Sõnale paks leiti 159 luuletust
Mere hing
Kaugel taamal kuulen ma,
kohinat mis kutsub mind.
Ma astun sammu,
astun kaks.
Veri muutub paksemaks.
Jääkülm piir,
see puudutab mind.
Lõpuks tunnen ma sind,
nüüd kui oled mu ümber
satun ma vôrku,
mida vaikselt punusid.
Ma vajun ,
vajun põhja.
Kaks jalga saavad üheks,
süda aga murdub kaheks.
Mind võtnud oled sa,
Sa võtsid mu meri.
Ei kuule enam kohinat.
Ei tunne enam sooja.
Nüüd tunnen vaid sind,
Mul kadunud ehk hing.
purutee
ei tulnud seda
mis kaua mõtlesin
see tuli hoopis
hetkega mis jäi
kes minu pihta
helilaineid loopis
maada-mööda enam
pinda
ei käi
orgastilises
selverite sajus
kohtab aiva
sügavkülmi mannekeene
mitte miski suhu
võetav ei näi
ma ei seedi
vorstikange
ei pelmeene
korra ennustati
kohvipaksu pealt
- kuid enne julmalt
kannupressi suru! -
tulevik see tuleb
rida-realt
aga sorry
kust sai siia
see teepuru
ei tulnud seda
mis kaua mõtlesin
see tuli hoopis hetkega
mis jäi
aga tollest
mis on mulle kõige-
kõige
ma ütelda ei tihka
ega täi
Sanya
Jõulutunne
Lund ei ole, on vaid vesi,
kauplused täis inimesi.
Palju kuuski maha saetud.
Pangakontod tühjaks laetud.
Kommunikatsiooniketid
loonud pühadepaketid,
et kui tõesti pole raha,
kuid laps uut aipäädi tahab,
hinge, mõne tilga vere
eest saab rõõmu pisipere.
Olgem hardad, olgem häpid,
telefonis jõuluäpid.
Venitagem magu välja,
neegrid niikuinii on näljas.
Imeline aeg, mil pime
poodnikki end paksuks imeb.
Kõik on leti taga maksmas,
war is over (happy xmas)!
JAH!! SEE IMATAAT TEEB MEELE KURVAKS! NII ET
MEEL ON KURB JA TUJU PAHA
TULEKS SIIS VEEL LUMI MAHA?!
MUUTUKS RÕÕMSAMAKS MU MEEL
LIUGLEKS VALGEL TALVETEEL
SEST JÕULUD ILMA LUMETA
EI LASE TALVE LUSTIDA!!
TULEKS LAIA PAKSU LUND
MUUTUKS RÕÕMSAMAKS MU RIND
SIIS KOOS LUMEMEMMEGA
NAUDIKS KARGET ILMA MA
SIIS VIRIN JA KA PAHA TUJU
EI NÄITAKS OMA KURBA KUJU
SIIS RÕÕMUST RÕKKAKS MINU RIND
JA MUUDAKS RÕÕMSAMAKS KA SIND!!!
LIIGA VARA
Sa astusid mu meelde liiga vara,
see suvi tegi alles hoogsaid ringe,
mu ümber polnud müür, vaid nõder tara
ja värav kriipis oma roostes hinge.
Ma poleks tohtind lasta sul veel tulla,
veel pidanuks sind hoidma eemal endast -
ma teadsin ju, et võin sealsamas surra,
kui igatsus mu kohalt üle lendab.
Ja nii ma äkki vahetasin karva
ja raputasin haava peale soola,
ma tegin seda, mida sügisharva -
ma muutusin taas mustaks libaloomaks.
Kui sügisõhk on ehmatavalt karge,
siis minu hinge lõikub igatsuse kihv,
ja masohhistlik süda naudib tange,
neid kokku surub keha toore .....
Elu ilu
Sidekoeni südames
avatud on haavad,
kuni vaimu abiga
ükskord terveks saavad.
Mõni hing on õnnistus
ilma sündimata,
mõni raudse maskina
jätab kaeblemata...
Valgusena varjudes
hoidub reetmast end,
võõrusega harjudes
lõpuks kohanend.
Parimate soovidega
saadab saatus teda,
kuni seen või marjakobar
julgeb paljuneda -
kuni paksus vihmametsas
siristamas lind...
Nõndakaua hoiab elu
ilu kätel sind!
