaikust kuulata,
paksus lumes sumbata.
Kodus koos me teki sees,
laual aurav jõulutee.
Nõnda üles sulame
vahvast metsaseiklusest.
Kuuse ümber naerame,
laulame ja tantsime.
Õhtul filmi vaatame,
lauamänge mängime,
puslet kokku pusime..
Alles hiljem taipame -
just nõnda meile jäädvustub
kaunim jõulumälestus.
Hommik taas on lumivalge
Hommik taas on lumivalge,
väljas kõrged lumehanged.
Autod kaelapidi lumes,
kõik on ilmsi, mitte unes.
Suured sahad kõnniteel,
võitlust peavad lumega.
Inimestel liikumisvaba ruum,
peab ju olema.
Maja katus ammu pole
ägand paksu lume all.
Korsten pigist suitsu puhub välja,
justkui oleks kopsud tal.
Hommik taas on lumivalge,
kauaks see küll kestma jääb?
Tuleb sula,võtab hanged
ja jälle talve lõppu näed.
Jõulud metsas
Kuused saavad valged kuued,
kännud pähe mütsid uued,
väiksed põõsad talveunes
üleni on paksus lumes.
Kuid mis sagin metsa all?
Jõulud on ju lähedal.
Tuleb kaugelt jõuluvana
sõpradele jutustama,
et ta laste juurde läheb
ja et abi vajab vähe.
Laanerahvas rõõmuga
teda nõus on aitama.
Jõuluvana habet paitab:
"Kes mul koti selga aitab?"
Jänes sikutab ja tirib:
"Küll on raske!"
"Jäta virin!"
riidleb karumõmm.
Hoplaadi!
Kott on seljas jõulutaadil.
Võtab kepi, astub teele...
"Sõbrad, hüvasti, aidaa!
Pärast t .....
Alati ei ole talv pehme loomuga
Alati ei ole talv pehme loomuga,
kui ta hakkab, tuiskama,
lund paksu sõidu-ja kõnniteedele puistama,
nina, varbaid ja sõrmi näpistama.
Siis kõikjal lumehanged kõrged,
linnukesed külmast kanged,
liikluskorraldused ranged,
ülepea suureks kasvanud pinged.
Alati ei ole talv pehme loomuga,
Vahel isegi ei tea,
kas oled halba teinud
või head ...,?
Talvine jalutuskäik
Lumi sillerdab päikesele vastu
sammud krudisevad
talvisel teel
Lumest sellist kargust õhkab
ahmiks sisse veel ja veel
Väiksed kitsejäljed rajal
vahest kitsepojad omapäi
Söögisõime heina pandud
kitseema valvab seal
Kuusepuud kõik käbiehteis
paksud lumemütsid peas
Orav silkab puult puule
küll on rahus olla hea!
Videvik vargsi ligi hiilib
kuusirp taevas laiutab
Külm poeb sisse sõrmikuisse
varbaotsi näpistab
Nüüd võin vantsida ma koju
hoopis teise tujuga
Loodusel on paeluv võlu
Vaata vaid ja imesta!
Jõulud tulevad valged ja lumega
Alles see oli, kui lumi säras
ja valge lumevaip kattis maad.
Kuused olid üleni paksus lumes,
kuuserõõmu koju tõi jõulusaan.
Nüüd vihmapisarates maa,
tuju on veidi nullis ka.
Ei kogu rõõm saa veel kaduda,
sest jõulud tulevad valged ja lumega.
Suhkrumõmmi seiklus
Karvakogum Jaanus
õues müras ja tatsus
paksu lumevaiba peal
teda oli tore vaadata seal;
suurte käppadega kodust läks
tilkuv ila muutunud jääks
mil valgel alleel jalutas
ja end võõrastele tudvustas;
isegi päästis kalamehe jõel
inimestega suhkrumõmmi pole õel
sai hädalise sappa
ja andis teretates käppa;
saba muudkui lipub
ning auku kaevama kipub
talle tänutäheks anti maius
mis kodus lumel laius;
ta kõrvatagust kratsime
ning lastele mängida temaga lasime
täna oli koeral veel üks seiklus
kui jälle ise kodust lahkus
Uus hommik
Uus hommik käes on juba,
milline rõõm teda tervitada.
Taas üks öö on jäänud seljataha,
painavad unenäod teistpoolsusesse
maha.
Kuid uudisteankur ei maga,
aina uusi uudiseid rindejoonelt
jagab.
Kui meie peade kohal sinitaevas on vait ja vaga,
on siiski kuskil taevas must
ja õudustäratavad.
Ma siiski rahustada püüan oma südant,
kuigi vahest see nii raske näib.
Igal hommikul ma kohvi endal keedan,
kohvipaksult ennustusi loen.
Uut ja helget hommikut ta lubab,
veel ei ole otsas kõik.
Varsti sinitaevas kõikjal päike särab,
siis rahuhommikut me tervitame kà .....