/Mari*Uri/
Koolivend
Tal olid kõrvalised silmad,
loomulikud lokid,
loomuldasa leebe maine,
paksud kirjaplokid.
Ta ei toksind arvutisse
uut identiteeti,
aga teisi ka ei sarjand -
miks tast lugu peeti.
Haruldaselt madal ego,
meeletumalt heitlik,
uskumatult siiras nägu
lõõbi taha peitlik.
Nagu väike Juhan Viiding
sebis kõigil jalus,
igihaljalt oodatuna
sisselaskmist palus...
Oli tihti, väga tihti
ingliks kõrvalistmel,
hoides alal tundekihti
ellujäämis-ristsel…
Lugudel on lihtsad lõpud,
õnnelikud ikka -
hommikusse õhtud veavad
inimhinge rikka.
(Pühendus: Ott Kilusk .....
Puhastus
Me kehad tihti saavad täis
all lukk ja ülal neel.
Alt väljub kohe kui on pais
ja ülalt okse veel-
Meil küllalt paks on kõhunahk
ja sooltes pole pragu-
Ei imbu läbi ükski lehk
ükskõik mis vastu võtab magu.
Kui mõtted kogunevad peas
ei paisu kolp meil suuremaks
suu kaudu sõnu ritta sead
ja kohe läheb kergemaks
Kui vaja tühjendada pead
ka aitab ohk ja silmavesi
Ja kui ei ole sõnad head
siis oodata on pahandusi.
Tuhat lilli
Tuhandeid lilli õitsegu Sulle,
tuhandeid rõõme olgu su teel,
ikka ja alati naerata jälle
isegi siis kui mõru on meel!
Tuhat tulist õnnesoovi,
hästi tubli olla proovi.
Ole viks ja viisakas,
ära ole tujukas.
Selleks sulle palju jaksu,
õnne palavalt ja paksu!!
Sünnipäevasoovid
Õnn õitsegu su eluteel
Ja ärgu mingu uhkeks meel,
sest tihti elulainetes
ka õnnetus võib olla sees.
Õnne,särtsu,kannatust,
lusti,rõõmu,tublidust!
Armastust ja läbisaamist,
salasoovide täitumist!
Uusi mõtteid,visadust,
nooruslikku rahutust!
Õnne,tervist,edu!
Kanget tööd ja hüva pidu!
Õnn ja rõõm sind elus saatku,
kaugel olgu kurvastus.
Päike sinu peale paistku,
südant täitku armastus.
Tuhat tulist õnnesoovi,
hästi tubli olla proovi.
Ole viks ja viisakas,
ära ole tujukas.
Selleks sulle palju jaksu,
Õnne palavat ja p .....
Minu kevad
Paksud riided kappi ära,
saapad, kindad, nendega on lõpp.
Välja imetlema päiksesära,
kuigi maas veel loigud ja sopp.
Kooliveerand viimane,
varsti randa minna saab,
siis päevitame liival me,
ja kõigil tuju hea.
Päevad pikad, ööd on soojad,
noored korda rikuvad,
käivad järveääres joomas,
ei seadused neid huvita.
Kevad
Suvi on tulekul
Taevas särab kollane ketas
Varsti vaja korda teha porine ratas
Varsti väljas lühikeste pükstega
Maja ees laiub suur porilomp,
mis välja näeb kui järv
Viimane veerand ning varsti vaja pole pakse riideid
Varsti välja sõpradega,
Et saaks minna karti sõitma.
Vastlad
Vastlapäeval süüakse;
kukkleid ja hernesuppi.
Kuklivahel palju vahukoort;
kausi sees hernesterohke supp.
Kõigil näod kuklitest;
on vahukooresed.
Hernesupist aga;
kõht punnis kui pall.
Mäest kelguga ja suuskadega;
kõik vastlaliugu lasevad.
Paksult riides;
nagu eskimo.
Näod kõigil vastlapäevast;
on rõõmsad ja põsed punased.
Esimene lumi
Juba õhtul akna taga
heljus lumi langedes.
Hommikul on õued aga
kõikjal paksult hangedes.
Valged kasukad saand aias
üle öö kõik õunapuud.
Kõnniteel käib kaares laias
vilkalt majahoidja luud.
Meil on juba valmis plaanid,
millest mõeldud, nähtud und:
pea me suusad, pea me saanid
kihutavad mööda lund.